P, 29.01.2023

SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: karta on, et venelased üritavad jõulud ukrainlaste jaoks ebamugavaks teha

Ulla Länts
, ajakirjanik
Indrek Kannik: karta on, et venelased üritavad jõulud ukrainlaste jaoks ebamugavaks teha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7

Venemaa korraldas taas Kiievi pihta raketirünnaku. Kas venelastel võiks lähiajal olla jõudu ka suuremaks pealetungiks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktori Indrek Kannikuga.

Miks jäi ära Putini aastalõpu pressikonverents?

Raske on leida muud põhjust, kui et ei ole esitada seda sõnumit, mida ta tahaks esitada. Sõda ei ole ju Venemaa jaoks läinud ilmselgelt nii, nagu Venemaa lootis. Venemaa lootis lõpetada sõja nädalatega, maksimum kuu-kahega ja saavutada oma sõjalised eesmärgid, aga sellest ollakse kaugel.

Tegelikult on ukrainlased suutnud ka nendest territooriumidest, mida Venemaa peale 24. veebruari jõudis vallutada, üle poole tagasi võtta ja strateegiline initsiatiiv on pigem ikkagi Ukraina käes.

Majandusel ei lähe ka hästi, majandusnumbrid lähevad alates sügisest selgelt halvemaks ja prognoos on pigem see, et uuel aastal hakkavad veel halvemaks minema.

Kas see näitab ka, et Venemaa presidendil läheb järjest keerulisemaks manipuleerida selle inforuumiga, mida Vene inimesed tarbivad? Üsna raske on selgeks teha, et «tegelikult läheb meil hästi».

Ma võrdleksin seda olukorda 70-ndate lõpu 80-ndate alguse Nõukogude Liiduga, kus inforuum oli täiesti kontrollitud ja teist infot suurde meediasse ei pääsenud. Venemaa juhtkonnale ja Putinile on tähtis, et arvestatav protsent inimestest ikkagi enam-vähem usuks seda juttu ja ma arvan, et praegu on just see moment, kus käärid reaalsuse ja Venemaa meedia pakutava vahel hakkavad minema liiga suureks liiga paljude inimeste jaoks.

Eilselt rünnakut Kiievile suutsid ukrainlased edukalt tõrjuda.

Üle hulga aja ei kaasnenud tõesti droonide rünnakule ka raketirünnakut. Siin võib olla kaks põhjust, esiteks võivad raketid olla tõesti otsakorral ja venelased ei saa enam teha nii, nagu nad oktoobri alguses lubasid, et iga nädal üks tõsisem raketirünnak. Seda ei saa venelased paraku endale lubada, kuna rakette on liiga vähe alles jäänud.

Teine võimalus on, et üht suuremat rünnakut ikkagi planeeritakse, vaadatakse, kus Ukraina õhutõrjekompleksid asuvad ja karta võib, et enne Euroopa jõule see ka toimub.

USA on lõpuks lubanud Ukraina poole teele panna Patrioti õhutõrjesüsteemid. Kas see lubadus võiks ka täituda?

On antud suhteliselt selgesõnalisi signaale, et ameeriklased on lähedal selle otsuse tegemisele, et üks Patriotide kompleks ukrainlastele antakse. See oleks palju moodsam, palju uuemal tasemel õhutõrjetehnoloogia, kui siiamaani on antud.

Samas eile õhtul tuli jälle selline kergelt pidurdav signaal, et Biden loodab, et enne täidetaks mitmed tingimused. Ta tahab näha, milline on USA võime Ukraina sõjaväge selle süsteemi kasutamiseks ette valmistada, nii et kindlat otsust ikka veel ei ole.

Mis toimub praegu rindel?

Paljud Ukraina võimuesindajad on öelnud, et nad kardavad jaanuaris-veebruaris venelaste intensiivistatud rünnakut. Ma ei ole selles osas lõpuni kindel, venelased kindlasti tahavad seda ja see oli kindlasti ka lubadus, mille Vene sõjaväe juhtkond andis president Putinile, kui nad said loa Hersoni juurest lahkuda. Aga kas neil selleks reaalset ressurssi on, seda näitab aeg.

Nad on väga suure hulga mobiliseeritutest juba rindele paisanud, paljud nendest on hukkunud või kaotanud võitlusvõime. Midagi on venelaste paremini välja õpetatud ressurssidest ka alles ja nad saavad neid omakorda rindele paisata, aga ka ukrainlastel vabanes Hersoni alt piisavalt inimesi ning ka ukrainlased on valmis oma mobiliseerituid rindele juurde tooma. Aga venelased kindlasti üritavad.

Ukraina siseministeeriumi tänase teate kohaselt jätkub rünnakutegevus hetkel Bahmutis ja Donetskis, aga see on selline seisev sõjategevus ilmselt?

See on tõesti põhiliselt selline seisev sõjategevus. Bahmuti kandis on venelased viimastel nädalatel saavutanud minimaalset edu, võib-olla mõnes kohas liikunud edasi mõne kilomeetri võrra, aga see on sõja pikka perspektiivi arvestades üsna vähetähtis.

Isegi kui nad peaksid kuidagi Bahmuti kätte saama, ei vii see neid automaatselt veel Donetski oblasti piirini, sest sealt edasi on veel oma 60 kuni 70 kilomeetrit ukrainlaste poolt üsna hästi kindlustatud territooriumi. Päris Donetski linna juures on sõjaline aktiivsus isegi madalam, kui ta oli kuu paari eest.

Mis võib selles sõjas juhtuda veel enne aasta lõppu?

Vaadates venelaste ajaperspektiivi ja teades nende sümbolväärtusega asju, siis kaldun kartma, et nad üritavad ühte suuremat raketirünnakut kindlasti veel, et teha jõulude ja uue aasta vastuvõtt ukrainlaste jaoks võimalikult ebamugavaks.

Jõulud võivad olla veel selline eraldi teema, kuna esimest korda tähistab vähemalt osa Ukraina õigeusklikest jõule Euroopaga samal ajal, mis on venelaste jaoks jällegi poliitiline signaal Ukraina Vene ruumist eemale liikumisest, nii et see võib olla venelaste jaoks teatud mõttes ahvatlev aeg. Rindel ilmselt nende allesjäänud 15 päevaga suuri muutusi ei toimu.

Märksõnad
Tagasi üles