P, 29.01.2023

AASTALÕPUINTERVJUU ⟩ Kaja Kallas: olen valmis tegema koostööd kõigiga peale EKRE

Ulla Länts
, ajakirjanik
Kaja Kallas: olen valmis tegema koostööd kõigiga peale EKRE
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 28

Lõppev 2022. aasta jääb ajalukku nii Ukraina sõja, valitsuskriisi, aga ka paljude teiste sündmuste poolest. Kuidas vaatab aastale tagasi peaminister Kaja Kallas, sellest me saates räägimegi.

Hetkel elame lumehangedes ja tuhanded inimesed on elektrita, kas see olukord on ikka normaalne?

Loomulikult ei ole, perede jaoks kes on elektrita, on see väga keeruline. Sain just Postimehe ukse ees kokku Elektrilevi juhiga ja küsisin temalt, millise õppetunni nad sellest olukorrast saanud on ja kuidas me siit edasi läheme, mida saaks paremini teha. Olen rääkinud sellest pikalt, et Elektrilevi peaks olema Eesti Energiast eraldi, et kõik investeeringud, mis lähevad Elektrilevisse, lähevad ka päriselt liinide tugevdamisse, mitte muudeks Eesti Energia investeeringuteks, mis ei puuduta üldse elektrivõrke. See muudatus tuleks kiiremas korras ära teha.

Te olete inimesi hoiatanud elektrikatkestuste eest ja saanud selle eest ka päris suure kriitika osaliseks. Kui arvestada tänast olukorda, siis kuidas te kujutata ette, mis juhtub, kui kogu Tallinn elektrita jääb?

Tegime eelmisel nädalal valitsuse õppuse just selleks, et mängida läbi, mis juhtub, kui meil tuleb teha korralisi elektrikatkestusi, sest tiputarbimine ületab lubatut. Ma tõesti väga loodan, et me sellisesse olukorda ei sattu. Tegelikult on nii, et kui me kõik suudaksime oma elektritarbimist vähendada 2 protsenti, väheneb elektrikatkestuste risk viis kord. Võib-olla peaks mõtlema sellele, kas ikka on mõtet kõik jõulutuled põlema panna. Ma loodan, et me saame ilma elektrikatkestusteta hakkama, aga selleks peab valmis olema. Juhul kui tulevad korralised elektrikatkestused, siis need on kahe tunni kaupa, mis tähendab, et kaks tundi on elekter ühes kohas ära ja kaks tundi teises kohas. Kaks tundi on selline aeg, mis ei tohiks kedagi hullusti kahjustada. Elutähtsate teenuste osutajaid see ei puuduta. Nii et suures pildis on need plaanid meil olemas, paraku on alati nii, et plaanid paberil on üks asi ja plaanide realiseerumine tegelikkuses on teine asi, nagu öeldakse, jumalad naeravad, kui inimesed teevad plaane.

Kui 2022. aasta algas, ootasime pikisilmi koroonaviiruse lõppu ja uskusime, et kui see viirus on läbi, siis midagi halba enam juhtuda ei saa, 24. veebruaril selgus, et saab küll. Mõni aeg varem olite tõstatanud parlamendis riigikaitse teema, siis oli sõjaskeptikuid palju.

Esinesin 19. jaanuaril poliitilise avaldusega julgeolekuteemal ja ma mäletan, et kui läksin «Aktuaalse kaamera» stuudiosse, küsis ajakirjanik minult, kas ma olen julgeolekuteema välja mõelnud selleks, et energiakriisi varjutada. Olin seal isegi šokis, et mis mõttes välja mõelnud, no kuulge, kohe algab sõda. Hiljem mõistsin, et tõenäoliselt oligi nii, et mina olin selles teadmises elanud juba mõnda aega, lootuses, et sõjamärgid ei vasta tõele ja et see ei lähe nii, nagu me luureandmetest nägime. Valmistuda tuli siiski selleks, et need märgid lähevad täide. Tegime juba enne sõja puhkemist ära otsused, mis puudutasid Ukraina aitamist ja meie enda kaitsevõime tugevdamist. Tänu sellele saime raamlepingud, millega ostsime näiteks laskemoona odavamalt kui oleks saanud sõja puhkedes. Kõik seda tol hetkel ei mõistnud, aga kõik inimesed ei elanud ka selles infoväljas, milles meie juba olime.

