N, 1.12.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Margo Klaos: inimesi hakatakse hädaolukorrast SMS-sõnumitega teavitama juba järgmise aasta algul

Ulla Länts
, ajakirjanik
Margo Klaos: inimesi hakatakse hädaolukorrast SMS-sõnumitega teavitama juba järgmise aasta algul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Siseminister esitas päästeameti uueks peadirektoriks Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose. Kas tulevane juht soovib ameti töös ka midagi muuta, sellest me Postimehe otsesaates räägimegi.

Päästeametist rääkides tuleb kohe meelde, et seal töötavad pühendunud professionaalsed inimesed, kellele makstakse väga vähe palka, miks te soovite sellist ametit juhtida?

Kuna selle ametkonnas on veel päris palju muid asju, nendeks on näiteks abivalmidus, julgus, usaldusväärsus. Just need tegrid peaksid tooma väga palju inimesi päästeameti juurde ja see on see, mis hoiab ka mind päästeameti juures väga-väga kinni.

Mis tuleks päästeametis teisiti teha, need ülisuured reformid said ju juba tükk aega tagasi ära tehtud?

Pigem tuleb alati vaadata seda, mida ühiskond päästeametilt ühel või teisel ajahetkel vajab. Praegu on küll väga keeruline ja raske, aga samas on see väga huvitav periood, kus päästeametit vajatakse ennekõike selleks, et üles ehitada ka sõjaaegset elanikkonna kaitset. Tegemist on valdkonnaga, mis on juba pikka aega ootel seisnud, suuri arenguid ei ole olnud, aga just päästeamet on see, kes saab siin midagi ära teha.

Tõenäoliselt ei valmistu me täna ainult tormiks ja ei manitse inimesi korstnaid pühkima, vaid nüüd tuleb valmistuda ka sõjaolukorraks. Kui valmis oleme täna sõjaolukorraks?

Me oleme stardipakkudelt juba tõusnud, saime aasta algul lisaeelarvest esmakordselt täiendavad vahendid just selleks, et hakata elanikkonna kaitset päriselt arendama. Me juba tegeleme selle valmisolekuga, mis on aastakümneid täiesti seisnud ja mille puhul arvasime, et seda ei ole enam kunagi vaja, sest seni on räägitud, et kui tuleb järgmine sõda, siis see ei ole selline, nagu oli eelmine sõda ja selleks ei ole vaja valmistuda. Just nendel dogmadel on püsinud väga pikka aega ka elanikkonna kaitse arendamine, et meil nagu ei olekski vaja sellist valmisolekut nagu oli eelmise sõja ajal. Sõda Ukrainas aga näitab, et sõjalised vahendid, mida kasutatakse, on täpselt samasugused nagu eelmises suures sõjas. Seega oleme praegu selles faasis, kus ühtepidi püüame tagasi tuua neid kaitsemeetmeid, mis aitavad just sellistes väga jõhkrates pommirünnakutes ja samal ajal tuleb kogu aeg mõelda, mis võiksid olla järgmised sõjalised ohud.

Kuidas Ukraina on elanikkonna kaitsmisega hakkama saanud?

Ukrainal ei olnud piisavalt varjumiskohti ja neil ei olnud varusid. Samas kui räägime varjumisest, siis oli inimestel võimalik minna metroodesse, meil sellist võimalust ei ole. Ukrainal läks hästi sellega, et nad said juba sõja algul end päris kiiresti Vene elektrivõrgust lahti ühendada ja nad said pärsi kiiresti uuesti käima oma ohuteavituse sireenid. Samuti said nad ruttu käima oma SMS-sõnumite saatmise inimestele. Sõja esimeses poole on valdavalt kogu elutähtsate teenuste võrgustik Ukrainas siiski toiminud, side on olemas olnud ja ka elekter on valdavalt olemas olnud. Alles nüüd on venelased hakanud väga jõhkralt ründama ennekõike taristut ja see paneb vastu talve Ukraina inimeste kaitse täiesti teise olukorda.

Rääkides meie valmistumisest, siis sireenisüsteem peaks vist üsna kohe tulema?

See kohe tähendab, et järgmise aasta suvel.

Varjumisega on ilmselt keerulisem, meil ju metrood ei ole, kui palju on selliseid keldreid, kuhu saaks minna?

Õnneks on väga paljudel majadel keldrid olemas, ennekõike paneelmajadel. Peamine sõnum, mida me inimestele anname ongi selline, et kui ka Eestis peaks midagi taolist juhtuma, siis ei ole vaja kuskile mujale minna, ei ole vaja minna otsima veel paremat kohta, sest kui te elate paneelmajas ja sellel on olemas kelder, siis see paneelmaja kelder ongi üldjuhul kõige turvalisem koht, kus olla. Oleme hakanud juba selle aasta suve algusest otsime hooneid, kus oleksid olemas maa-alused keldrid, mis on piisavalt turvalised. Vaatame üle nii keldriruumid kui selle, kas sealt on võimalik vajadusel kiiresti välja saada. Eestis on olemas juba praegu kümneid selliseid avalikke varjumiskohti

Ka ka omavalitsused on sellisteks kriisiolukordadeks valmis, mis juhtub, kui terves Tallinna linnas läheb kaheks päevaks vool ära?

Omavalitsuse peavad olema valmis hakkama saama nii elektri, kütte kui joogivee katkestuste puhul. Suuremates linnades on generaatorid just nende süsteemide toimimiseks olemas. Mis puudutab elektrikatkestust, siis ka Tallinn teab väga hästi, millised on linnas need objektid, kus elektrikatkestuse korral kõige kiiremini probleem tekib – haiglad, hoolekandeasutused, vee-ettevõtted jne. Tallinna linn koos päästeametiga paneb väga kiiresti kriisistaabid käima, elektrienergia ettevõte paneb paika, kus on energia tarvis kõige kiiremini taastada, kus on vaja tanklad käima panna ja kuhu on vaja generaatorid viia. Ma ei kahtle selles, et see süsteem toimib. Kõigi inimesteni energia kindlasti nii kiiresti ei jõua, nii et selleks peab valmis olema.

Kuidas meil on SMS-teavitusega, kui inimestele on vaja midagi ruttu teada anda, kuidas me seda teeme?

SMS-teavitusega oleme lõpuks ometi päris heas seisus, sel nädalal toimuvad juba katsetused ja aasta lõpuks on SMS-teavituse süsteem valmis. Loodetavasti kõik testimised õnnestuvad, süsteem töötab ja hiljemalt järgmise aasta algul hakkame siis, kui midagi juhtub, inimestele hoiatusi saatma.

Märksõnad
Tagasi üles