K, 5.10.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Helir-Valdor Seeder: kui koalitsioonipartner perehüvitiste kokkulepet eirab, võime käiku lasta ka teise eelnõu

Ulla Länts
, ajakirjanik
Helir-Valdor Seeder: kui koalitsioonipartner perehüvitiste kokkulepet eirab, võime käiku lasta ka teise eelnõu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4

Parlament alustas valimiste-eelset tööperioodi. Kui palju on istungitesaalis võimalik pidada mõistlikke arutelusid, ilma et valijatele suunatud hüüatused seda segaks, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederiga (Isamaa). 

Saatejuht on Ulla Länts.

Kui keeruline tuleb poliitikasügis ja kui palju mõjutavad seda valimised?

Kindlasti saab olema väga töine sügishooaeg ja ma ei pea üldse silmas seda, et valimiseelne periood kattub sügis-talvise tööperioodiga riigikogus. Ma loodan väga, et riigikogu liikmed suudavad neid kahte asja lahus hoida.

Peame riigikogus kindlasti tegelema nende teemadega, mida elu ise on toonud meile lahendamiseks, samuti kõik need küsimused, mis on koalitsioonileppes kirja pandud. Omavaheline vastandumine kampaania käigus, peaks nendest teemadest ja nendest eelnõudest, mis on tingimata vaja kiiresti vastu võtta, kõrvale jääma.

Olen mõnegi eelnõu puhul optimist, et seal ei tekigi hääletusel opositsiooni ja koalitsiooni. Arvan, et on eelnõusid, mis on küll koalitsioonis kokku lepitud, aga mida toetavad ka opositsioonisaadikud.

Riigikogu juhatuses olete paraku ainus võimuliidu esindaja, äkki tuleks reegleid muuta nii, et koalitsiooni muutudes saaks ka riigikogu esimehe välja vahetada?

Ma arvan, et ei ole vajadust, kuna see on tõesti väga harv juhus, kui niisugune olukord tekib. Arvan, et selle tõttu ei ole küll vaja seadust muuta. See loob teatud stabiilsuse ja iga valitsuskoalitsiooni vahetusega, tuleb arvestada nende reeglitega, mis kehtivad.

Kui iga kord hakata lähtuvalt jooksvast olukorrast seadusi muutma, loob see suurema ebastabiilsuse. Praegu on tõesti nii, et mina olen ainus koalitsiooni esindaja riigikogu juhatuses ja eks mul on selle võrra võib-olla keerulisem, aga tuleb otsida kompromisse ja lahendusi. Esimesed nädalad ja kuud, mis me oleme töötanud, on ilusti hakkama saadud.

Inimesi paneb muretsema tulekul talv ja energiahinnad, universaalteenus küll tuleb, aga võimalik pakutud hind, pisut alla 20 sendi kilovatt-tunni kohta, on kunagisega võrreldes ikka väga kallis.

See on ikkagi odavam börsihinnast ja sellele lisanduvad muud toetused ning see võimaldab kodutarbijatel hakkama saada. Väga palju on räägitud, et müüme elektrit hoopis 20 või 30 eurot megavatt-tund, aga neid väljaütlemisi ei saa väga tõsiselt võtta, sest Euroopa Liidus kehtib kohustus olla C02 süsteemis. Selline süsteem vajab muutmist, aga see küsimus lahendatakse EL tasemel.

Eesti riigi tasemel ei ole võimalik lihtsalt loobuda või väljuda CO2 süsteemist ainsa riigina. Me ei saa Eesti riigile odavamaid lahendusi, kui hakkame soleerima. Pikk perspektiiv on muidugi täiendavate tootmisvõimsuste juurde loomine, mille nimel ka tegutsetakse. Tahan rõhutada, et toetust vajavad ka ettevõtjad ja meie ettepanek on laiendada universaalteenust ka neile.

Millal selline otsus võiks tulla?

