ERISAADE ⟩ Rainer Saks: kui Eestis elav Vene kodanik on läbinud sõjaväeteenistuse, võib ta samuti mobilisatsioonikutse saada

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni, mida see tähendab ja kui palju muudab julgeolekuolukorda maailmas, sellest räägime Postimehe erisaates julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Saatejuht on Ulla Länts.

Mida tähendab Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt välja kuulutatud osaline mobilisatsioon?

See tähendab, et mobiliseeritakse umbes 300 000 meest, eraldi on rõhutatud seda, et mobiliseeritakse need, kes juba varem on kas armeeteenistuse või mingi muu sõjaväeteenistuse käigus, omandanud sõjaväelised oskused. Eelkõige on vaja tankispetsialiste, sidespetsialiste, suurtükiväe spetsialiste. Ilmselt ikkagi tahetakse moodustada ka selliseid tavalisi laskurväeosi, kuna nendeski on puudus.

Venemaa president teatas oma pöördumises, et mobilisatsioon algab kohe, seega võivad juba täna saada kutse sõjaväkke paljud inimesed.

Seda mobilisatsiooni on ilmselt ette valimistatud hetkest, kui Ukraina alustas pealetungi Hersoni kandis ja võib-olla isegi juba varem, sest kaotused on olnud väga suured ning reserve värvata on keeruline. Põhjus, miks sellega nii kiire on ja miks oli seda vaja välja kuulutada kohe, on see, et ühiskonnas ei saaks tekkida mingit paanikalainet ja et inimesed ei hakkaks ennast peitma või riigist lahkuma. See on küll kontrollimata info, aga räägitakse, et hetkel käib väga suur piletite broneerimine nendele lendudele, mis viivad Venemaalt välja. Kindel on, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist mingi põgenikelaine Venemaalt tuleb, kui suur see on, ei oska prognoosida. Arvan, et mobilisatsioonile see otseselt takistuseks ei saa, olukord on lihtsalt piinlik. 

Kui Venemaal saab inimene mobilisatsioonikutsekutse, ei saa ta öelda, et ma ei tule.

Selleks ju muudeti teisipäeval riigituumas kriminaalkoodeksit. Nüanss on veel selles, et mobilisatsioon kuulutatakse tavaliselt ikkagi välja sõjaolukorras, aga Venemaa juhtkond üritab kramplikult hoiduda sõjaolukorra väljakuulutamisest, sest siis oleks see nii nimetatud erioperatsioon läbi kukkunud ja seda ei saa tunnistada. Kui kõik on hästi, siis tekib küsimus, milleks seda 300 000 meest tarvis on. Tuletan meelde, et Vene armee suuruseks hinnati enne Ukraina sõja algust umbes 260 000 meest, nüüd üritatakse värvata pea sama palju mobilisatsiooni teel.

Mis kvaliteediga sõdijaid Venemaa läbi selle mobilisatsiooni saab?

Väga erineva kvaliteediga, valdavalt ikkagi väga madala kvaliteediga. Küsimus on selles, kui kiiresti soovib Venemaa juhtkond need mobiliseeritud üksused rindele saata. Kuna Venemaal puudub mobilisatsioonisüsteem ja korralik reservarmee süsteem, siis selliste üksuste baasi olemas ei ole. Sõdurid, kes on reservi arvatud, ei ole kinnistatud mitte ühegi üksuse juurde. Reservistide õppekogunemisi on Venemaal küll viimase paari aasta jooksul tehtud, aga need on olnud sümboolsed - tuuakse mehed kokku ja võib-olla saavad nad riided selga, ehk ka relva kätte, aga sisuliselt mingit väljaõppeprotsessi ikkagi ei toimu. Nii et neid üksusi tuleb alles hakata formeerima ja see ei saa toimuda väga kiiresti. Teiseks tuleb neid hakata kokku harjutama, Venemaal küll palju polügoone, kus seda oleks võimalik teha, aga puudus on ohvitseridest, kes neid välja õpetaksid. Seega on väga raske prognoosida, kuidas nad kavatsevad need üksused rindele saada.

Kas kutse võiksid saada ka need Venemaa kodanikud, kes elavad Eestis?

