P, 29.01.2023

SÕJASTUUDIO ⟩ Peeter Tali: Engelsi lennuvälja ründamine näitas, et ukrainlased suudavad sihikule võtta ka Moskva

Ulla Länts
, ajakirjanik
Peeter Tali: Engelsi lennuvälja ründamine näitas, et ukrainlased suudavad sihikule võtta ka Moskva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Kas Venemaa võib aasta lõpul taas ette võtta suurema õhurünnaku Ukraina energiataristu pihta ning milliseks võiks kujuneda uue aasta algus rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi, kolonel Peeter Taliga (Eesti 200 riigikogu kandidaat).

Kas suuremat sorti raketirünnakud jäid venelastel pühade ajal korraldamata seetõttu, et toimus droonirünnak Engelsi lennuvälja pihta?

Võis muidugi olla, Engelsi lennuväli on Venemaa strateegiliste pommitajate kodubaas Euroopas, Uuralite taga on neil veel kaks baasi. Nüüd sai see lennuväli löögi. Mis selle tulemus oli või millist kahju tekitati, pole praegu veel selge, aga fakt on see, et pihta sai juhtimiskeskus. Juhtimisekskus on aga just see, mis tegelikult planeerib rünnakuid.

Engelsi lennuväli on koduks kõige moodsamatele strateegilistele pommitajatele, enamus venelaste strateegilistest pommitajatest on küll kahes baasis Uuralite taga, aga nende kõige moodsamate pommitajate koht on Engels. Nüüd peavad venelased liigutama oma strateegilised lennukid Engelsist ära. 

Kuhu venelased saavad sealt lennuväljalt oma tehnika viia?

Kõige loogilisem on, et nad viivad lennukid ära Uurali-tagustele lennuväljadele. Seal on olemas tagamisüksused ja kogu oskusteave, kuidas nende strateegiliste lennukitega ümber käia. Kui Venemaa tahab oma lennukeid kaitsta ja hoida, kuna need on ka tuumarelvakandjad, siis peab ta seda tegema. Need lennukid tuleb viia ukrainlaste droonide ulatusest kaugemale.

Samas on Venemaale ohumärk, et ka Moskva võib olla tabamuse piirkonnas, ukrainlased võivad ka Moskva oma droonidega sihikule võtta, sest tegelikult on ka Engelsi lennuväli Ukrainast päris kaugel, 600 kuni 700 kilomeetrit.

Pühade ajal sai tublisti pihta ka Herson, mis on venelaste suurtükitule ulatuses.

Hersonis venelased hööveldasid kõvasti ja tegelikult käis positsioonisõda igal pool. Venelased kaotasid suurusjärgus ühe pataljoni lahingugrupi ehk siis umbes 500 inimest päevas, ja seda on päris palju. Lahingud käisid Kreminna all, ka Bahmuti lähedal olid täitsa tõsised lahingud, nii et mingit jõulurahu ei olnud.

Tegevus käis ka Kinburni neemel ja ukrainlased lõid ühte venelaste staabinõupidamist, mis kindlasti võtab lõunarindel ära venelaste initsiatiivi, sest juhtimisahel sai löögi. Juhid küll asendatakse, aga see võtab aega.

Kuna lõunarindel on venelastel mõnda aega väike segadus, kas see annab omakorda ukrainlastele võimaluse seal pisut edeneda?

Ukrainlased ilmselt kontrollivad ja uurivad olukorda. Venemaal on ju nii, et 31. detsembril algab suur pidu, mis tõusvas või langevas joones kestab kaks nädalat. Rinnet nad ilmselt päris maha ei jäta, aga seda auku saavad ukrainlased kasutada. Nad võivad Kreminna juures lõigata läbi ühendustee, haarata Sjeverodonetskit ja Lõssõtsanskit.

Õudusunenägu on venelaste jaoks see, kui ukrainlased suruvad Melitopoli või Mariuopoli poole eesmärgiga, lõigata ära ühendustee ja avaldada survet Krimmile.

Märksõnad
Tagasi üles