Kui palju paremaks on selle kümne sõjakuuga läinud meie enda kaitsevõime ja kui palju kindlamaks NATO partnerite kinnitused, et meid ikkagi kaitstakse?

Meie kaitse tugineb põhimõtteliselt kahel suurel sambal, üks on meie iseseisev kaitsevõime ja teine NATO kollektiivne kaitse. Me oleme enda kaitsevõimet oluliselt tugevdanud, sellel aastal ületavad meie kaitsekulud esimest korda miljardi piiri. Oluline on, mida me selle rahaga täpselt teeme – me hangime keskmaa õhutõrje ja lahendame igasugu kaitsetegevuse lünki, et kaitse oleks tugevam. Teine osa on kollektiivne kaitse. Kuni Madriidi tippkohtumiseni tegime väga palju tööd, et saada sealt enda jaoks tugevad otsused. See nõudis palju veenmist. Nüüd, kui need otsused on käes, tuleb tegutseda selle nimel, et nad ka ellu viiakse. Kõiki neid asju on vaja seetõttu, et nad toimiksid heidutusena, et Venemaa isegi ei vaataks meie suunas, ega mõtleks, et seda sõda võiks kuidagi laiendada.

Kui mitu korda te mõtlesite enne, kui kutsusite esile valitsuskriisi, viskasite Keskerakonna valitsusest välja ja tegite seda üsna tavatul moel?

Mina ju ei kutsunud seda valitsuskriisi esile, ükski peaminister ei tee seda, aga kuna tõepoolest olid olemas kõik märgid, et meie koalitsioonipartner Keskerakond on kokku leppimas uute partneritega, et seda valitsust kõigutada, siis mul ei jäänud lihtsalt muud üle. Ma pidin selle mängu lahti vilistama ja tegema Isamaale avalikult pakkumise, et nad meiega läbirääkimistelaua taha asuksid. Sinnamaani said nad teha muid nägusid. See avalik surve kandis ka vilja, meil on see valitsus hetkel ikkagi koos. Riigikogus on Isamaa, Keskerakonna ja EKRE tõmme teineteise suhtes siiski tunduvalt tugevam, kui nende tõmme minu suhtes või Reformierakonna suhtes.

Uue valitsuse kokkupanek venis üsna pikaks, tundusite kogu selle aja üsna kindlameelne, kui palju oli selliseid kriitilisi hetki, et äkki ei tulegi midagi välja ja tuleb endal opositsiooni minna?

Eks see oli riskantne, aga kui ma paberil need võimalused läbi vaatasin, et mind võidakse tõesti auti mängida, tuli luua täiesti uus olukord. Loomulikult oli see riskidega seotud, aga mul on hea meel, et partnerid tulid kaasa ja me saime kokkuleppele.

Näiliselt läks tuleva aasta riigieelarve koostamine üsna rahulikult, kuni tulid välja valitsuse katuserahad. Päris täpselt ei saa siiani aru, mis kokkulepe see ikkagi oli?

Ei ole sellist asja nagu valitsuse katuseraha. Meil on koalitsioonipartnerid, igaühel on oma prioriteedid ja loomulikult tähendab poliitika seda, et me vaidleme. Kõigepealt selle üle, millised on reeglid, mille järgi me ühiskonnas elu korraldame, aga ka selle üle, kuhu me raha kulutame. Ma ei ütleks, et riigieelarve strateegia ja riigieelarve arutelud olid kuidagi kergemad, kui nad on varasemalt olnud. Kolme partneriga on alati keeruline, tegelikult oli ikkagi väga pingeline. Seal on tõesti erinevatele valdkondadele raha ette nähtud, need rahad tulid ju ikkagi välja alles riigikogu menetluses.