Kui nad on läbinud Venemaal ajateenistuse, siis teoreetiliselt on see võimalus täiesti olemas. Kui nad on elanud siin pikaajaliselt ja Venemaal ajateenistust läbinud ei ole, siis ma hästi ei usu. Miks neid peaks kutsuma, väljaõpe võtaks ju nende puhul hästi kaua aega. Samuti võib sellega kaasneda ka halb maineprobleem, kuna need inimesed võivad hakata Venemaa kodakondsusest loobuma. Praegusel hetkel on Venemaa juhtkond sellises hingeseisundis, et ega nad probleemseid kodanikke väga ei taha. Ma pigem arvan, et mobilisatsiooni puhul piirdutakse Venemaa territooriumiga.

Kas Venemaa võiks tänu sellele mobilisatsioonile hakata tekitama probleeme veel kusagil?

See mobilisatsioon pole ju veel õnnestunud, ta ei ole isegi veel alanud. See 300 000 inimese mobiliseerimise jutt võib olla küll hirmutav, aga kui seda tegelikult hakatakse läbi viima, siis kindlasti selgub tuhat pisiasja, miks neid üksusi ei õnnestu moodustada ja välja õpetada. Sõja laienemisest kusagile mujale pole praegu üldse mõtet rääkida, sest Ukraina sõda on toonud Vene armeele sellised kaotused, et isegi see mobilisatsioon ei päästa siin midagi. Mina tõlgendaksin Vene juhtkonna tegemisi sellisena, et olukord rindel on hullem kui see välja paistab. Tõenäoliselt nad aduvad, et olukord sõjaväes on lähenemas mingisugusele suuremale kollapsile.

Kui palju seesugune mobilisatsioon võiks mõjutada Vene ühiskonda?

Ülima tõenäosusega suurendab mobilisatsioon polarisatsiooni Vene ühiskonnas. Kindlasti on ka inimesi, kes küll tahaksid näha Ukrainat vallutatuna, aga ise selle eest sõdida ei soovi. Risk on, et kui mobilisatsioon ebaõnnestub ja ei tule kokku sellisel hulgal inimesi nagu on tahetud või ei suudeta neid korralikult rindele saata, siis ei ela Venemaa poliitiline süsteem seda survet üle.

Tõenäoliselt nii mõnedki, kes selle mobilisatsioonikutse saavad, võivad tahta Venemaalt väga ruttu ära minna, kas lääneriigid peaksid nad vastu võtma?

See on väljakutse paljudele lääneriikidel, asüülitaotlused kindlasti tulevad ja hakatakse küsima varjupaika. Arvan, et neid mobilisatsiooni eest põgenevaid venelasi ei peaks hulgaliselt vastu võtma, sest väga raske on kontrollida nende tegelikku motivatsiooni ja tausta. Ma küll ei näe hetkel, et see sõda ähvardaks mingis teises suunas, aga kui piiriäärsetesse riikidesse tekivad sellised suuremad grupid Venemaalt sõjaväkke mineku eest põgenenud inimesi, võib see paikkonda destabiliseerida. Võib tekkida lumepalli efekt, et kui mõni riik võtab vastu 50 asüülitaotlust, siis laviin, mis sellele järgneb, tuleb kohe palju suurem. Võib selguda, et Venemaal on patrioote ikkagi suhteliselt hõredalt.

Nii et venelaste mobilisatsioon hetkel Eestile ohtu ei kujuta?

Venemaal veel kellegi ründamise võimet hetkel ei ole. Samas peavad Eesti kaitsevägi ja Eesti valitsus näitama, et nad suudavad olukorrale reageerida. Mitte selles mõttes, et oleks sõjaline oht, aga näitama, et nad on võimelised reageerima. See kinnitus tuleb teha Eesti poolt ja siis ka koos liitlastega NATO-s. Seda on kindlasti vaja.

Mida te selle reageerimise all silmas peate?

Ma mõtlen seda, et näidatakse, et ollakse valmis ennast kaitsma, kui selline vajadus peaks tekkima. Praegu on selleks kohane moment, aga see ei tohi minna sõjahüsteeria õhutamiseks. Seda ei ole küll mõtet tegema hakata.