OTSE POSTIMEHEST ⟩ Endine valitsuskomisjoni juht Margus Kurm: kuni mul vastuseid ei ole, ma lihtsalt ei suuda lõpetada

Seekordses saates räägime aastaid Estonia hukku uurinud endise riigiprokuröri Margus Kurmiga sellest, kuhu huku asjaolude väljaselgitamisega jõutud on. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Estonia huku 28. aastapäeval Postimehe otsestuudios käinud endine riigiprokurör, endine laevahuku uurimiskomisjoni juht ja praegune eraalgatusliku uurimise eestvedaja Margus Kurm tõdes, et vastustele ollakse lähemal kui kunagi varem.

Kurm hakkas Estonia teemaga tegelema 2005. aastal, kui valitsus määras ta laevahukuga seonduvat uuriva komisjoni juhiks. Esialgu pandi komisjon kokku selleks, et uurida asjaolusid, mis tulid avalikkuse ette tänu Rootsi endisele tolliametnikule Lennart Henrikssonile, kes otsustas rääkida talle teadaolevast. Hiljem sai Kurmi juhitud komisjon ülesandeks töötada läbi JAIC-i (Eesti, Rootsi ja Soome ühiskomisjon – toim) lõppraport ning anda sellele hinnang. Toona leidis valitsuskomisjon, et raport pole pädev, ja sestpeale on Kurm järjepidevalt tegelenud õnnetuse asjaolude uurimisega.

«See on väga oluline teema ja kuni mul pole vastuseid, ma lihtsalt ei suuda lõpetada,» tõdes ta Postimehele. Kui 2020. aastal valminud Discovery film tõi avalikkuse ette uue teabe vigastustest laevakeres, algatasid nii Eesti, Rootsi kui ka Soome valitsus uue uurimise, mida hakkasid vedama riikide ohutusjuurdluse keskused. Kurmi sõnul

otsustati eraalgatusliku uurimise kasuks siis, kui hakkas tunduma, et valitsused ei täida enda lubadusi. «Idee korraldada eraalgatuslik uurimine sündis 2022. aasta alguses – siis, kui oli selge, et Eesti Vabariigi valitsus oma lubadusi täita ei kavatse, erapooletut ja kõikehõlmavat uurimist ei tule ja ainsana on riigiasutuste ehk ohutusjuurdlusametite toimetatav uurimine,» rääkis Kurm.

Pääsenute ja omaste algatusel asutati sihtasutus Mare Liberum, mida asuski juhtima Kurm. «Ma ei taha öelda midagi halba ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase või tema tiimi kohta. Uuringud, mis on merepõhjas tehtud, on olnud vajalikud, ja nii palju kui ma tean, hästi tehtud. Ma ei taha olla personaalselt kriitiline, aga ajalugu arvesse võttes tuleb mõista, et olukord on laiem või keerulisem,» rääkis ta.

Nüüdseks on sihtasutuse initsiatiivil läbi viidud ekspeditsioon laevavraki juurde ja informatsioon antud ekspertidele uurida. Koostööd tehti Trondheimis asuva Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli professori Jørgen Amdahliga. Norra teadlastel paluti modelleerida visiiri ja parema parda vigastusi – nende hinnangul võisid viimased tekkida nii merepõhjaga kokku puutudes kui ka veel veepinnal millegagi kokku põrgates.

Kurmi juhitud meeskond teeb koostööd ka Singapuris resideeruva eksperdi dr Andrzej Jasionowskiga, kelle ülesanne on uurida lisaks uutele vigastustele kogu

varasemat materjali. «Ta võtnud ette needki uuringud, mida omal ajal tellis rahvusvaheline uurimiskomisjon ja mille tulemusele on lõppraport tegelikult rajatud,» lausus Kurm. «Võime juba nüüd öelda, et on asjaolusid, mida JAIC omal ajal üldse ei uurinud, ja ka uuringuid, mis nii metoodiliselt kui ka oma järelduselt ei ole veenvad.» Need uuringud puudutavad näiteks visiirikinnituste tugevust ja lainejõu mõju.

Materjali kogumisel on Kurmi meeskond põrkunud ka probleemidega. Nii pole nad saanud kätte omal ajal rahvusvahelise uurimiskomisjoni kogutud materjale, mille põhjal tehti lõppraportisse jõudnud järeldused. «Rootsi uurimisinstituut, kes neid uuringuid omal ajal tegi, keeldub osa neist meile andmast. Põhjenduseks tuuakse, et uuringute autoriõigusi omav inimene ei luba seda,» rääkis Kurm. «Aga me tegutseme selle nimel ja usun, et lõpuks saame need uuringud kätte.»

Uut ekspeditsiooni praegu plaanis pole, Kurmi sõnul tuleb seni kogutud materjal enne läbi töötada. Kurm avaldas lootust, et praegu toimuvate uurimiste tulemusena õnnestub välja selgitada laevahuku põhjus või vähemalt versioon, mis on ülekaalukalt kõige tõenäolisem. «See informatsioon, mis meil käes on, lubab mul arvata, et me jõuame selleni,» lisas ta.