N, 1.12.2022

SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: suuri raketi- ja droonirünnakuid Venemaa rohkem korraldada ei suuda

Ulla Länts
, ajakirjanik
Rainer Saks: suuri raketi- ja droonirünnakuid Venemaa rohkem korraldada ei suuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7

Venelased jätkasid nädalavahetusel Ukraina elektritaristu ründamisega, ukrainlased aga vabastavad järjest Hersoni oblasti külasid. Millised on viimased arengud Ukraina sõjas, sellest rääkis Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saks. 

Saatejuht on Ulla Länts.

Venelased jätkasid nädalavahetusel elektritaristu hävitamist kogu Ukrainas. Mida sellega soovitakse saavutada?

Kuna venelased ei ole Ukraina sõjaväega hakkama saanud ja ka sõjaväelise taristu ründamine pole tulemusi andnud, siis nüüd nad ründavad tsiviiltaristut ja eelkõige elektrisüsteeme.

Siin on mitu eesmärki korraga, ühelt poolt tahetakse koormata Ukraina struktuurid üle tsiviiltaristu parandamisega, et neil oleks vähem jõudu panustada vastupealetungi arendamisele ja Ukraina sõjavägi muutuks kohmakamaks ning ei suudaks enam nii hästi logistikat korraldada.

Teine eesmärk on kutsuda esile uus põgenikelaine, mis ummistaks Euroopat. Siis on lootust, et äkki Euroopas tekib mingisugune sõjavastane hüsteeria, Ukrainale hakatakse survet avaldama ja Venemaale mingeid järeleandmisi tegema.

Kui tõsiseks te põgenikelainet peate – praegu on ju näha, et ukrainlased pigem tahavad minna koju tagasi? Kas tõesti suudetakse miljonid viia selleni, et nad lahkuksid Ukrainast?

Elektriühenduse puhul pole ju valgus see kõige olulisem, elektriga on seotud küte, töökohad ja ilma elektrita võib eelkõige just suurtes Kesk-Ukraina linnades olla väga raske elada. Ma arvan, et kaugemal saadakse need asjad ikkagi enne talve korda.

Ilmselt selliseid rünnakuid, nagu toimus eelmisel esmaspäeval, Venemaa enam korrata ei suuda. Väiksemaid kindlasti veel tuleb, aga ma ei ole päris kindel, et Venemaa suudab Ukraina elektritaristu nii rivist välja lüüa, et ukrainlased peaksid hakkama massiliselt kodust lahkuma.

Pigem näeme, et neil ei ole väga kõrget motivatsiooni lihtsalt Ukrainast lahkuda. Need, kes soovisid minna Euroopa riikidesse töö tõttu või muudel põhjustel, said seda teha juba enne sõda, pagulase staatust ukrainlased väga ei igatse. 

Kui hästi ukrainlased suutsid neid rünnakuid tõrjuda, kui tõhusalt toimis nende õhutõrje?

Tundub, et mõni kuu tagasi töötas Ukraina õhutõrje paremini, nüüd on suudetud nende Iraani droonidega siiski segadust tekitada. Sõjalises mõttes oli see hästi korraldatud rünnak – mitmekihiline, mitmest suunast, pettuse elemendid olid olemas. Lõppkokkuvõttes suutsid ukrainlased siiski peaaegu kaks kolmandikku nendest rakettidest alla tuua.

Arvestada tuleb sedagi, et Venemaal selliseid rakette väga palju alles jäänud ei ole, nii et nad ei saa nende abil Ukraina elektritaristut päris puruks pommitada, paraku kahju saavad nad veel palju teha. Kui Ukraina suudab oma õhutõrjet veelgi parandada, siis pole enam mõtet neid rakette teele saata, kulu on suurem kui neist kasu on.

Kui palju seda Iraani abi võiks veel jätkuda?

Droonide osas ei tea keegi täpselt, sealt on võimalik tuua tõesti tuhandeid selliseid droone, aga viimastel päevadel on Ukraina ju ka valdava osa nendest alla lasknud. Näeme, et nende kasutamine on vähenenud ja see võib olla seotud asjaoluga, et droonid hakkavadki otsa saama.

Kuuldavasti tahavad venelased Hersonist ära viia 60 000 inimest. Kas neid võidakse kasutada inimkilbina, sest kaugele sellist hulka inimesi ilmselt saata ei suudeta?

See ongi inimkilp. Nad ei viigi neid 60 000 sealt ära, seda ei suudeta teha. Olen üsna kindel, et nad ei suuda ka kõiki oma vägesid sealt ära viia. Kõik sõltub sellest, kui tugevalt Ukraina peale surub, kas ta läheb mingil hetkel manööverüksustega pealetungile või lihtsalt hävitab neid kaugtulega.

Aga nad ei suuda seda 60 000 sealt üle Dnepri viia, see on päris kindel. Küll aga saavad nad evakuatsiooni sildi all viia väiksemaid gruppe üle Dnepri ja kombineerida neid sõjaväelastega. Ukrainlastel on keeruline rünnata praame, kui seal on ka tsiviilelanikud. Samas on see suur ja keeruline operatsioon, et seda igapäevaselt niimoodi teha ei suuda.

Kui palju võiks sõjaväelaste kõrval olla Hersonis veel okupatsioonirežiimi tegelasi?

Olen aru saanud, et Hersoni linnas neid veel on, aga muudest asustatud punktidest on nad juba lahkunud. See on ka kindel märk, et venelased sealt ära lähevad.

Nädalavahetusel helistas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu mitme riigi kaitseministrile väitega, et Ukraina võib kasutada n-ö räpast pommi. Kas siit võib välja lugeda, et Venemaal endal on midagi räpast käsil? On see järjekordne tuumarelvaähvardus?

Mina peaksin seda rohkem psühholoogilliseks survestamiseks, ühtpidi tahetakse anda märku, et tuumateema ei ole lõppenud, et see on veel õhus, ja mängida niimoodi ka hirmu peale.

Ja teisalt loodavad venelased, et see tekitab mingi päringute laviini Ukraina valitsusele ning tekib segadus, mida klaarima hakatakse. Siis võiks nende lootuste kohaselt heal juhul tekkida olukord, kus Ukrainale öeldakse, et enne relvastust ei saa, kui peate tõestama, et te midagi sellist ei tee. Selline juhtum on varem olnud ja lääneriigid on niimoodi käitunud, aga ma arvan, et see praegu ei tööta. Selline asi oleks võimud kuidagimoodi õnnestuda võib-olla sõja esimestel nädalatel.

Märksõnad
Tagasi üles