SÕJASTUUDIO ⟩ Peeter Tali: venelased soovivad Ukraina jõude lihtsalt Bahmuti juures kinni hoida (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Venelased ründavad intensiivselt Bahmuti linna. Sellest, kui suur on oht, et linn sisse piiratakse, räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi Peeter Taliga. 

Kas venelased soovivad Bahmuti piiramiskatsetega midagi saavutada või on seal toimuv lahingutegevus mõeldud pigem ukrainlaste suuremate üksuste kinnihoidmiseks?

Eks seal on mitu mõtet, venelased suruvad nüüd peale oma mobiliseeritud vangidega ja nende mõte on ilmselt lõigata edasi üles põhja – kui see peaks võimalik olema, siis Bahmut ära võtta. Mingisugune taktikaline edu neil seal ju on ja nüüd on tekkinud ka lootus, et kui suruda, siis on võimalik pöörata see taktikaline edu operatiivtaktikaliseks eduks ja tekitada ukrainlastele probleeme.

Teine asi on muidugi see, et ukrainlased on Hersoni alt vabanenud väed ära liigutanud ja venelased soovivad neid vägesid siduda. Samas on venelaste lahingukulud ikkagi suured, nad kaotavad umbes 500 sõdurit päevas, mis on isegi Venemaa jaoks palju. Inimeludest nad küll ei hooli, aga kedagi on vaja siiski asemele tuua.

Teine koht, kus on hetkel ka maailma tähelepanu, on Odessa juures Kimburni poolsaar. Seal sõditi juba Vene-Türgi sõdade ajal. See koht on oluline, kuna sealt saab kontrollida mereteed Mõkolajvist ja Hersonist, mis on olnud suured põllumajanduspiirkonnad ja kust on veetud välja toiduaineid. Ukrainale on see oluline ja kui siit õnnestuks edasi liikuda, siis saab asuda ohustama juba Krimmi.

Eelmine nädal oli raketirünnakute poolest üsna vaikne. Mida see venelaste kohta ütleb?

See ütleb, et asjade ettevalmistamine võtab aega. Venelased peavad koordineerima sihtmärke nii, et Ukraina õhukaitse ei suudaks neid välja arvutada. Kui venelased saadavad pilve rakette sihtmärkide peale, siis isegi kui vaid mingi osa neist läbi läheb, on kahjud ikkagi väga suured.

Halb on see, et kuna Venemaa energiataristuministeeriumil on olemas kõik Ukraina elektrijaamade skeemid, siis nad teavad täpselt, kus üks või teine plokk mingis elektrijaamas asub.

Kuuldavasti taanduvad venelased ka Dnipro idakaldalt, aga ilmselt ei ole ukrainlastel seal väga mõtet edasi liikuda.

See on tõesti suur risk, Dnipro jõgi on 500 meetrit kuni kilomeeter lai ja järelveoga võib tekkida probleeme. Samas kui maa külmub, siis kusagil ukrainlased liiguvad kindlasti edasi, me täna lihtsalt ei tea, kus. Muidugi oleks ahvatlev Melitopol, ja samamoodi räägitakse, et sõlmitud on mingi kokkulepe Zaporižžja tuumajaama üleandmiseks, aga kinnitust sellele ei ole.

Kui rääkida talvesõja võimalustest, siis maa võib ju külmuda, aga kui suureks takistuseks saab lumi?

Sõltub sellest, kui palju lund tuleb. Kui tuleb 20 sentimeetrit, siis roomikmasinaid see ei takista, aga kui lund on rohkem, siis on ka roomikmasinatel probleeme. Ukraina on küll õnneks või õnnetuseks sile maa, kus midagi ei juhtu, aga piltlikult öeldes, kui on on palju lund, pressib see tanki kõhu alla kinni, roomikud ei jõua maapinnani ja sa ei lähe kuskile. Kui oled mägedes, siis sõidad tankiga nagu kelguga alla. Ajateenistuses minuga ükskord juhtus nii ja see ei olnud meeldiv tunne, õnneks sai tank ikkagi kuidagi pidama.

Teisalt on kulud talvel palju suuremad ehk sul kulub logistilist tuge talvesõjas rohkem, kuna sa pead sooja saama. Kui temperatuur on plussis, on kõik hästi, kui aga temperatuur on miinustes, siis see ruineerib ja võtab sõduritel motivatsiooni maha. Neil kulub rohkem energiat, nad peavad sooja saama ja nad peavad ka rohkem sööma.

Ka tehnikat tuleb soojas hoida. Nii et kui sul ei ole väliteenistust, kus sõdurid sooja saavad, siis nad muutuvad üsna kiiresti apaatseks, võitlusvõimetuks ja võivad ka ära külmuda.

Prantsusmaa president avaldas nädalavahetusel arvamust, et kui läheb läbirääkimisteks, tuleb Putinile anda garantii, et NATO ei pööra relvi Venemaa vastu. Mida sellest välja lugeda?

See on ikkagi äärmiselt ebaõnnestunud väljaütlemine – et mis mõttes tagatis? Aga kuidas on nende tagatistega, mida suurriigid andsid Ukrainale Budapesti memorandumiga? Ma tuletan meelde, et selle memorandumiga andis Ukraina oma tuumarelvad ära ja Ukraina territoriaalset terviklikkust pidid garanteerima maailma suurriigid.

Nii et mis mõttes garantiisid Venemaale?! Venemaa peaks andma garantiisid. Lihtsalt küsimus on selles, kas me saame uskuda, mida Venemaa lubab. Venemaa siiski respekteerib ainult toorest jõudu ja muud mitte midagi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles