OTSE POSTIMEHEST ⟩ Meelis Paavel: meil on olnud üle 2000 vaide

Töötukassa juht Meelis Paavel tõrjus väidet, nagu tunnistaks uus töövõime hindamise metoodika kellegi kergekäeliselt terveks, kuid töötukassa otsusega mittenõustumise korral saab esitada vaide - nende arv on tänavu tõusnud. 

Samuti leidis töötukassa juht, et sinna pole midagi parata, kui mõned tööandjad üle 55-aastaseid tööotsijaid tõrjuvad. Ta soovitas vanemaealistel olla ise avatud ja valmis uusi oskusi omandama. 

Järgmise aasta plaanide kohta märkis Paavel, et ostetavate koolituste õppekavade mahtu tõmmatakse oluliselt kokku.

Kui palju on Eestis aasta lõpuks töötuid ja kui suureks paisub töötuse määr suvel?

Täna hommikuse seisuga on Eestis napilt üle 50 000 töötu. Ent paanikaks ei ole põhjust - oleme umbes samal tasemel kui aastal 2019 enne Covid kriisi. Sel aastal on 90 tööandja poolt koondatud 3000 töötajat, neist oktoobrist alates ligi 900. Koondamise mõju tuleb välja natuke hiljem, nii et registreeritud töötus mõnevõrra kasvab. Aasta lõpuks vast 1000-1500 töötut tuleb kindlasti veel juurde. Ma väga loodan, et järgmisel aastal me ei ületa keerulise aja taset, kus 2021. aasta kevadeks olime jõudnud 57 000 registreeritud töötuni.

Oletame, et töötuid saab järgmisel aastal olema teie prognoosist 20 000 võrra rohkem. Kas töötukassa saab siis ka hakkama?

Jaa, töötukassa saab hakkama. Me oleme oma võimekust siiski arvestanud oluliselt suurema kliendimahuga toime tulema. Kuigi ma arvan, et ootamatult 20 000 inimest Eestis töötuks ei jää.

Mida annab töötute tööle aitamisega ette võtta Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, mida annab neis piirkondades veel ette võtta, mida te ei ole veel teinud?

Koondamine Kagu-Eestis mõjutab kõige rohkem seda piirkonda, sest seal ei ole asendustöökohti kohe kiiresti võtta. Põhilised koondamised on täna koondunud ikka sinna, kus on töökohad – Tallinn, Harjumaa. Ida-Virumaa pildi tõstab suureks üks koondamine – Repo vabrikute pankrot. Üldiselt on Ida-Virumaal sel aastal toimunud positiivne areng, energeetikasektor vajab töökäsi. Sel aastal on palgatud 500 inimest ja ka täna vajatakse töökäsi juurde nii Eesti energias kui VKG-s.

Kas Repo töötajad sobivad energeetikasse tööle või tuleb neil põhjalikult ümber õppida?

Eks seda peab vaatama. Häid töökäsi otsitakse ka täna ja ka töötlevas tööstuses. Tööturu jäätumist praegu küll veel näha ei ole. Ent, selge on see, et majandus jaheneb. Ka tavalisel ajal saavutab töötus tipu uue aasta esimese kahe kuu jooksul.

Töötukassa pakub 4000 vaba töökohta. Miks 50 000 töötut neid ei taha?

No eks siin on osaliselt tegemist struktuurse tööpuudusega, aga koondamised on näidanud ka seda, et koondatud töötajaid vajatakse ka samas sektoris.

Kas need töötukassa 4000 töökohta on rämpstöökohad, mida keegi ei taha - isegi mitte kümnest töötust üks?

Päris rämpstöökohaks ei saa tänapäeval nimetada ühtegi töökohta. Ent kevadel oli meil 10 000 vaba töökohta pakkuda ja nüüd 5000 näitab ka seda, et majandus on jahenemas. Põhjused, miks töökoht ei sobi, on erinevad. Mõnele ei sobi asukoht või on inimestel erinevad probleemid.

Kui palju on töötute hulgas neid, kes on küll töötuks registreeritud, aga tööle minna ei taha – töötavad suguvõsa hüvanguks, soovivad vaid ravikindlustust või ootavad peatselt saabuvat pensioniiga?

Kusagil 10 protsenti. Nende seas on päris palju inimesi, kel on hoolduskohustus või noored emad, kelle abikaasa on lapsepuhkusel ja ema vajab selleks ajaks ravikindlustust. Palju on ka selliseid inimesi, kes on tervislikel põhjustel tööturult väljas.

