OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tõnis Mölder: sotsiaaldemokraadid käkkisid selle päris hea eelarve ära

Rahanduskomisjon tõmbas siseministeeriumi lasteaiaehitusele küll pidurit, aga kuidas sai selline ettepanek üldse tekkida ja kas taolisi rahaeraldusi võib veel olla, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu liikmete Tõnis Mölderi (KE) ja Aivar Sõerdiga (RE).

Eile ütles riigikontrolör riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil seda, mida me kõik teame: et ministeeriumid saavad raha jagada siiski oma haldusala piirides.

Tõnis Mölder: Ma arvan, et see eilehommikune koosolek oli väga vajalik, sest rahanduskomisjon kogunes kell 11 ja enne seda oli vaja anda kõigile parlamendiliikmetele konkreetne informatsioon, et sellised muudatusettepanekud nagu vabariigi valitsus riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel tegi ja rahanduskomisjonile edastas, ei ole kooskõlas ei eelarveseadusega ega ka eelarvereeglitega.

Ilmselgelt iga investeering, mida ükskõik milline ministeerium teeb, peab jääma tema vastutusala piiresse ja siseministeeriumi vastutusalas ei ole haridusasutused.

Kas rahanduskomisjon võinuks sellise rahaeralduse tühistada ka ilma riigikontrolöri sellele tähelepanu juhtimiseta?

Aivar Sõerd: Tegelikult on rahanduskomisjon pädev ja siseministeeriumi rahaeraldused panid ka meil tulukese põlema, et nii need asjad ei käi, see ei paistnud hea välja. Ma olen olnud riigikogus kolm koosseisu ja selline lähenemine tundus üsna tavatu. Rahanduskomisonil ei jäänudki muud üle, kui otsustada see ettepanek tagasi lükata.

Kas te olete aru saanud, kust tuli idee raha sellisel viisil jagada?

Tõnis Mölder: Lauri Läänemets ju tunnistas eile, et eelarveläbirääkimistel lepiti kokku, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond saab sellise summa ehk kusagil 10 miljonit eurot, et teha regionaalseid investeeringuid. Kokkulepet ei saavutatud selles, millise valdkonna alla need investeeringud panna.

Üks hüpotees, mis riigikogus ringi liigub, on selline, et valitsusjuhi erakond, Reformierakond, andis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 10 miljonit eurot, et nad toetaksid Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuuri Euroopa kontrollikotta. Teisalt võidi kokkulepe teha ka selleks, et eelarves üldse kokkuleppele jõuda.

Selles pole midagi uut, regionaalseid investeeringuid on valitsused teinud ka varem, aga seda ei ole tehtud sellisel kujul, et üks ministeerium, kes tegeleb konkreetse vastutusvaldkonnaga, läheb omavalitsusi rahaga üle külvama mingi teise ministeeriumi vastutusalas. Härra Läänemetsa nimekirjast tuleb välja ka asjaolu, et iga omavalitsus, kuhu see investeering oleks pidanud minema, oli ikkagi sotsiaaldemokraatide poolt juhitud.

Aivar Sõerd: Mina ei kinnita neid jutte, millest kolleeg rääkis. Samas on regionaalsed investeeringud riigieelarves pikk tava ja see, et ka valitsus on teinud eelarveridadel regionaalseid investeeringuid, pole samuti esmakordne, see on nii olnud ka varem.

Parem oleks, kui kogu regionaalsete investeeringute temaatika oleks teistmoodi lahendatud, aga kui me vaatame eelarvet tervikuna, siis on eelarve kulude maht 16,7 miljardit ja nüüd me räägime siin paarikümne miljoni suurustest viimastest ministrite prioriteetidest kuskile regionaalsetesse valdkondadesse. See on ikkagi väga marginaalne osa eelarvest.

Mina näen probleemi hoopis selles, et me keskendumegi sellele väikesele osale, aga eelarves on tegelikult palju suuremaid valdkondi ja ka riigikogu roll võiks olla natuke suurem.

