OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kõlvart: valgustuspostide üle ühe väljalülitamine ei ole kindlasti mõistlik

Tallinna tuleva aasta eelarve on tänavusest 6,2 protsenti suurem. Kas rohkem kulutada võimaldab maksude parem laekumine või tuleb kaasata ka laenuraha, sellest räägime Postimehe otsesaates linnapea Mihhail Kõlvartiga. 

Kuidas Tallinna rahaasjad praegu on – tulud ju ikkagi laekuvad, aga kulud lähevad ka järjest suuremaks?

Tallinnal on samad probleemid nagu ka teistel omavalitsustel, energiakriis ja inflatsioon, aga Tallinna linn saab kindlasti hakkama, mida ei saa öelda teiste omavalitsuste kohta. Paljud omavalitsused seisavad praegu raskete valikute ees, mida panna kinni, kas muuseumid või tänavavalgustus.

Riik on teinud ühelt poolt küll õpetajate palgatõusu näol positiivse otsuse, aga see mõjutab omakorda ka omavalitsusi. Tallinn saab sellega hakkama, lasteaiaõpetajate palgatõus tuleb Tallinnas juba veebruarist, aga ma tean, et paljudele teistele omavalitsustele on see väga suur probleem.

Riigis on kõige kahetsusväärsem, et igapäevakulutusi tehakse laenurahaga. Kuidas Tallinnas on, kas peate ka igapäevakulutusi laenuga katma?

Tegevuskulude katteks me leiame 70 protsenti linnakassast, umbes 10 protsenti suudavad teenida meie asutused ja umbes 18 protsenti tuleb toetusena linnakassasse. Laenu me tegevuskulude katteks ei võta.

Meie laenukoormus järgmiseks aastaks tõuseb, aga eelkõige selleks, et investeeringute vajadust katta. Järgmisel aastal on meil võimalik võtta laenu umbes 90 miljonit, aga praegu pole selge, kas me seda ka täies mahus teeme. Tegelikult pole me ka varasematel aastatel plaanitud laenu kogumahus välja võtnud. Isegi kui me seda teeksime, oleks meie laenukoormus järgmisel aastal 30 protsenti tegevustuludest. Tuletan meelde, et seaduse järgi saab see olla 60 protsenti, mõneks aastaks on riik isegi lubanud 80 protsenti ehk siis meie laenukoormus on jätkuvalt madal.

Järgmisel aastal kasvavad meie tegevuskulud küll 6–7 protsenti, aga selle katmiseks on Tallinnal olemas reserv, mis sai kogutud headel aegadel. Tallinn ei loobu ka investeeringutest, investeeringute maht küll väheneb, aga samas on see jätkuvalt suur.

Kui paljudele objektidele on investeeringute koha pealt pidurit tõmmatud?

Me ei ole loobunud objektidest, aga näiteks sel aastal oleme suurema osa hangetest, mis olid planeeritud aasta lõpuks, otsustanud välja kuulutada järgmise aasta alguses. Praegu on näha, et hinnad ei lähe veel alla, aga turg stabiliseerub, pakkujaid on palju rohkem. Nii et kui hinnad lähevad alla, oleme valmis rohkem investeerima, kui aga hinnad tõusevad, tõmbume tagasi.

Kas mõni objekt, mis on praegu pooleli, jääbki pooleli?

Seda kindlasti mitte. Seal, kus ehitus on alanud, viiakse see ka lõpule. Üks suuremaid objekte, mis tuleb järgmisel aastal lõpetada, on Linnateater. Praegu seal ehitus käib ja me leiame vahendid, et ehitus läheks järgmisel aastal edasi.

Lõpule saab viidud ka tänavu alustatud Jõe ja Pronksi tänava remont ja järgmisel aastal alustame Peterburi maanteega. Kõigepealt tuleb seal projekteerimisega lõpule jõuda, aga ma arvan, et saame alustada ka ehitusega. Järgmisse aastasse jääb Tulika tänav ja Vana-Kalamaja tänava lõpetamine. Sadamatrammile on ette nähtud 23 miljonit, projekt on valmis ja järgmisel aastal alustame ehitamisega.

Milline valdkond on kõige enam kallinenud, kuhu tuleb kõige rohkem raha juurde anda?

Ma tooksin välja ühistranspordi, mis on tegevuskuludest haridusvaldkonna järel kõige kulukam. See valdkond nõuab võrreldes eelneva aastaga vahendeid 30 protsendi võrra rohkem ehk siis 130 miljonit ja sisaldab nii bussijuhtide palgatõusu kui kütuse kallinemist.

Opositsioon on küll mitu korda öelnud, et ei ole mõistlik, et praeguses olukorras on ühistransport tasuta, aga see ei ole õige. Just kriisi ajal on ühistransport inimestele ka täiendavaks toetusmeetmeks ja näeme, kuidas ühistranspordi kasutajate arv hüppeliselt kasvab.

Lisaks on kõigile omavalitsustele murekohaks üldine energiakulu. See universaalpakett, mida riik omavalitsustele pakub, ei aita meid ega lahenda meie muresid.

Riik on oma ministeeriumide majas kütte maha keeranud, kas Tallinna linnavalitsuse hoones köetakse?

Jätkuvalt kütame, meie häda on selles, et meil on vana maja ja seal ei ole võimalik kütet reguleerida nii nagu uues hoones. Samas on meil vastu võetud kokkuhoiuplaan, mis ei puuduta ainult elektrit, vaid ka nii investeeringuid kui igapäevast tegevust.

Eraldame 9 miljonit, et tänavavalgustus kiiremini LED-valgustitele üle viia, ja teeme ka väiksemaid investeeringuid nii küttesüsteemide kui hoonete puhul. Välja on töötatud koolitussüsteem, kuidas iga asutus saab täiendavalt raha kokku hoida. Otsustasime, et järgmisel aastal peavad kõik linna asutused hoidma kokku kuni 10 protsenti majanduskuludest. Loodame saada sellest kokkuhoidu 6–7 miljonit.

Kas tänavavalgustus jääb Tallinnas põlema, pimendamiseks ei lähe?

Valgustuspostide üle ühe väljalülitamine ei ole kindlasti mõistlik. Kui peaks juhtuma midagi väga erilist, siis on muidugi ka see võimalik, aga praegu sellist plaani ei ole. Oleme iga objekti puhul eraldi vaadanud, kas on vajalik, et seal põleks pidevalt valgustus. Kindlasti ei ole otstarbekas valgustada kogu öö parki, mille väravad on nagunii suletud.