Miks läks seekord Euroopa kontrollikoja liikme nimetamine nii raskelt?

Väga lihtne, see koht oli siiani Isamaal ja Isamaa lootis, et otsustamise edasilükkamisega saavad nad selle endale jätta. Tuletan meelde, et meil on olukord, kus Reformierakonnal on riigikogus 34 kohta, Isamaal on 12 ja sotsiaaldemokraatidel 10 kohta, aga me jaotasime ministrikohad võrdselt. Selliste proportsioonide juures ei ole see tegelikult tavaline. Isamaa juht soovis oma näo säilitamiseks, et me ei lepi kokku, et kontrollikoja liikme koht kuulub Reformierakonnale ja me hääletame selle üle. See on tegelikult ainuke asi, mille üle oleme valitsuses hääletanud. Hiljem aga selgus, et Isamaa soov oli tegelikult otsust üldse mitte teha ja neid ajas närvi, et see hoob oli ikkagi minu käes ja ma panin selle päevakorda. Mina ajasin seda asja nii, nagu me olime kokku leppinud. Isamaa trikid ei läinud läbi ja see tegi nad närviliseks.

Kui palju on Ukraina sõja käigus muutunud teie Euroopa kolleegide arusaam Venemaast ja Ukraina aitamise vajadusest?

24. veebruar on mul väga selgelt meeles. Meil oli ka siis ülemkogu ja minu Euroopa kolleegid oli sõna otseses mõttes suures šokis. Mina ei olnud, sest meil oli ju luureinfo olemas. Mitmed kolleegid rääkisid siis, et me oleksime pidanud teid kuulama, sest te rääkisite sellest kogu aeg. Samas ei ole tähtis, mis oleks või ei oleks võinud olla, tähtis on, et nad hakkasid meid kuulama. Oluline on ka aru saada, et kõik meie liitlased on demokraatlikud riigid ja demokraatlikus riigis sõltuvad valitsused avalikust arvamusest ja paljudes riikidest ei ole avalik arvamus selline nagu meil. Nende riikide valitsusjuhtidelt nõuab väga suurt pingutust, minna oma avaliku arvamuse vastu, kuna soov on olla ajaloos õigete poolel. Aga vaatamata sellele, et öeldi, et me oleksime pidanud teid kuulama, läks paar kuud ja jälle hakati rääkima, et nüüd teame meie paremini ja olge teie kuss, meie oleme need täiskasvanud toas. Siis tuleb taas meelde tuletada, et kuulge, teeks nüüd niimoodi, et me ei kordaks samu vigu, mida oleme teinud Krimmi, Donbassi ja Gruusia ründamisega puhul

Kas see piir on nüüd Euroopas ületatud, et ka pärast sõda ei ehitataks oma elu üles, tuginedes paljudes valdkondades Venemaale?

Eks sellest on aru saadud, et väärtused vahetati tõepoolest rahalise kasu vastu ja selle eest maksame meie kõik, aga eriti ukrainlased, väga kõrget hinda. Sellest saadakse aru, aga nüüd peab vaatama, et ei ehitataks üles uusi sõltuvusi riikides, kes ei jaga meiega samu väärtusi ja ei tekitata jälle teistpidi probleemi. Teadmine on jõudnud kohale, aga alati võib hakata mängima pragmaatika, et tahaks seda gaasi siiski odavamalt saada.

Oleme ajendatuna Ukraina sõjast, hakanud tegema asju, mis on olnud 30 aastat tegemata. Võtsime just vastu otsuse ühtsele eestikeelsele koolile ülemineku kohta, teisaldame punamonumente, järgime rangemalt eesti keele nõuet, kas on oht, et me mõne koha peal pingutame üle?