Riigikogu rolli saabki suurendada riigikogu ise, miks te seda siis ei tee? Õiguskantsler juhtis juba ammu tähelepanu, et tegevuspõhine eelarve on üsna läbipaistmatu.

Tõnis Mölder: See eeldaks, et kõik erakonnad lepivad kokku, et eelarve loetavus ja läbinähtavus läheks kordades paremaks. Ma arvan, et järgmises parlamendikoosseisus on väga oluline, et eelarve läbipaistvus ja loetavus oleks võimalikult selge kõigile osapooltele.

Aivar Sõerd: Ma ise tegin paar aastat tagasi kirja eelarve läbipaistvuse küsimuses õiguskantslerile ja õiguskantsler tegi väga põhjaliku pöördumise riigikogule. Ta suunas selle pöördumise just riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja rahanduskomisjoni juhtidele. Mõlemad komisjonid vastasid, et probleem on olemas, aga praegu läheb kõik ikkagi vanaviisi edasi.

Aga vähemalt me räägime sellest ja tunnetame neid probleeme. Mure on selles, et see tegevuspõhine eelarve on teoorias tore asi, aga see eelarve, mis meil on, ei ole tegelikult see, mis ta teooria järgi peaks olema.

Kas te olete veendunud, et midagi taolist, nagu oli siseministeeriumi hariduse investeeringute puhul, eelarves rohkem ei ole?  

Aivar Sõerd: Ma arvan, et taolisi regionaalinvesteeringuid ei ole. Pealegi on seda ruumi, mida minister saaks oma viimase otsa prioriteetide puhul kasutada, väga vähe. Rahanduskomisjonil on need teada.

Tõnis Mölder: Tegelikult olevat see 10 + 10 + 10 miljonit kõigi võimuerakondade vahel ära jaotatud katuseraha. Me nägime, milliseid ettepanekuid tegi Sotsiaaldemokraatlik Erakond siseministeeriumi realt. Teame Isamaa erakonna eraldisi, mis on läinud erinevatele sihtasutustele ja MTÜ-dele, mis seotud konservatiivse maailmavaate edendamisega.

Ja ma saan aru, et Reformierakond on oma raha suunanud täiendavalt sotsiaalministeeriumisse ja maaeluministeeriumisse. Millised kuluread seal on, kas sealt tulevad mingid regionaalsed katused või mitte, seda me hetkel ei tea, sest kogu see raha on otsustatud jätta ministri määrusega laialijaotamiseks. Kuhu minister selle raha suunab, see saab olema nende kahe reformierakonna ministri otsustada.

Nii et sotsid tegid lihtsalt selle vea, et suunasid oma katuseraha vale ministeeriumi alla ja see hakkas silma.

Tõnis Mölder: Selge on see, sellega rikuti eelarvereegleid. Teine asi on, kas me kiidame heaks, et peaminister tuleb laua taha ja ütleb, et eelarvet me ei suuda kokku leppida, aga me leiame mingi sellise ühisosa, kus iga erakond saab oma meele järgi 10 miljonit laiali jaotada ja see on see meie ühine poliitiline koosmeel.

Ma avan, et eelarvet tuleks ikka kokku leppida lähtuvalt sellest, mis on kõigepealt Eestile vajalik ja siis hakata vaatama, mis on parteiprogrammis. Mulle tundub, et seda tehet on tehtud natuke tagurpidi, aga ma möönan, et kolme partneriga ongi eelarveläbirääkimised keerulised ja ilmselgelt sotsiaaldemokraadid, kas oma suutmatusest või oskamatusest, käkkisid selle päris hea eelarve ära.

Aivar Sõerd: Eelarve, milles kokku lepitakse, on ikkagi hoopis teistes mahtudes, kui see 10 või 20 miljonit. Kokku lepitakse ikkagi suurtes asjades, nagu kaitsekulud, sotsiaalkulud ja haridusvaldkonna kulud – need on tõsise kaaluga kokkulepped. Regionaalsed investeeringud on väga marginaalne osa eelarvest.