N, 1.12.2022

SÕJASTUUDIO ⟩ Neeme Väli: lähiajal jääb Hersonis rahulikumaks ja intensiivsem sõjategevus koondub idarindele

Ulla Länts
, ajakirjanik
Neeme Väli: lähiajal jääb Hersonis rahulikumaks ja intensiivsem sõjategevus koondub idarindele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Vägede taandumine Hersonist andis Venemaale võimaluse 20 000 sõjaväelase ümbersuunamiseks, et tugevdada oma jõude mujal. Kus võivad lähiajal tulla ägedamad lahingud, sellest räägime «Sõjastuudios» endise kaitseväe peastaabi ülema kindralmajor Neeme Väliga.

Kõige ägedamad lahingud käivad praegu Donetski oblastis, kas venelased hoiavad seal pigem rindejoont või üritavad ka edasi tungida?

Tegelikult on kogu idarindel ehk Donetskist, Luhanskist peaaegu Zaporižžjani välja, olnud pidevalt selline edasi-tagasi liikumine ja seda üsna mitmel põhjusel. Seal on väga palju selliseid asulaid, mis käivadki käest kätte. Venemaa loomulikult üritab seal rünnata, nii palju kui jõudu jätkub, sest kusagil tuleb ju edu raporteerida ja Ukraina on ikkagi kaitses. Mõlemad pooled on sinna suunanud Hersoni vabastamise tõttu vabanenud jõudusid, nii et selles paikkonnas lahingutegevus kindlasti erineva intensiivsusega jätkub, erinevalt Hersonist, kus ma arvan, et mõneks ajaks on asi suhteliselt rahulik.

Milline on venelaste võimekus viia oma sõdureid Hersonist mujale ja kuhu nad võidakse saata? Kui paljudest sõduritest me räägime?

See võimekus on kindlasti olemas, aga kui palju neid sõdureid arvuliselt on, seda ilmselt ei tea päris täpselt keegi. Ma kahtlen, kas ka Vene pool ise teab inimese täpsusega, palju tal seal sõdureid on. Selge on see, et nüüd proovitakse rinnet Donetski oblastis tugevdada ja sinna on lisaks juba ees olnud väeüksustele viidud ka neid, kes Hersonis vabanesid. Räägitud on 15 000 või 20 000 mehest. Kindlasti liigutatakse sinna mitte ainult mehi Ukraina territooriumil olevate vägede hulgast, vaid neid tuuakse ka Venemaa ja Valgevene poolt sisse. Ukraina omalt poolt kindlasti üritab seal rinnet tugevdada, otsides võimalust edasi liikuda või oma olukorda parandada.

Kas ukrainlased võiksid üritada Hersonis veel edasi liikuda või ei ole sel praegu mõtet?

Ma arvan, et sellel praegu ei ole väga mõtet, niipalju kui avaliku info põhjal võib otsustada, on seal rinne enam-vähem stabiliseerunud, mis on ka loogiline, sest jõgi on vahepeal ja venelased on tõmmanud oma kaitset isegi rohkem tagasi, kartes ukrainlaste rünnakuid. Ma usun, et seal on võetud selline operatiivpaus, et koguda jõudu ja oodata ka seda, et ilm muudaks maastiku jälle selliseks, mis võimaldaks rasketehnikaga manööverdada. Usun, et Hersoni piirkond jääb mõneks ajaks suhteliselt rahulikuks.

Selle sõja kulg on näidanud, et kumbki pool ei suuda pidavalt sõdida kogu rindejoone ulatuses, kas see järgmine koht, kuhu mõlemad pooled oma tähelepanu suunavad, võikski olla Donetsk?

Ida-Ukraina kindlasti, kas see nüüd täpselt Donetsk on, sest rindejoon on ju väga pikk ja selle kaitse tugevust ning pidamist proovitakse pidavalt, et näha, kus on augud. Paradoksaalsel kombel on selline paus kasulik mõlemale poolele. Venemaa ikkagi püüab jõudusid koondada ja mingisugust kaitset üles ehitada, püüab rindele tuua võimalikult palju värskelt mobiliseeritud inimesi ja täiendada oma laskemoonavarusid. Ukraina ilmselt vajab samuti mõningast aega selleks, et ehitada kusagile üles uus raskuspunkt, sest rindejoon on niivõrd pikk, et olla tugev igal pool korraga, ei ole nende ressursside juures lihtsalt võimalik. Nii siis ehitatakse kusagile üles uus raskuspunkt, et siis seal, kui olukord on soodne, rünnakut jätkata.

Viimasel kuul on toimunud mitu suurt raketirünnakut kogu Ukraina territooriumi pihta, kui palju on venelaste veel võimekust seesuguseid rünnakuid korraldada?

Mina arvan, et seda laskemoona on Venemaal veel piisavalt, kindlasti ei jää see eelmisel nädalal toimunud rünnak viimaseks. Iseasi on see, et kui palju suudab Venemaa toota modernset ja tarka laskemoona või rakette. Tänastes tingimustes on seda ilmselt keeruline teha. Küll aga on Venemaa suutnud osta oma sõpradelt sisse erinevaid asju, räägime kasvõi Iraani päritolu droonidest. Teiseks on Venemaal kindlasti veel alles sellist tavalaskemoona, neid niinimetatud rumalaid rakette, mida võib ka sõjas kasutada, aga mis ei ole tänu oma vanusele enam nii töökindlad ja päris kindlasti ei ole ka nii täpsed, kui oleks selline moodasam tehnika, aga Venemaa jõud ei ole veel otsas.

Märksõnad
Tagasi üles