L, 3.12.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ülle Madise: riigikogu peab selgitama, milline on seos valimisõiguse äravõtmise ja julgeolekuriskide vahel

Ulla Länts
, ajakirjanik
Ülle Madise: riigikogu peab selgitama, milline on seos valimisõiguse äravõtmise ja julgeolekuriskide vahel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16

Riigikogu menetleb kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel. Miks on hetkel arutuse all olev seaduseelnõu vildakas, sellest räägime Postimehe otsesaates õiguskantsler Ülle Madisega. 

Kuigi räägitakse valimisõiguse äravõtmisest Vene kodanikelt, võtame me selle seaduseelnõuga valimisõiguse kõigilt kolmandate riikide kodanikelt.

Praeguse sõnastuse kohaselt jääksid valimisõigusest kohalikel valimistel ilma püsivalt Eestis elavad inimesed. Me ei räägi nendest, kes on siia sõjapõgenikuna pärast agressiooni algust tulnud ja me ei räägi ka nendest süürlastest, kes on siin varjupaiga saanud, samuti nendest, kes on tulnud siia lühikeseks ajaks õppima, me räägime ikka nendest inimestest, kes on Eesti alalised elanikud. Nendest kõige suurema osa moodustavad Vene kodanikud, Ukraina kodanikud, on ka hulk kodakondsuseta inimesi, kellel kusagile mujale minna ei ole ja arvukalt on Suurbitannia kodanikke. Nende seas, kes on siin kauem kui viis aastat elanud ja nüüd hääleõigusest ilma jääksid, on ka USA, Israeli ja paljude teiste riikide kodanikke, sest see eelnõu võimaldab hääleõigust vaid Euroopa Liidu kodankele.

Praegu on jäänud mulje, et sõja ajal võib siia tulla igasuguse meelsusega Vene kodanikke, kes saavad kohe valida, aga tegelikult läheb sellega aega?

Praegu saab püsiva elaniku elamisloa ehk pikaajalise elamisloa siis, kui oled Eestis viis aastat elanud, oled teinud ära eesti keele eksami, teenid legaalset sissetulekut, maksad makse, sul on ravikindlustus ja sul on registreeritud elukoht. Pikaajalise elamisloa võib alati ära võtta ja inimese riigist välja saata, kui ta on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale. Nii et need inimesed, kes on siin pikaajalise elamisloa alusel, peavad alati arvestama, et niipea, kui neid saab käsitleda ohuna Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule, on võimalik neilt pikaajalise elaniku elamisluba koos hääleõigusega ära võtta ja seda ka tehakse.

Kas riigikogu menetluse käigus on seda seaduseelnõud võimalik parandada nii, et see oleks mõistlik?

Mõistlikkust ei saa õiguskantsler hinnata, meie jääme ikkagi loogilise argumentatsiooni ja põhiseaduse juurde. Kui me räägime põhiõiguse kitsendamisest ja seda hääleõiguse äravõtmine tegelikult tähendab, siis me loomulikult teeme analüüsi, et mis siis täpselt on eesmärk ja kas selle tulemusel läheb Eesti julgeolekuolukord paremaks või halvemaks. Kas see, et kõikidelt kolmandate riikide kodanikel võetakse ära õigus kohalikel valimistel hääletada, kasvatab või kahandab nende lojaalsust Eesti riigile. Välja tuleb selgitada, milline seos on valimisõiguse äravõtmise ja julgeolekuriskide vähenemise vahel. Just seda seost peakski näitama riigikogu. Praegusel hetkel seal seletuskirjas ei ole, võimalik, et seda täiendatakse edasises menetluses käigus.

Kus siin põhiseadus mängu tuleb?

Põhiseadus ei luba meie hinnangul ja ka vabariigi presidendi hinnangul hääleõigust ära võtta. Mittekodanikud ei saa niigi osaleda riigielu küsimuste otsustamisel või nende otsuste tegemisel, mis on tähtsad julgeoleku ja sõjalise kaitse seisukohalt tähtsad. Riigielu küsimused on ainult Eesti riigi hääleõiguslike kodanike otsustada. Kui põhiseadus isegi lubaks hääleõiguse ära võtta, tuleks ikkagi põhjendada, kuidas see aitab meie julgeolekut parandad või kuidas on võimalik kohaliku volikogu valimistel hääletades ohustada Eesti julgeolekut. Igaüks võib ju ise teha lahti kohalike volikogude päevakorrad ja veenduda, et seal ei ole riigielu küsimusi, seal ei tohigi neid olla. Asja teeb veelgi keerukamaks asjaolu, et põhiseadus teeb selget vahet riigielul ja kohalikul elul. Riigielu kujundamisel kolmandate riikide kodanikud ei osale, kohaliku elu korraldamisel peab neil hääleõigus olema. Juhul kui eelnõu esitatud kujul vastu võetakse ja ilmselt ka riigikohtu ette jõuab, ongi küsimus selles, kas seadusega on võimalik lisada põhiseaduses toodud tingimustele, et hääletada saavad püsivad elanikud ja vähemalt 16-aastased, ka kodakondsusnõue või veel muid nõudeid, mis jätavad ühe grupi alalistest elanikest hääleõigusest hoopis ilma. Nii et see on see juriidiline küsimus.

