N, 1.12.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Mari-Anne Härma: koroonaga läheb leebemaks, aga gripihooaeg võib tulla tõsine

Ulla Länts
, ajakirjanik
Mari-Anne Härma: koroonaga läheb leebemaks, aga gripihooaeg võib tulla tõsine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Kuigi koroonaviirusega on haiglas mitusada inimest, ei seata sel sügisel viiruse tõrjumiseks mingeid piiranguid. Kas see tähendab, et Covidist on saanud tavaline viirus või tuleks siiski ettevaatlik olla, sellest räägime Postimehe otsesaates terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmaga.

Saatejuht on Ulla Länts. 

Kas koroonaviirusest juba saanud täiesti tavaline viirus või peaksime ka eeloleval talvel olema ettevaatlikud?

Oleme jätkuvalt liikumas pandeemiast väljumise kursil, kus Covid saab iga-aastaseks normaalseks talviseks viiruseks. Hetkel me koroonat siiski veel tavaliseks viiruseks ei pea ja jälgime teda natuke erilisema pilguga. Meil on täiendavad seiremeetmed, et vaadata alamtüvesid ning ühtlasi hoiame pilku peal sellel, mis maailmas toimub, aga hetkel on veel on vara hõisata, et nüüd on kõik läbi. Samas ei ole meil mingisuguseid ohumärke, et viirus võiks kuidagi halvemaks muutuda, pigem lähevad asjad paremuse poole.

Mis see suur pilt maailma kohta näitab, kas jätkuvalt on koroonaviiruse praegune variant leebem?

Nimetame praegu ringi liikuvat omikrontüve leebemaks peaasjalikult seetõttu, et meil kõigil on juba immuunkaitse. Kui oleme kas vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, siis igal järgmisel korral haigestume natuke kergemalt. Selliseid inimesi, kes ei ole viirusega üldse kokku puutunud, on väga vähe ja just seetõttu on vajab koroona tõttu haiglaravi ka järjest vähem inimesi.

Kuidas meil hetkel testimisega on – kui inimesel on palavik ja kerge nohu, kas ta peaks ennast testima?

Kodune antigeeni kiirtest on selline oma südame rahustuseks tehtav test. Paraku oleme jälle hakanud haigusnähtudega tööle tormama. Siin ongi soovitus, et kui mingid haigusnähud tekivad, siis esimesed päevad tasuks ikkagi kodus olla ja lasta viiruse nakkusohtlik periood mööda minna. On see siis Covid või gripp või mingisugune muu viirus, aga teisi nakatama ei tasu ikka minna ja ka enda tervise hoidmiseks on parem kodus olla ja rahus põdeda. Põdemine stressirikkas töökeskkonnas kahjustab tervist rohkem.

Nii et testimine on praegu selleks, et ise aru saada, mis haigus mul on. Haiglates testime inimesi seetõttu, et vajadusel teaksime patsiente isoleerida. Loodetavasti jõuab varsti Eestisse ka koroonaravim, mida kohe peale nakatumist apteegist osta, kui arst on selleks saatekirja andnud. 

Kas ka täna kehtib nõuanne, et pool aastat pärast läbipõdemist või vaktsineerimist peaksid riskirühma kuuluvad inimesed tegema tõhustusdoosi?

Ikka kehtib. Neljandat doosi võivad tegelikult kõik teha, ka minul on neljas doos juba tehtud, aga eelkõige soovitame seda teha riskirühma kuuluvatel inimestel. Väga paljudel on viimane doos tehtud möödunud aastal samal ajal, siis, kui me liikusime viiruste perioodi.

Hea oleks, kui riskirühma inimesed, kes on aasta tagasi vaktsineeritud, läheksid tõhustusdoosi tegema, sest aastaga on immuunsüsteem jõudnud viiruse ära unustada. Tõhustusdoosi tegemine on vajalik selleks, et meie immuunsüsteem oleks valmis, kui viirus jõuab organismi ja saaks viirusest paremini jagu.

Kuidas te jälgite olukorda Eestis? Inimesed enamasti ju haiglasse ei jõua ja need, kes koroonat kodus kergelt põevad, ei pruugi oma perearstile helistadagi?

Terviseamet vaatleb olukorda mitmeti, üks hea asi, mis on juba kaks aastat toiminud, on reoveeseire, mis näitabki üle-eestilist pilti. Meie jaoks ei ole enam oluline kõiki kergeid nakatunuid üles leida, sest viirus muutubki järjest kergemini talutavaks ja vähem märgatavaks, nii et meil ei ole tegelikult vajadustki teda tuvastada.