Tööle mineku motivatsiooni kasvatamisel võiks minu arvates rõhuasetus olla rohkem kohalikul omavalitsusel, mitte tööturu organisatsioonil ehk töötukassal.

Viiendik töötutest on vanuses 55+. Kui sellises vanuses töö kaotada, siis tööle saada on raske, kui mitte võimatu. Kuidas töötukassa saab neid aidata?

Siin on küll üks vastuolu. Kui tööandjatega rääkida, siis nad ütlevad, et 50+ inimesed on kohusetundlikud ja lojaalsed, ent kui läheb värbamiseks, siis paraku on lõhe olemas.

Midagi pole parata. Kui ma töötukassa vaatest vaatan – karjäärinõustamine, oskuste arendamine – kui mingit oskust on vaja juurde õppida, siis need võimalused on meil olemas. Tuleb sellest võimalusest lihtsalt julgelt kinni võtta – olgu see ükskõik mis valdkonnas. Ma olen käinud ettevõtetes ja soovitan absoluutselt mitte karta tänaseid masinaid, mis on suuresti IT-põhised. Ma arvan, et nii naisterahvad kui mehed selles eas siiski oskavad ja on selles valdkonnas kogemustega.

Nii et peab olema avatud ja uudishimulik ja olema valmis uusi oskusi omandama ja siis ka ennast tõestama. Midagi pole parata. Teinekord peab ennast rohkem tõestama, kui nooremas eas.

Väga raske on ennast tõestada, kui tööandjale saadetud CV-le isegi vastust ei saa. Mida tööandjad teile räägivad? Kas noored juhid kardavad vanemaid inimesi – äkki nood on haiged või aeglased või on nendega mingi muu jama?

Ega siin ei ole ühte mustrit. Mina tööandjana ütlen küll, et meie majas töötab inimesi igas vanuses. Aga on probleem, sest tööandjatega kohtudes räägivad nad just, et vanemad töötajad on oodatud.

Kas personaliosakond, kes tööle tuleku avaldusi vastu võtab, siis juhtidega ei suhtle? Reaalsus on see, et vanemal inimesel on väga raske tööle saada, kui näiteks töötu pearaamatupidaja just ei otsusta, et läheb poodi kassapidajaks.

Ma arvan ikkagi, et kõik need juhtumid on individuaalsed. On väga positiivseid näiteid, on neid, kus valik tehakse kohe sünniaasta järgi. Eks iga tööandja või värbaja peab peeglisse vaatama ja endaga aru pidama.

Nii et teil töötukassa juhina head mõtet ei ole, kuidas tööandjaid sellesse usku pöörata, et teil vähem tööd oleks?

On küll see mõte. Me alles pool aastat tagasi olime olukorras, kus ei olnud töökäsi. Ja nüüd on meil 40 000 inimest, kes tööd otsivad. Siin peab ometi kokkupuude olema. Ma arvan, et mõlemapoolselt tuleb olla avatud ja mõistlik.

Räägime ümberõppest. Riigikontrolör kritiseeris hiljuti töötukassat, kus koolitusrahad lendavad tuulde – töötu ei lähe hiljem tööle sellele alale, mida ta koolitusel juurde õppis. Milleks sellised koolitused?

Siin oli üks tehniline küsimus lahendada. Me ei saanud neid andmeid kätte. Tänaseks on need andmed olemas. Me hakkame seda valdkonda jälgima. Aga audit näitas ka seda, et pärast koolitust pea 70 protsenti töötuid läksid tööle.

Kogu ümberõppe süsteem vajab ümberkorraldamist. Töötukassa ise ei koolita, me ostame koolitusi koolitajatelt avatud turult. Hinnang oli koolitajate kvaliteedile ja see vajab lahendamist. Töötukassa on kõige suurem täiendkoolituse ostja, aga me ei saa kahjuks praakida välja koolitajat, kelle kvaliteet hetkel ei vasta sellele, mida me soovime, sest meil on tuhandeid kliente, kes vajavad koolitust.

Äkki jätaks siis niikaua inimesed koolitamata, kuni kvaliteet taastub?

Jaa. Täpselt seda hoiakut me ka hoiame. Järgmisel aastal tõmbame oluliselt kokku ostetavate õppekavade mahtu. Jäävad need erialad, mida on tööturul rohkem vaja.

Täpsemalt saab intervjuud järele kuulata juba saatest.