Esialgses põhiseaduses oli meil ju teistmoodi.

Oli küll, kohaliku omavalitsuse ülesannete ring on peale Teist maailmasõda muutunud, varem meil sellist eristumist ei olnud, kohalikud omavalitsused olid siis riigihalduse osa ja keegi ei hakanud vahet tegema, et on see nüüd kohaliku elu või riigielu küsimus.

Nii et meie tänases põhiseaduses on see eristus üsna teadlikult sisse pandud, mitte seetõttu, et kardeti, et venelased hakkavad Narvas mässama ja teevad referendumi?

Meie tänases põhiseaduses on teadlikult tõmmatud piir, millised on kohaliku omavalitsuse küsimused ja millised riigielu küsimused. Näiteks pronkssõduri teisaldamine on riigielu küsimus, sellekohane seaduseelnõu käis ka 2007. aastal riigikohtus ja riigikohus selgitaski, et kui on sellised tüli külvavad üleriikliku tähtsusega sümbolid, nagu ka Narva tank, siis need saab võtta riigielu küsimuseks ja otsustada riigi juhendamisel. Üks terav küsimus on muidugi ka haridus ja kooli keel. See ei ole küll jäänud põhiseaduse ega hääleõiguse taha, et aastaid ei ole soovitud või julgetud loobuda süsteemist, kus on eraldi eestikeelsed ja venekeelsed koolid, kus õpitakse eri moodi, kus kooli lõpetajate võimalused elada head ja täisväärtuslikku elu on kahjuks erinevad. Tegelikult ei tohiks ükski riik sellist asja lubada ja see probleem oleks tulnud lahendada juba ammu, aga ka see ei ole hääleõiguse taga.

Mis sellest eelnõust võiks edasi saada, kas te usute, et riigikogu läheb sellega lõpuni ja siis tõenäoliselt teie vaidlustate selle?

Me jälgime, mida riigikogu teeb ja katsume selgitada, et palun näidake loogiliselt, mis läheb paremaks kui see hääleõigus ära võetakse. Kuidas me selgitame, et nendelt inimestelt hääleõiguse äravõtmine kasvatab Eesti julgeolekut. Võib-olla siis mõeldakse väga täpselt sellele, kuidas praeguses olukorras, kus agressorriigi juht on agressiooni jätkamiseks ka mobilisatsiooni välja kuulutanud, oleks meil võimalik siin elavaid Eestile lojaalseid inimesi veelgi enam Eestile lojaalseks muuta. See, et otsida need põhjendused välja, on riigikogu ülesanne.

Kas on karta, et seoses Venemaa mobilisatsiooniga, võiks meile saabuda massiliselt selle eest pagevaid varjupaigataotlejaid?

Eestisse tulla on võrdlemisi keeruline, sest ka siis, kui neil on kehtiv Schengeni viisa, üle Eesti piiri naid ei lasta. Küllap neid asüülitaotlusi tuleb ja need tuleb ka korrakohaselt läbi vaadata, sest kindlasti võib nende seas olla inimesi, kes on kogu agressiooni vältel protesteerinud sõja vastu, kes tulevad tõesti surmaohu ja repressioonide eest ära ja neile tulebki varjupaika anda. Kaheldav on, kas aluseks saab olla see, et kuulutakse gruppi, keda võidakse mobiliseerida, on kaheldav. Massilist asüüliandmist mina ette ei kujuta. Olen täiesti seda meelt, et kodanik vastutab oma riigi eest. Kui ta on teovõimeline ja valimisealine, siis peab ta ikkagi mõtleme, millise mõtteviisi ja tegutsemisviisi valitsemistüüri juurde jõudmisel ta kaasa aitab.

Märksõnad
Tagasi üles