OTSE POSTIMEHEST ⟩ Peep Peterson: täiesti realistlik, et meedikute palgad kasvavad 19 protsenti

Kuigi järgmise aasta eelarve läbirääkimised lõpevad tõenäoliselt neljapäeval, kulub plaani kohaselt haigekassa 300 miljonist lisaeurost üle kolmandiku meedikute palgakasvule, 50 miljonit eurot ukraina sõjapõgenike raviks, lisaks neelavad kümneid miljoneid eurosid koroonavaktsiinid ja -ravimid ning raha küsiti ka Tallinna haigla omaosaluse eest tasumiseks, rääkis Postimehele tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Kas valitsus on järgmise aasta eelarve aruteludele punkti pannud?

Punkti praegu pannakse. Algul pidi eelarve lõplikult valmima homme, viimane info on see, et tähtaeg lükkub edasi neljapäevaks. Minu jaoks on seal oluline haigekassa eelarve positsioon järgmiseks aastaks, aga praegu ei ole kõik veel lukus.

Miks oli tervishoiule vaja küsida lisaraha 300 miljonit eurot, kui haigekassa tulem oli viimasel viiel aastal (2017–2021) kokku 217 miljonit eurot, kuigi samal ajal hinnati eelarves nende aastate eest kahjumiks 8,6 miljonit eurot.

Tulude planeerimine käib rahandusministeeriumi prognoosi alusel. Tagantjärele selgus, et see polnud eriti täpne. Kusagil ei nähtud ette neid palgatõuse ja sotsiaalmaksu ülelaekumist, millest kujuneb suures osas haigekassa tulu. Ja me ei saa ka järgmiseks aastaks arvestada tegelike arvudega, vaid peame vaatama, et kulud mahuksid rahandusministeeriumi prognoosi raamidesse. Nii et tulude ja kulude pool on kaks eraldi maailma.

Ent varasemast on teada, et haigekassa liigub miinuskursil ja selle mõju on võimalik ette arvutada. Tervishoiutöötajate palgad kasvavad kiiremini kui keskmine palk. Algselt pidi 2023. aastal raha otsa saama. Kuid seda õnnestus edasi lükata, sest Jevgeni Ossinovski (SDE) ettepanekul hakati maksma haigekassasse pensionäride eest ravikindlustusmaksu, kuigi oli ka teada, et seda raha ei jätku kauaks.

Ossinovski toodud lisarahast väga suur osa läks haigekassasse samal ajal üle antud kohustuste katteks, aga need ei olnud seotud haigekassa seadusejärgsete ülesannetega. Kui palju on haigekassas töötajaid, kes tegelevad arstiüliõpilaste residentuurikohtadega või ravikindlustamata inimeste vältimatu ravi korraldamisega, ja muude taoliste ülesannetega?

Sellisel kujul ei oska öelda. Iga kord, kui ülesandeid juurde pannakse, öeldakse, et see on optimaalne ressursikasutus. Kui juba tegeled lepingutega, äkki teed kiirabilepingud ka ära. Väga keeruline on riigil hoida mingeid tervishoiutegevusi ühes või teises asutuses lahti ja lisaks veel haigekassas. Viimane kord, kui haigekassasse tulid kulud ilma tuludeta sisse, oli psühhiaatrilise sundravi korraldamine.

Miks pole kuulda, et haigekassa juhatus või nõukogu selliste kohustuste vastu protestiksid?

Me küsisime lisaraha järgmise aasta eelarves selleks, et hoida haigekassa ravirahast eraldi ravikindlustamata ukrainlaste ravikulud ligi 50 miljonit eurot – selle tahaks jätta valitsuse kanda. Ja ka selleks, et valitsus on teinud igaks juhuks ülekattega koroonavaktsiinide ostulepinguid 6 miljonile vaktsiinile summas 26 miljonit eurot, millest osa läheb annetamiseks või millekski muuks. Küsisime raha ka koroonaravimite eellepingu väljaostukohustuse kohta, mida Eesti ära ei kasuta. Ühesõnaga, et haigekassale kaetaks erakorraliste kriiside kulud. Muuhulgas küsisime investeeringut ka Tallinna haigla omaosaluse eest maksmiseks riigi poolt. Kõige kallim komponent oli palkade kasv üle 100 miljoni euro.

Haigekassa tuleva aasta eelarves oli meedikute palgakasvuks arvestatud 11 protsenti ehk 77 miljonit eurot. Kas see tähendab, et palgakasv ulatuks järgmisel aastal 15–16 protsendini?

Ametiühingud on kindlasti nõus välja ütlema oma taotluse, aga läbirääkimised käivad, nii et tõde on alles õhus. Peame ka vaatama, palju teised valdkonnad on saanud. Üks asi, mida me ei taha näha, on see, et tervishoiutöötajate palk suhtes keskmisesse väheneb. See on kindlasti välistatud.

Kas see tähendab, et meedikute palgad kasvavad 19 protsenti?

Täiesti realistlik.

Arstide palgad kasvavad kiiremini kui Eesti riigi üldine jõukus. Ent lisaks suureneb ka haigekassa rahast palgasaajate ring – psühholoogid, füsioterapeudid, logopeedid jt. Kas spetsialistide lisandumist peaks ühel hetkel kuidagi pidurdama hakkama?