Eestikeelse hariduse reform on ülioluline, seda ei ole tehtud 30 aastat ja mida kaugemale me selle lükkame, seda raskem see on. See on ka osake julgeolekust, et me mõistaksime ühtemoodi ajalugu ja oleksime ühtses inforuumis. Samas peab ka kuulama, mida meie venekeelsed elanikud ütlevad, et me ei keeraks vinti üle asjades, mille puhul nad tunnevad, see ei ole mitte Venemaa vastu, vaid on nende vastu. Loomulikult soovib meie idanaaber otsida kõiki selliseid kohti, kus ta saaks meie ühiskonda lõhestada ja me ei tohiks seda lubada.

Kas suuremad karid selles võimuliidus on tänaseks ületatud ja nüüd minnakse valimisteni koos?

Valimisteni kindlasti, sinna on ikkagi nii vähe aega. Oleme saanud eelarve vastu võtta ja enamus olulisi otsuseid on tehtud. Usun, et kellelgi pole praegu energiat tegelda mingi uue valitsuse kokkupanemisega kui valimised on kohe tulemas ja pilt muutub nagunii totaalselt. Teine asi on, kuidas peale valimis läheb ja see sõltub juba väga palju valimistulemustest. Kui kuulata Martin Helmet, siis tema loeb oma häälteks kõiki EKRE, Keskerakonna ja Isamaa hääli, nii et järelikult arvestavad nemad sellise kooslusega.

Tänastest riigikogu erakondadest on teil kõigiga peale EKRE koos valitsemise kogemus olemas, juhul kui te saate võimaluse ka uue valitsuse moodustamiseks, siis kellega koos te seda kõige meelsamini teeksite?

Minult just eile küsiti seda küsimust ja ma tegin nalja, et kõige ideaalsem oleks, kui saaksime üksinda valitsuse moodustada. Õnneks Eesti valimissüsteem seda siiski ei võimalda ja meil on alati koalitsioonivalitsused, mis tähendab, et tuleb teha kompromisse ja kellestki ei saa üle sõita. Mina olen valmis tegema koostööd kõigiga peale EKRE, me lihtsalt kanname nii erinevaid väärtusi, meie visioon Eestist on nii erinev. Ma usun, et kõigi teiste erakondadega suudame ühisosa leida

Miks teil on Jüri Ratsega nii keeruline läbis saada?

Minu meelest me saime täitsa hästi suheldud, aga tõepoolest, avalikkuses sain ma pidevalt temalt õpetussõnu. Aga ma usun, et ka Jüri Ratas on selles mõttes pragmaatik, et kui tal on võimalik valitsususse minna, siis ta läbirääkimisi ka peab. Seda lootust, et Keskerakond saaks valitsuse kokku panna, hetkel küll ei paista.

Olete Euroopas väga populaarne, kas te tõesti soovite Reformierakonna võidu puhul jätkata peaministrina Eestis, võiksite ju taotleda Euroopas mingit märksa kõrgemat positsiooni?

Euroopas läheb kõrgete ametikohtade jagamiseks alles 2024. aastal, sinna on kõvasti aega. Mina teen tööd selle nimel, et Reformierakond võidaks valimised, et Reformierakond saaks moodustada valitsuse ja olen valmis jätkama ka peaministri kohal. Tuntus mul tõesti välismaal on ja see on ka minu enda jaoks mõneti üllatav, kui inimesed minult tänaval küsivad, kas teie olete Kaja Kallas.

Aasta lõpp on kohe käes, kas jõuate ka puhata?

Tahaksin tõesti võtta jõulude ja aastavahetuse vahel sellise rahuliku aja, mil olla koos pere ja lähedastega ning lugeda raamatuid, teha sporti ja käia värskes õhus.

Mis on kõige toredam jõulukink, mida kunagi saanud olete?

Mulle on alati meeldinud nii jõuludeks kui sünnipäevaks raamatuid saada ja seda põhjusel, et sa ise valid ikkagi teatud tüüpi raamatuid, aga kui keegi teine sulle raamatu kingib, on see palju põnevam. Raamat on suurepärane kink.

Nii, et sellel aastal sai jõuluvanale kirja pandud tas raamat?

Just ning ma isegi tean, mis raamatu ma isa käest saan, ootan väga, et saaksin seda lugeda.

Märksõnad
Tagasi üles