Otse Postimehest ⟩ Frank Jüris: protestide ajal oli Hiina tsensorsüsteem üle koormatud

Eesti välispoliitika teaduri Frank Jürise arvates jätkab Xi Jinping, hoolimata protestidest, kindlalt kontrolliühiskonna tugevdamist. Printsiip, et rahvas pigistab põhiõiguste osas silma kinni, ent saab osa riigi kiirest majanduskasvust, asendatakse põhimõttega: kui kõik teist ei suuda mind armastada, siis tundke vähemalt hirmu.

Mille poolest on möödunud nädalal Hiina suurlinnades alanud meeleavaldused erilised?

Meeleavaldused käivad Hiinas elu juurde. Tänavu juunist septembrini leidis aset 600 meeleavaldust. Ent mis tegi eriliseks koroonapiirangute vastased väljaastumised, oli see, et neil oli otsene poliitiline mõõde – kritiseeriti Covid-19 poliitikat ja vähesel määral otseselt ka kommunistlikku parteid ning selle peasekretäri Xi Jinpingi.

Kas rahva meelepaha riigijuhi vastu on nüüd koroonapiirangute tõttu viimase piirini jõudnud?

Inimeste pahameel on suur. Xi Jinpingi võib pidada hirmuühiskonna arhitektiks, sest tema valitsemise ajal on hirmu tundnud ka ametnikud ja partei ladvik. 2012. aastal võimule saades alustas Xi tugevat korruptsioonivastase võitluse kampaaniat, mille käigus kõrvaldati ka igasugune tõsiseltvõetav opositsioon. Nüüd, kus tema juhitud kommunistlik partei rakendab väga ranget Covidi-poliitikat, viitavad otsused ka otseselt temale.

Praegu pole ei kohalikul ega kõrgemal tasemel enam nii olulised majanduskasv ja protestide vähesus, kuivõrd absoluutne lojaalsus Xi Jinpingile. Ametnikud kardavad, et nad ei näi piisavalt lojaalsed ja rakendavadki ebamõistlikke koroonapiiranguid.

Protestid lahvatasid Xinjiangi pealinnas Urumqis, kus kõrghoonete tuletõrje varuväljapääsud olid suletud (10 inimest hukkus hoone tulekahjus – toim). 

Hiina kokakunsti juurde käib teatavasti küpsetamine lahtisel leegil – tulekahjud on siis üsna kerged tekkima. Ja muidugi sööb närve see, kui sa ei tea, millal su naaber äkki valmistab suurt pidusööki ja puhkeb tulekahju ning kas sa saad siis õigel ajal majast välja. Nii et need meetmed, mis algselt olid mõeldud rahva tervise kaitseks, on toonud kohati kaasa palju traagilisemaid tagajärgi kui Covid-19 ise.

Miks Hiina sellist poliitikat ajab?

Peamiste põhjustena tuuakse välja, et Hiina vaktsiinid on ebatõhusad ja vanemaealiste hulgas on madal vaktsineerituse tase.

Arvan, et kõige olulisem põhjus on siiski Hiina tohutu rahvaarv, mille tõttu ei suuda sealne läänest mahajäänum meditsiinisüsteem hüppeliste nakatumistega toime tulla.

Tore oli vaadata, kuidas koroona esimese laine ajal rajas Hiina kahe nädalaga demonstratiivselt koroonahaigla. See ei täitnud kindlasti rahva tervise kaitsmise eesmärki, vaid propaganda eesmärki, et näidata maailmale, kui efektiivsed nad on.

Paraku on riik praegu tõsistes raskustes. Jalgpalli MM on igal pool populaarne. Kindlasti kasvatab lisaks üldisele närvilisusele või hirmule pahameelt ka see, kui sa näed mujal tohutuid rahvamasse rõõmsalt mängule kaasa elamas. Samas tead, et Hiinas peab iga 48 tunni järel tegema koroonateste, et üldse saaks poes ringi liikuda. Inimestes kasvatab see trotsi.

