P, 29.01.2023

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tarmo Sulg: lõpuni me talve vastu võidelda ei jõua

Ulla Länts
, ajakirjanik
Tarmo Sulg: lõpuni me talve vastu võidelda ei jõua
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Lõppeva töönädala on pealinlased veetnud lumega võideldes. Mida saab ja mida ei saa suure tuisuga tänavapuhastuses teha, sellest räägime Postimehe otsesaates Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulega. 

Saatejuht on Ulla Länts. 

Kas lumetuisu eel saab juba varakult midagi ette võtta, et leevendada neid tagajärgi, millega linlastel tuleb võidelda?

Tõepoolest on, meie alustasime ettevalmistusega juba nädalavahetusel, kui kõik ilmakaardid näitasid, et lumi jõuab meieni ja seda jõuab siia palju, ja koos intensiivse tuulega.

Kuna meil oli ka varasemast Tallinnas natuke lund, siis lükkasimegi olemasolevaid hangesid teeservadest pisut kaugemale ning ajasime kõnniteid laiememalt lahti, et olla valmis suuremateks lumekogusteks. Samuti oli ennetuseks ka teekatete kloriididega töötlemine, et suure hulgana sadav lumi ei jääks teekatete külge kinni.

Lisaks kindlustasid lepingupartnerid selle, et kogu puhastustehnika oleks 24 tundi valmisolekus ja et ka raskete ilmastikuolude lisaressurss oleks telefonikõne kaugusel või juba tänavatel olemas.

Esmaspäeval jäid paljud linlased siiski tuisuootuses koju. Mis oleks juhtunud, kui kõik oleksid oma sõidukitega linna tulnud ja olnud tänavatel ka õhtuse tipptunni ajal, kui tuisk täies mahus kohale jõudis?

See on tõepoolest väga hea, et meie liiklejad võtsid kuulda hoiatusi ja olid seekord mõistlikud. Me ju ütlesime kõigile, kes veel lõunaks olid tööle jäänud, et nad võimalusel suunduksid siiski koju. See on hästi oluline ka tänavahoolduse seisukohalt, sest igaüks kes on olnud autoga tipptunnil liikluses, mõistab, kui vaevaline on sel ajal sahkamine. Nende suurte autodega tipptunni liikluses toimetamine praktiliselt tulemust ei anna või annab väga halva tulemuse. Seda oligi näha, et mida vähemaks linnaliiklus jäi, seda rohkem sai moodustada sahagruppe, mis võimaldas terve tee täislaiuses puhtaks lükata. Öisel ajal lükati Tartu maanteed näiteks viie sahagrupiga, sellist tööd ei saa kindlasti teha tipptunniliikluses. Samamoodi on ka kõnni- ja kergliiklusteedega, kui inimesed seal ikkagi kõnnivad ja tuleb sahk, peavad nad astuma lumehange või leidma võimaluse, kuidas masinat mööda lasta. Nii et hooldajate jaoks on öised tunnid kindlasti kõige tööde tegemiseks kõige parem aeg.

Kinnistuga piirneva kõnnitee koristamine on Tallinnas kinnistu omaniku kohustus, kuidas sellega hakkama saada, kui lähed hommikul vara tööle ja tuled õhtul hilja koju, lisaks kõigele on lume lükkamine ka füüsiliselt raske töö?

See kohustus tuleneb ehitusseadustikust ja seda täpsustab Tallinna heakorraeeskiri. Tegelikult on kinnistu omanikule pandud samasugused kohustused, nagu ka teeomanikule, et ta peaks kaheksatunnise hooldustsükliga kõnnitee korras hoidma ka olukorras, kui sajab lund. Kindlasti on see praegu ääretult keeruline, kuna linnas on lund hästi palju. Kui sõidutee on vähegi puhtaks lükatud, siis kitsaste kõnniteede pealt seda lund ikka annab hange otsa ajada. Ilmselt iga kinnistuomanik vaatabki ise, kuidas on lund võimalik paigutada. Mõnes kohas on praegu käiguteed sellised väikesed kitserajad, mida on võimalik veel kitsa labidaga korras hoida ja siin aitab ainult see, et linn mingil hetkel lume väljaveoga ka nendesse kitsamatesse kohtadesse jõuab. Teiselt poolt on selge, et lõpuni me talve vastu võidelda ei jõua, kõike seda lund, mis on linna sadanud, me ära vedada ei jõua.

Kuhu on võimalik lund välja vedada?

Lumevedu on üldse kõige mõttetum töö, mida rahalises vaates teha. Kulud on suured ja iseenesest see on selline vee vedamine, kuna kevadel sulab lumi nagunii ära. Samas ei saa me linna funktsioneerimist tagada, ilma selleta, et me lund ära ei vea. Näiteks eelmise aasta lumeveo kulu linnale oli üle nelja miljoni euro. Praegu oleme ka juba päris palju lund välja vedanud, nii et  kindlasti on kuskil on mõistlikkuse piir, kui palju on selle peale võimalik kulutada, ilma et hakkaksime teisi linna teenuseid pärssima. Lumeplatse on meil hetkel üle linna kuus, oleme teinud ka avaliku üleskutse, et kui kellelgi kuskil seisab tühi krunt, siis me oleme väga huvitatud läbi rääkima selle kasutuselevõtmisest. Oleme juba saanud Tallinna kasutusse kaks uut maatükki, aga nende lumekoguste juures võime vajada ka lisapinda.

Inimesed kurdavad, et poe parklad on lund täis ja haiglate parklad on samuti lund täis, kas siit võib välja lugeda, et nende omanikel pole puhastajatega talveks lepingut ja kui sul seda pole, kas on võimalik veel leida kedagi, kes puhastama tuleks?

Ma sügavalt kahtlen, et täna on kuskil veel neid hooldusfirmasid, kes on valmis omale töid koheselt juurde võtma selliselt, et tulen täna õhtust tööle. Ma arvan, et selliseid firmasid ei ole olemas. Kõik on täna hädas oma olemasolevate lepingute täitmisega ja ilmselt otsivad ka lisajõudu, sest nagu näha on, siis paljusid parklaid ja kõnniteid ei ole suudetud nädala jooksul korda teha. Nüüd on kindlasti küsimus ka selles, et tänaseks vajab see juba natuke teistsugust ressurssi. Ilmselt väikesed tehnikaühikud, mis olid planeeritud selle töö peale, ei ole enam sobivad ja ongi vaja kas suurema massi ja läbivusega masinaid või tuleb teha käsitsitööd, mis nõuab rohkem aega. Seetõttu ei olegi firmadel võimalust laiendada teistele objektidele.

Märksõnad
Tagasi üles