Raske öelda, see on arutelu all, ettepanekuid oleme teinud ja lähenemisi on erinevaid. Universaalteenuse pakkumine ettevõtjatele oleks kiire ja lihtne lahendus, aga on ka võimalik rakendada hinnalagesid, mida on valitsuses arutatud. Teoreetiliselt on võimalik ka võrgutasusid alandada, samuti aktsiisid, käibemaksud – kõik need on arutelu all olnud. Milles me kokku lepime, on täna on vara öelda.

Valitsus hakkab kohe tegelema riigieelarve strateegiaga, kas koalitsioonis on ka kokkulepped teatavate piiride osas - kui palju laename, mis piirini lubame eelarve tasakaalust välja?

Riigieelarve strateegia ja riigieelarvete kuluvaldkondade osas koalitsioonilepingus konkreetseid kokkuleppeid ei ole. Me lepimegi need asjad kokku riigieelarve arutelude käigus ja riigieelarve strateegia koostamise käigus. Siin meil ei ole kohustust toetuda koalitsioonilepingus kokku lepitud numbritele.

Loomulikult tuleb arvestada, et kogu see poliitika peab olema jätkusuutlik ja vastutustundlik, aga teiselt poolt tuleb arvestada ka praeguse erakorralise olukorraga. Need niinimetatud Euroopa tasakaalureeglid praegu liikmesriikidele ei kehti ja meil tuleb arvestada ka sellega, kuidas käituvad teised liikmesriigid.

Mis saab peretoetuste sellest osast, mis puudutab 24-aastaseid lapsi ja nende väljumist toetussüsteemist ning mille puhul sotsiaalminister ütles, et selle väljatöötamise IT-lahendustega läheb kaks aastat?

Me võtame selle seaduse vastu nii, nagu koalitsioonis sai kokku lepitud ja sotsiaalministeeriumi püstitatud probleemid ei saa olla mingiks takistuseks. On olemas lahendused, mille puhul pole vaja isegi IT-süsteemidesse kuigi palju investeerida, sest üleminek algab samm-sammult, maht on väga väike ning seda on võimalik isegi paberi ja pliiatsiga arvutada. Nii et mitte mingisuguseid suuri IT-süsteemide arenguid ei ole vaja välja töötada.

Mulle tundub, et siin on pigem takistuseks sotsiaalministri enda hoiak ja suhtumine, ta ei toeta perehüvitiste eelnõu ideoloogiat tervikuna ja siis on otsitud kunstlikke takistusi. Kui aga ühel ministril ei jätku jõudu või ta ei ole nõus koalitsioonis kokkulepitut ellu viima, siis on ju võimalik ennast poliitikas realiseerida ka teistsugusel kujul, ei pea tingimata olema ministri ametipostil. Tuletan meelde, et meil on olemas ka teine eelnõu ja kui koalitsiooni sees ei jätku jõudu kokkulepitu elluviimiseks, võime edasi minna ka selle eelnõuga.

Seoses Ukraina sõjaga on hakatud rääkima Vene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmisest, see koalitsioon seda ilmselt ei tee?

Meie väga soovime, et teeks. Isamaa tegi selle ettepaneku ka koalitsiooniläbirääkimistel, siis ei olnud sotsiaaldemokraadid nõus sellel teemal arutlema. Ma arvan, et aja möödudes saavad ka teised erakonnad aru, kui oluline see on.

Isamaa tegutseb igal juhul selle nimel, et seda võimalikult kiiresti teha. Mitmed eksperdid on arvanud, et selleks on vaja põhiseadust muuta, mis võtab aega. Kõigepealt me peame tegema selgitustööd poliitikute hulgas ja ma loodan, et ka tavainimesed ütlevad välja oma arvamuse.

Nagu me kuulsime riigikogu avaistungil, siis president väljendas oma kindlat seisukohta ja leidis, et Vene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel peaks jääma. Siin on küll Isamaa erakonnal teistsugune arvamus vabariigi presidendist.

Meil on vaja teha Eesti riigis väga palju kodutööd aru saamaks, et see on julgeoleku küsimus. Sellist valimisõigust Vene kodanikele ei ole ka Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal ega Kreekas, seda ei ole pooltes Euroopa riikides ja meie Venemaa piiririigina oleme selles küsimuses eriti tundlikud.

Märksõnad
Tagasi üles