SÕJASTUUDIO ⟩ Saks: Ukraina presidendi USA visiidilt võib tulla ka muid sõnumeid peale relvaabi

Kas Venemaa võiks tõepoolest teha uue katse Kiievi vallutamiseks, millist eesmärki kandis Putini Valgevene visiit ja mis toimub rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. 

Ukraina president suundus täna USA-sse, see on esimene kord, kui ta pärast 24. veebruari riigist lahkub. Ilmselt kindlustab tema kohalolek Washingtonis järjekordse relvaabi Ukrainale?

Tegemist on erakorralise sündmusega, Ukraina president ei ole tõesti sõja algusest saadik oma riigi territooriumilt lahkunud, ta on küll liikunud oma riigi sees ringi, käinud rindel, alles äsja Bahmutis, aga niimoodi riigist välja läinud ei ole. Visiidi eelsõnumid räägivad küll valdavalt USA sõjalisest abist, sealhulgas Patriot süsteemidest, aga ma kaldun arvama, et ainult nende pärast president siiski Washingtoni ei sõida. Sealt on võib-olla veel midagi oodata. Kahtlemata on USA sõjaline- ja finantsabi sellel kohtumisel teema number üks, aga vaatame, mida seal veel välja hõigatakse, mida USA on veel valmis Ukraina toetuseks tegema. Ma ise ootaks visioone, mis saab peale sõda või kuidas see sõda võiks lõppeda. Midagi võiks ka sellest vallast kostuda.

Nii et see ongi juba praegu väga oluline küsimus, mis saab pärast sõja lõppu ja sellest peaks rääkima?

Rääkima ikka peab, siin on väga erinevaid nüansse, millest Ukraina toetajate jaoks on olulised kaks momenti. Kõigepealt see, mis tingimustel on Ukraina valmis selle sõja enda jaoks lõppenuks kuulutama ja teine, mis ei ole sugugi vähem oluline, et kui kaua see kõik võiks aega võtta. Siia tuleks panna juurde ka kolmas moment, millest on vähem räägitud, et kuidagi peab Venemaa seda aktsepteerima. Ainuüksi rindel toimunud sõjalisest kaotusest ei piisa. Nii et tegelikult on see väga keeruline ja raske ülesanne, panna paika, kuidas see olukord võiks lahendada.

Venemaa president Putin külastas mõned päevad tagasi Valgevenet, miks ta sinna läks?

Kui Lukašenka tuleb Moskvasse, siis see ei ole eriline sündmus, kui Venemaa president tuleb Minskisse, siis on see kindlasti palju suurem sündmus. Kuna Venemaal on strateegilise kommunikatsiooniga häda, siis võimendas Venemaa presidendi käik Valgevenesse väga paljusid sõnumeid. Üks neist on, et Venemaa poolelt oleks nagu oodata mingit suuremat pealetungi Kiievi suunas ja teine, et kas Venemaa president sunnib astuma Valgevenet sõtta Venemaa poolel. Just nendel põhjustel oli Venemaa presidendil vaja käia Minskis. Kindlasti on venelastel vaja näidata natuke rohkem dünaamikat, et Putin siiski liigub ringi väljaspool oma kodumaa piire ja see sõda ei ole ainult Moskvast peetav sõda. 

Kas Venelased siis võivad teha uue katse vallutada Kiievit?

Siin tuleb teha vahet kahel asjal, üks on see, mida Venemaa president sooviks näha, et see võiks nii juhtuda ja ma olen täiesti kindel, et Vene armee juhtkond on ülemjuhatajale ehk Venemaa presidendile maha müünud lähenemise, et Ukraina jõud tuleb Donbassis purustada ja siis on võimalik edasi liikuda Kiievi peale. Seda ma ei usu, et nad hakkaksid hajutama oma jõude põhja, et tungida uuesti Kiievi peale. Venemaal pole selleks vahendeid ja taolise rindeformatsiooni ülesehitamine võtaks väga pikka aega, see peaks praegu juba käima, kui me tahaks seda näha juhtumas näiteks veebruaris.

Kui palju võiks olla Vene sõdureid Valgevene territooriumil?

Juttu on olnud kusagil 20 000, keda valmistuti Valgevene väljaõppekeskustesse viima. Põhiliselt on need mobiliseeritud, natuke on seal õhukaitsespetsialiste ja natuke on ka väljaõppeohvitsere. Ma siiski arvan, et seda 20 000 ei ole Valgevene territooriumile viidud, on natuke vähem. See ei oma ka väga suurt tähtsust, nüüd on küsimus selles, kas Venemaa soovib selle koostöö pikendamist. Ilmselt ei soovi.

Milline on nende reaalne koostöö Valgevene relvajõududega?

Valgevene relvajõud ei kujuta endast väga suurt sõjalist jõudu, riigis kehtib küll ajateenistus, aga profiarmee osakaal on väga väike ja reservõppuste väljaõppekultuuri ei ole ka neil siiani olnud. Need õppused, mida nad on korraldanud koos väikeste profiüksuste ja Vene armeega, ei kujuta endast mingisugust suurt sõjalist jõudu. Valgevene armee puhul tuleb silmas pidada, et Valgevene õhukaitse on integreeritud Venemaa õhukaitsega juba väga pikka aega, üle 15 aasta, mis tähendab, et Valgevenel iseseisvat kaitsevõimet peaaegu ei ole.