Selge on see, et kui haiglas töötab näiteks radioloogiatehnik, siis me ei saa öelda, et tema elab teistsuguses reaalsuses ja teenib vähem kui hooldaja. Võib-olla ongi mingeid ametialasid, mis on pikaajaliselt ära unustatud ja palka tuleb järgi tõsta.

Teine asi on see, et tervishoiutöötajate keskmine palgatase hakkab järjest enam sarnanema Lääne-Euroopa keskmise palgatasemega. Palkadelt hakkab küll kasvutuur maha tulema, aga tuleb veel 5 kuni 10 aastat oodata enne, kui tervishoiutöötajate palgad hakkavad keskmise palgaga samas tempos kasvama.

Raviteenused on kallimad ja raviraha jääb vähem alles, mida uhkemaid haiglahooneid ehitada.

Tervishoius tuleb kõigepealt vaadata, et need põhitalad, millel süsteem püsib, oleksid kindlalt püsti ja alles seejärel vaadata, milliseid lisasid sinna juurde panna. Võib-olla tuleb lisandustega teha väike paus, muidu on süsteem uppis ja lisadest pole midagi kasu.

Kes valideerib raviteenuste majanduslikku otstarbekust?

See töö käib haiglates või haiglate ja haigekassa omavahelises suhtluses. Mõnikord lisanduvad ministeeriumi analüüsid. Meil on ka üksikuid katseid, näiteks Hiiumaal, kus ravi rahastatakse hoopis teisiti.

Ent lisaks rahalisele on ka inimressurss. Peame vaatama, kas viimane on paremal viisil rakendatud või raiskame seda ja jääme sellest lõpuks üldse ilma.

Kui bürokraatiat, ka arstidele, on haigekassa raviteenuste maailmas nii palju, siis miks ei võiks igal haiglal olla oma eelarve, nagu Hiiumaa haiglas?

Hiiumaa haiglal on valmisolekuteenus. See mudel sobiks paremini saare tüüpi asumitele ja väikehaiglatele. Kuid suurtele haiglatele võiks tulevikus teenused sõnastada laiemalt. Näiteks seljaoperatsioon ei peaks koosnema seitsmest jupist, millest üks on lahtilõikamine ja viimane on kokkuõmblemine. Juurde tuleks lisada ka piisav uuringumaht, mitte arst ei murra pead, kas ta peaks tegema äkki paar uuringut patsiendile juurde, et osakonna eelarve täis saaks.

Ent suure hulga haigekassa raha võib ootamatult neelata ka mõni poliitiku idee. Teile paistab olevat sümpaatne ravikindlustuse andmine kõigile.

Mina vaatan seda teisest nurgast. Me mitte ei tee kellelegi mingit kingitust, vaid see on printsipiaalne mängu muutus. Tuleb muuta rahastamist ja ravikindlustusse peavad panustama kõik. Praegu laekub sotsiaalmaksu traditsioonilisest töösuhtest endiselt kõige rohkem, ent 10 aastaga on kahekordistunud nende ettevõtete arv, kus inimesed maksavad endale napilt miinimumpalka. Arvatakse, et miinimumsumma eest saab maksimaalse vilede ja tuledega süsteemi, aga ei saa. Rahastamises on vaja uut solidaarsuslepet.

Haiglate liit ja arstide-õdede liidud on kõik haigekassast raha saajad. Kuidas kaasata rahastamise teemasse sissemaksjaid – eraettevõtjaid?

Haigekassa nõukogu kuuest liikmest on tööandjad esindatud kahe inimesega. Lisaks on kaks valitsuse esindajat ja kaks patsientide esindajat. Kui ühed on nõus rohkem sisse maksma, siis teised on selles osas kriitilisemad. Nii et niisama lihtsalt makse tõsta ei saa. Aga võib-olla läheb tulevikus töötajale sotsiaalmaks isegi mõni protsent soodsamaks, kui maksma hakkavad kõik, kes teenust saada tahavad. Tööandjad on haigekassa miinuste suhtes kriitilised ka praegu, sest soovivad näha, et varasem sekkumine tooks ka reaalselt parema tervisetulemi – et see poleks ainult teoreetiline jutt.

Kuid tööandjate liitu kõik ei kuulu.

Osalusdemokraatiaks tulebki koonduda ja tööandjate liit esindab ka väikeettevõtjaid.

Eesti õigusruum tunneb ka seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsust, mis saadetakse kooskõlastusringile ja suurem hulk osapooli saavad seal oma sõna sekka öelda.

Minu kogemus on see, et väiksem mudel annab tõenäoliselt parema efekti. Kui haigekassa nõukogus oli laiem seltskond otsustajaid, siis fookus ja vastutus kadusid ära.

Ent sotsiaalministeeriumi koostatud tervishoiu rahastamise dokumendi koostamiseks jääb mõnest inimesest siiski väheks. Kas pole nii?

Mis puudutab rahastamisküsimust, siis seda on tahetud läbi rääkida aastaid. Ent kõrgel poliitilisel tasandil öeldakse, et ei, meil on maksurahu, teema ei paku huvi. Arutelu lükatakse edasi ja lõpuks jäävad meil ainult väga halvad valikud. Kavatseme kõik valikud avalikustada – peasõna on sissemaksjatel, aga ka arstkonnal. Ja alles siis tulevad poliitikud otsustamiseks kokku. Ainult poliitiline arutelu koalitsiooniläbirääkimistel oleks üks halvemaid, kõik parteid peaksid selle teemaga kursis olema.