OTSE POSTIMEHEST ⟩ Priit Sauk: ma kindlasti ei luba igale kilomeetrile hooldeautot

Kallinevad hinnad ja majanduskriis on seadnud löögi alla nii teedeehituse kui ühistranspordi. Kuidas sellest olukorrast välja tulla, sellest räägime Postimehe otsesaates transpordiameti uue juhi Priit Saukiga. 

Töötasite enne transpordiameti loomist maanteeameti juhina, kas sellise suure ühendameti loomine oli õige otsus?

Ma kindlasti pean ennast selle ühendamise idee üheks algatajaks ja ka tulihingeliseks pooldajaks ning tegelikult sai ühendamise ettevalmistustöö tehtud minu juhtimise all. Viimased kolm kuud, kui ma enam maanteeameti peadirektor ei olnud, siis oli minu roll ametite ühendamise projektijuhina need meeskonnad suureks ühendametiks valmis panna. Usun jätkuvalt, et see oli õige otsus.

Tänaseks on majandusolukord oluliselt muutunud, aasta tuleb kuidagi lõpule saada oludes, kus hädas on nii teedeehitajad kui bussiettevõtted. Olete ka jõudnud numbritele pilku peale visata, kuidas selle aasta lõpule saab?

Ma ei ole ühelegi numbrile saanud peale vaadata, sest olen praegugi veel ametis Rail Balticu Eesti filiaali juhina, nii et numbrite osas mul ülevaadet ei ole, küll aga olen nõus, et tänane majanduskeskkond ja geopoliitiline olukord on muutunud, see ei ole see, kus me olin kaks aastat tagasi. Kütuse kallinemine on toonud väga suured probleemid ühistranspordikorralduse poole peale, teedeettevõtetel on mured ja need on tõsised teemad, mis vajavad diskussiooni ja ühiskondlikku kokkulepet. Kui ma kandideerisin, siis küsiti minu käest, et kuidas ma kavatsen lahendada probleemid, kui raha ei ole. Ma siiski arvan, et ameti roll ei ole trükkida raha ega otsida naftat, ameti roll on kasutada säästlikult ressursse, mida poliitilised ringkonnad on läbi eelarve eraldanud, tehes omalt poolt ettepanekuid, kuidas seada prioriteete ja kuidas mingeid probleeme lahendada. Raha juurde hankimine käib meil ikkagi tsentraalselt läbi rahandusministeeriumi ja valitsuse otsuste.

Viimasel ajal on hakatud rääkima sellest, et põhimaanteede väljaehitamine tuleks edasi lükata aastasse 2050, mis te sellest arvate?

Ma olen ohutu liikluse ja kiirete ühenduste pooldaja, nii et ma siiralt loodan, et kevadel formuleeruv uus valitsuskoalitsioon teeb oma otsused ja sammud ning mõistab, et need kiired ühendused meie kolmel põhimaanteel on jätkuvalt olulised ja leitakse ka täiendavaid ressursse, kas kaasates eraraha või võttes riigile täiendavaid laenukohustusi. Täna on päevakorras ka militaarteema, mille puhul on samuti olulised logistika ja kiired ühendused nii Euroopa suunal kui riigisiseselt. Loodan kevadel uutele kokkulepetele ja uutele plaanidele, sest need pikad plaanid, mis olid siis, kui ma maanteeameti peadirektorina lõpetasin, on kahanenud korduvalt väiksemaks, kui nad olid mõni aasta tagasi.

Meie maismaaühendus Euroopaga on täna suhteliselt kehvakene, kas edaspidistes plaanides on siin võtmesõnaks raudtee.

Võtmesõna on raudtee, sest raudtee on nii oma läbilaskvuselt, kandevõimalt kui kõigelt muult võrreldes maanteedega midagi muud ja minu tänases töös Rail Balticu projekti ettevalmistamisel on samuti üks oluline aspekt see, et tagada kiire ühendus Euroopaga. Ka teedevõrgu jätkuv ühendamine Euroopa suunal on väga tähtis, Via Baltica tuleks siiski tõsta samaväärse tähtsusega lauale kui on Rail Baltica. Euroopaski on hakatud tähtsustama militaarmobiilsuse teemat, nii et ehk tasuks ka Eesti riigil vaadata, kuidas Euroopa saab toetada, et kiire ühendustee Euroopasse välja ehitada.

Kas see tähendab, et meil tekib lootus saada Euroopast raha juurde maanteede jaoks, sest vahepeal oldi seisukohal, et põhiliselt rahastatakse raudteed, kas sõda on neid prioriteete natuke muutnud?

Ma arvan, et tänane geopoliitiline olukord on tähtsustanud kõiki ühendusteid Euroopa suunal, olgu see siis maanteetransport või raudteetransport ja seda öeldakse ka väga selgelt välja. Samuti on meie asukoha mõttes aru saadud, et oleme oma Baltikumiga nagu saareriik võrreldes Euroopaga, et meie ühendus on väga kasin ja sedagi ühendusteed ei ole täna piisavalt arendatud. 

Kas Saaremaa silla peaks ehitama?

Kui ma seitse aastat tagasi maanteeameti peadirektorine alustasin, öeldi, et iga uue peadirektori ametisse tulekul võetakse see teema uuesti üles, arutatakse läbi ja mingiks ajaks unustatakse. Mäletan, et ka eelmine kord käivitati uus uuringute teema, keskkonnateemad tõsteti korraks lauale. Ma hetkel ei tea, kus sellega ollakse, tean, et räägiti eriplaneeringu algatamisest, aga kuhu sellega jõuti, ei oska praegu öelda.

Talv on kohe käes, kas me peaksime kulutama teede talviseks hoolduseks rohkem raha, et saada ohutumad liiklusolud?

Ma arvan, et senised otsused selles vallas on ainuõiged. Eesti-suguses väikeses riigis tuleb teha hooldust nii palju, et sõidutingimused oleksid ohutud, aga ei tohi unustada, et liikluses on siiski igal osapoolel oma vastutus, ka liiklejal endal. Seda ei teki mitte kunagi, et ühelgi maanteelõigul ei oleks poole tunni vältel libedust, seda ei ole võimalik saavutada. Riigiteede võrk on umbes 16 000 kilomeetrit ja panna iga nelja või viie kilomeetri tagant hooldeauto liivakoormaga ootama, seda ei ole võimalik saavutada. Me teeme tarka planeerimist läbi selle, et teedele on rajatud umbes paarsada ilmakeskust, mis annavad infot, et kus võiks minna rutem libedaks või kus tuleb sadu või kus toimub jäätumine ja sellele reageerivad läbi juhtimiskeskuste hooldepartnerid. Ma arvan, et see on ainuõige, mõistlik ja vajalik, nii et ma kindlasti ei luba igale kilomeetrile hooldeautot ja see ei ole ka Eesti riigi jaoks mõistlik. Kutsun üles autojuhte, et kui on libe, võtke hoog maha, see on ka teie vastutus. Olles ise samuti autoroolis, saan ma aru, millest ma räägin.