Kui tänavale ei julge tulla, võib trotsi välja elada sotsiaalmeedias. Kas seda saab Hiinas praegu teha?

Saab ikka. Nädalavahetuse protestide ajal oli Hiina tsensorsüsteem üle koormatud. Inimesed on üsna leidlikud ja oskavad süsteemi üle kavaldada. Kasutatakse akronüüme ja lühendeid, mis otseselt ei ole tsenseeritud, aga vähegi kriitiliselt mõtlev inimene saab aru, et väljaütlemine on suunatud võimude pihta. Kasvõi see valge lehe kampaania, mida kasutatakse ka enesekaitseks. Kui sa kirjutad midagi kriitilist partei või esimehe kohta, saab seda sinu vastu ära kasutada.

Samas on tsensorsüsteem range. Koroona esimese laine ajal sai üks Hiina aktivist puhtalt vaid sündmuste kajastamise eest nelja-aastase vanglakaristuse. Teine aktivist mõisteti välismeediale intervjuu andmise eest 19 aastaks vangi.

Tavaliselt represseeritakse Hiinas kohalikke, ebasoovitavad välismaalased saadetakse riigist välja ja neile ei anta hiljem viisat. Miks Briti ajakirjanikku Edward Lawrence’it peksti?

Raske öelda, mis täpselt selle põhjustas. Ent ma arvan, et see on üsna kõnekas. Hiina liigub selles suunas, et välismeedial on seal üha raskem tegutseda. Mis puudutab uiguure ja ümberõppeasutusi Xinjiangis, siis sinna piirkonda pole vaba meediat sündmusi kajastama lubatud juba mitu aastat.

Tiibeti kohta ei tea samuti, mis seal praegu täpselt toimub. Hiljuti lugesin artiklit, kuidas Tiibeti pahased võõrtöölised istuvad koroonavangis – pole neil tööd ega leiba, koju minna ei tohi.

Meeleavalduste sage põhjus Hiinas ongi töövaidlused. Ka eelmise nädala keskel riigi keskosas Zhengzhous asuvas Apple’i tehase protestides oli küsimus selles, et töötajatele algselt lubatud palk osutus hiljem poole väiksemaks. Koroonapiirangud veel lisaks.

Päris tihti arvatakse ekslikult, et protestivad hiinlased on hakanud lõpuks ometi südant valutama vähemusrahvuste tervise või heaolu pärast. Tegelikult avaldati meelt vaid koroona rangete meetmete vastu – Urumqis olid han-hiinlased piirangute all elanud üle 100 päeva.

Mis saab edasi – kas häälekamad protestijad pannakse vangi, meeleavaldused vaibuvad ja elu jätkub vanaviisi?

Kuna Hiina seisab vastakuti suurte probleemidega – kinnisvara-, energia- ja toidukriis – viimati nimetatu põhjuseks on hiljutised põuad, siis pole enam nii lihtne suurt majanduskasvu näidata. Majandusküsimustele kiireid lahendusi ei ole, seetõttu jätkab Xi Jinping suure tõenäosusega tugeva kontrolliühiskonnaga, sise- ja välisvaenlaste otsimisega. Kui varem seisnes sotsiaalne kokkulepe majanduskasvust osasaamises, siis oldi nõus järele andma põhiõigustes. Kui aga majandus enam nii kiiresti ei kasva, siis ei päde enam ka see näiline kokkulepe. Ma arvan, et perspektiivis jääb kontrolli- ja hirmuühiskond püsima, sest partei ei ole kindlasti huvitatud võimutäiusest loobuma ja on rehkendanud: kui kõik teist mind ei suuda armastada, siis vähemalt tundke hirmu.

Milliseks kujunevad Hiina suhted teiste riikidega, kelle hulgast soovitakse leida välisvaenlasi, ja mida Eesti võiks suhetes Hiinaga ette võtta, saab järele kuulata juba saatest.