SÕJASTUUDIO ⟩ Riho Terras: venelased saavad aru, et Hersoni hoidmine on sõjaline enesetapp

Kui keeruline on hoida Ukraina aitamise ja sõja teemat üleval talvemuredega vaevlevas Euroopas, sellest räägime sõjastuudios europarlamendi saadiku Riho Terrasega (Isamaa). 

Saatejuht on Ulla Länts.

Pärast rünnakut Sevastopoli sadamale teatas Venemaa, et loobub Musta mere viljakokkuleppest, kas see on venelaste järjekordne samm survestada mitte ainult Ukrainat, vaid kogu läänemaailma?

Kogu läänemaailma kindlasti, eriti mõjutab see Aafrikat, kes sellest teraviljast väga palju sõltub. Ukraina on üks maailma suuremad teraviljatootjaid ja neil on välja saatmata veel meeletutes kogustes eelmiste aastate teravilja. Igasugused pidurdusprotsessid mõjutavad kõige otsesemalt just maailma toidutagavarasid ja nendes küsimustes on kõige haavatavamad Aafrika riigid. Aafrika riikides pole kahjuks veel arusaama, et just Venemaa kahjustab nende huvisid ja poliitilised ringkonnad Aafrikas paljuski toetavad Venemaad. Samas annab Euroopa Liit Aafrikale väga palju abi, nii et Euroopa Liit võiks siiski võtta seisukoha, et kui mõni sealne riik on otsustanud, et käitub Venemaad toetades Euroopa Liidu põhimõtete vastaselt, siis keeratakse nende jaoks ka Euroopa toetusekraan kinni.

Viljakokkuleppe teised osapooled Türgi ja ÜRO on kinnitanud, et kavatsevad lepet jätkata, on see võimalik?

Iseküsimus ongi, kui palju Venemaa on võimeline oma laevastikuga viljavedu takistama, eriti olukorras, kus Ukraina on suutnud kahjustada Venemaa sõjalaevu otse nende baasis Sevastopolis. Eks me näe, mis sellest tuleb, loomulikult on maailmale oluline, et vili sealt liikuma saaks. Ma usun, et Türgi presidendile on see isiklik prestiižiprojekt ja eks nad teevad kõik, et seal mingisugune liikumine toimuma hakkaks. Täna on veel vara öelda, mis võiks juhtuda, võib-olla proovitakse lihtsalt laevu liigutada, et vaadata, kas Venemaa on valmis ründama.

Kuna venelased üritavad Ukraina tsiviiltaristut rünnates muuta elu võimatuks ka neis paikades, mis otse rinde lähedal ei ole, siis kas lääne abi võiks sellest lähtuvalt olla pisut teistsugune?

Esiteks on Venemaa raketirünnakuid jäänud märgatavalt vähemaks, kuna ilmselt ikkagi raketirelvastust enam nii palju ei ole. Kuna ukrainlaste õhukaitsevahendite tase on läinud märgatavalt paremaks, lastakse rakette väga palju alla. Loomulikult soovib Venemaa lähtuda eeldusest, et kui rahvas ei ole rahul, külmetab ja neil ei ole midagi süüa, siis nad on valmis Kiievis režiimi muutma, aga see eeldus on täiesti vale. Ukraina rahvas on väga veendunud, et Venemaad tuleb võita ja nad on valmis kannatama ka raskes talvises olukorras. Raske saab see talv igal juhul olema, sest Venemaa on võtnud süsteemselt ette just nimelt selle taristu, mis on oluline talve üleelamiseks. Euroopa peaks nüüd aru saama, et tuleks saata rohkem relvi ja õhutõrjevahendeid. Relvi tuleb ka rohkem toota, sest täna on ikkagi olukord, kus mõnda asja ei olegi viimastel aastatel toodetud. Nendes piirkondades, kus sõda ei ole, tuleb hakata tegelema ülesehitustöödega ja lääneriigid peavad selleks raha andma.

Euroopal endal on samuti probleeme talve üleelamisega, kui palju on neid hääli, kes ütlevad, et lõpetaks selle sõja kuidagi ära.

See oht on alati olemas, et teema muutub vähem aktuaalseks ja inimeste oma mured muutuvad tähtsamaks, aga õnneks reageerisime Euroopas energiakriisile väga kiiresti, hakkasime tagama varusid ja neid suurendama, loodame, et suudame hoida Ukraina teemasid üleval.

Kuidas te hindate venelaste võimalusi ühel või teisel rindelõigul hakkama saada?

Mingisugust põhimõttelist muutust ma tulemas ei näe, kõiki vahendeid, mida Venemaa on proovinud – mobilisatsiooni läbiviimine, eraarmee suurendamine läbi vangide lisamise või Valgevenes tegutsemine, nii nagu nad praegu seda teevad, ei ole mingit reaalset muutust toonud. Näha on, et ukrainlased suudavad ennast piisavalt hästi kaitsta. Venemaa saab aru, et Hersoni kaotamine oleks poliitiline katastroof, aga Hersoni hoidmine on sõjaline enesetapp. Ka ukrainlaste jaoks on Hersoni linna tagasivallutamine raske, sest seal on inimesed. Mingeid kiireid lahendeid mina lähikuudel tulemas ei näe. Väga oluline on selles kontekstis ka ilmastik, praegu on edasiliikumine võimalik vaid jalgsi ja vähemal määral roomikutega. Ukrainlased ise on väga optimistlikud, et selle aasta lõpuks on Dnepri läänekallas venelastest puhas ja kohe minnakse edasi ning järgmise aasta keskpaigaks on Krimm vallutatud, aga praegu ma seda realistlikuks ei pea.