OTSE POSTIMEHEST ⟩ Urmas Mardi: lõpmatuseni ei saa kokku hoida, majas peab olema mõistlik temperatuur

Kartus suurte arvete ees sunnib paljudes kortermajades kütteperioodi algust edasi nihutama. Mida teha, kui mõned inimesed tahavad sooja tuba ja teised soovivad väiksemaid arveid, sellest räägime Postimehe otsesaates korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardiga.

Saatejuht on Ulla Länts.

Selliseid olukordi ju tuleb ette, kus ühed inimesed ei taha küttele liiga palju kulutada ja teised tahavad, et tuba oleks soe?

Neid küsimusi on ette tulnud, võib-olla viimasel ajal mitte väga palju, sest ilmad läksid jahedaks ja ma arvan, et lõviosal kortermajadest on tegelikult küte sisse lülitatud. Kuu aega tagasi olid heitlikud ilmad ja siis oli küll selliseid murelikke inimesi, kes kurtsid, et neil on toas 15–16 kraadi sooja ja küsisid, mida teha. Tegelikult on võluvõti maja enda käes, olen kindlalt seda meelt, et lõpmatuseni ei saa kokku hoida, majas peavad siiski olema mõistlikud elamistingimused. Seal peaks olema hea ja tore olla. Oluline on seegi, et majja ei tekiks liigniiskust. Just seetõttu peaks olema korteriühistu juhatus sedavõrd kompetentne, arvestama inimeste soovidega ja kütte sisse lülitama.

Kui riigiasutuste kohta on sel talvel antud kindlad suunised, kuidas seal energiat kokku hoida ja kui palju seal temperatuur peaks olema, siis õnneks ei ole keegi öelnud, et ärge kodus kütma hakake või hoidke kodus ka temperatuure madalal, see on ikkagi ühistu otsustada?

See on päris keeruline teema, tihti küsitakse ka minu käest, et kui palju peab olema korteri sisetemperatuur. Olin ise selle menetluse juures, kui seadusesse sai sisse kirjutatud, et korteri omanik peab tagama, et korteris on mõistlik temperatuur ja mõistlik niiskuse tase. Samas ei ole seadusesse kirjutatud numbrit, mis see mõistlik temperatuur on. On olemas üks vana majandusministri määrus eluruumidele esitatavate nõuete kohta, kus räägitakse 18 kraadist ja ma ise arvan, et see võikski olla see miinimum. Kui aga kuulata selle valdkonna asjatundjaid, siis inimese mugav elutegevus ja elamiseks vajalik temperatuur võiks olla üle 20 kraadi. Nii et ühistu peab otsustama ja nagu me teame, siis 1 kraad sooja on 5 protsenti küttekuludest. Ma kindlasti tahaks panna ühistutele südamele, et ärge palju laske inimestel külmetada.

See 18 kraadi on ikkagi väga külm. Mida korteriühistu peaks tegema, kui lähebki vaidluseks, pooled inimesed ütlevad, et ärge kütke või hoidke seda 18 kraadi, mis on seadustes kirjas ja teised ütlevad, et me ei saa majas elada?

Eks siin tulebki leida kompromiss. Renoveeritud ja uusehitatavates majades on olemas küttesüsteem, mis võimaldab igal korteriomanikul ise oma toatemperatuuri reguleerida. Teine probleem on siis, kui keegi lülitab oma radiaatorid sootuks välja. Kui aga mina lülitan oma radiaatorid välja, siis naabrimees peab rohkem kütma ja päeva lõpuks on ta ka minu korteri soojaks kütnud, aga niiviisi elatakse ju teiste seljas. 

Seega ei tohi need, kes leiavad, et korter on liiga kulukas, kolida kuhugi ahjuküttega suvemajja või soojale maale ja kütte oma korteris täiesti maha keerata. See on keelatud?

See on tõeline murekoht, mis muutub aktuaalseks ilmselt kuu või kahe pärast, kui ilmad lähevad külmaks. Väga palju on selliseid näiteid, kus investeeringu eesmärgil ostetakse kortereid kokku, eriti Pärnus, aga talveperioodil on neid väga keeruline välja üürida. Siis üritatakse saada hakkama võimalikult väikeste kuludega ning keerataksegi küte välja, aga sellest tekib tüli naabritega. Problemaatilised on ka tühjalt seisvad ahjuküttega korterid. Kui inimene neid ise ei kasuta, siis vaevalt ta viitsib käia seal iga päev ahju kütmas. Naabrid aga kurdavad, et põrand on külm ja majja on tekkinud liigniiskus.

Kus see lahendus on, mida saavad teha need, kes seal majas peavad edasi elama?

Lahendust ongi väga raske leida, küll aga on see õnneks olemas. Lahendus on mõistlike inimeste mõistlik läbisaamine, mõistlik suhtumine teistesse korteriomanikesse. Inimene peab aru saama ja ei tohi tegutseda nii, et ta oleks pinnuks silmas teistele inimestele. Nagu ma juba ütlesin, on olemas ka korteriomandi- ja korteriühistus seadus, kus on kirjas, et korteris peab olema mõistlik temperatuur ja mõistlik niiskuse tase. Juhul kui seda eiratakse ja see suudetakse ka tõestada, on õiguslikult võimalik algatada selle konkreetse korteri omaniku vastu sundvõõrandamise menetlus.

Kas ma saan õigesti aru, et kohtusse sellise probleemiga pole veel keegi pöördunud, aga juriidilist nõu küsitakse?

Sel teemal helistatakse tõesti hästi palju. Selliseid kõnesid, kus kurdetakse, et korteri omanik on kuskil välismaal ja ei küta oma korterit, saan päris tihti. Mul isiklikult sellist kohtuvaidlust olnud ei ole. On küll olnud sundvõõrandamise kohtuvaidlusi, aga need episoodid on erinevad, samas ma ei välista, et ka selliseid vaidlusi on Eestis ette tulnud.

Kui eelmisel talvel hakati küttekulusid kompenseerima, oli segadust palju. Tänavused meetmed on ka juba teada, kus siin võivad olla probleemsed kohad?

See möödunud aasta meede oli alguses ikka väga ebamõistlik, vanemad inimesed ei saanud taotlemisega üldse hakkama, lõpuks loksus asi siiski paika. Mis puudutab tänavust meedet, siis ma kindlasti tahan valitsust tunnustada, et see meede on vastu võetud. Aga see jõustus alles 1. oktoobrist, me ei ole ju veel arveid sellest uuest toetussituatsioonist saanud, seega ei oska ka öelda, kuidas see toimib. Aga arvan, et kui selgub, et inimesed ei saa hakkama, tuleks neid meetmeid juurde teha.