Praegu on oluline jälgida natuke raskemalt kulgevaid haigusjuhte ja selle informatsiooni me saame perearstidelt ning jätkuvalt tuleb vaadata olukorda haiglates. Tähtis on teada, kas haiglasse satutakse Covidiga või sellega kaasneva haigusega ning kas haiglasse sattuvad inimesed vajavad intensiivravi või juhitavat hingamist. Haiguse raskusaste on samuti oluline.

Sellise informatsiooni saame me juba haiglatest. Nii et on mitmed moodused, kuidas me olukorda vaatleme, sekveneerime ka tüvesid ning kõik see kokku annabki pildi, mis kursil me siis jätkuvalt oleme.

Kuidas on olukord haiglates, kas võib öelda, et üldiselt inimesed enam koroonasse ei sure?

Surevad ikka, ja just seetõttu ongi oluline, et riskirühma inimesed astuksid samme, et ennast viiruse vastu kaitsta ja teeksid ära tõhustusdoosi. Me näeme seda ka praegu, et vanemaealistele riskirühma inimestele on see haigus surmav – eriti nendele, kellel ei ole immuunkaitset.

Terviseameti poole pealt me küll teame, et haiglad tulevad koormusega toime, aga see on nii-öelda riigi vaade, inimese-poolne vaade on see, kuidas tema haigusest välja tuleb, ning see on inimese enda käes ja selleks saab nii mõndagi ära teha.

Kindlasti on oluline hoiduda kokkupuutest haigussümptomitega inimestega ja mitte ronida väga rahvarikastesse kohtadesse. Poes võiks käia rahulikumatel aegadel ja kindlasti tuleks end vaktsineerida, sest see annab kaitse, vähemalt ei ole läbipõdemine nii raske.

Nii et see reegel, et kui sul on nohu, siis ära mine vanaemale külla või vähemalt testi ennast enne, kehtib ka praegu?

Kui on mingid haigussümptomid, siis vanaemale külla ei tasu minna vähemalt nakkusohtlikul perioodil. Kui nakkusohtlik periood on mööda läinud ja jäänud on mingid köha ning nohu sümptomid, siis juba võib.

Sellel esimesel nakkusohtlikul perioodil ei tasu minna ka seetõttu, et on teisigi viiruseid, mis võivad just vanemaealistele halvasti lõppeda, gripp on kindlasti üks nendest. Ka siis, kui Covidi-test on negatiivne, ei maksa haigussümptomite korral minna vanaemale külla või tööle, eriti kui töö iseloom on selline, kus puututakse kokku riskirühmadega.

Mis koroonapassist saab? Kas selle võib oma telefonist ära kustutada?

Minul on ta näiteks telefonis olemas, sest kui ma pean minema reisile, siis mõned riigid ikka jätkuvalt küsivad seda. Ja isegi kui riik ise ei taha passi näha, siis võivad seda küsida sealsed konverentsikorraldajad. Nii et kui kavatsete reisile minna, siis tasub pass ikka alles hoida. Eesti-siseselt me praegu küll ei näe, et pass võiks vajalik olla, aga päris kasutu ta ka ei ole.

Gripi puhul on ennustatud, et see tuleb tänavu eriti karm. Kust te seda teate?

Siin on mitu asja, miks arvatakse, et võib tulla karm gripiaasta. Üheks põhjuseks on asjaolu, et meil on sisuliselt juba mitu aastat gripihooaeg vahele jäänud, kuna meetmed, mida oleme kasutanud Covidi vastu – distantsi hoidmine, kodus püsimine –, on aidanud ka gripi vastu, sest gripp levib natuke halvemini kui Covid. Nii et me oleme koroona ajal hoidnud oma ühiskonda ja vältinud nakatumist.

Aga kuna gripil ei olnud hea levida, siis tähendab see ühtlasi, et inimeste immuunsus on langenud. Kuigi meil on inimesi, kes teevad gripivaktsiini igal aastal, siis nende osakaal, kes saavad immuunsuse läbipõdemise tõttu, on vähenenud. See aga tähendab, et kui gripp nüüd uuesti tuleb ja meil enam selliseid Covidi-aegseid isolatsiooninõudeid ei ole, siis jõuab ta juba palju rohkemate inimesteni.

Teine põhjus, miks arvatakse, et tuleb raske gripiaasta, on olukord lõunapoolkeral. Gripiprognoosi tehes vaatame, mis toimub lõunapoolkeral. Kui lõunapoolkeral hakkab gripp intensiivselt levima, siis me võime oodata, et kui gripihooaeg meile jõuab, tuleb ka meil raske gripiaasta.

Eelmistel aastatel lõunapoolkeral grippi ei olnud ja seda ei olnud ka meil. Praegu on näha, et lõunas levib gripp väga intensiivselt ja just see annabki aluse arvata, et ka meil tuleb tänavu intensiivne gripihooaeg.

Märksõnad
Tagasi üles