SÕJASTUUDIO ⟩ Stoicescu: ukrainlased on oma operatsioone väga hoolikalt ette valmistanud

Sotsiaalmeedias kirjutatakse ukrainlaste edukast pealetungist Harkvi oblastis, samal ajal kannavad venelased kaotusi lõunarindel. Kui hädas on venelased oma jõudude paigutamisega, sellest räägime Sõjastuudios rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescuga.

Ukraina president ütles eile õhtul, et varsti on tulemas häid uudiseid Harkivi oblastist, aga ta veel ei kinnita neid, samas uudised ukrainlaste pealetungist selles piirkonnas on juba levinud.

Zelenskõi lubas tõepoolest häid uudiseid anda ja loodame, et tal selleks ka põhjust. Harkivi suunalt on tulnud teateid pealetungist ja rohkelt on sellised uudised levinud ka sotsiaalmeedia kaudu. Olen lugenud teateid selle kohta, et Harkivi oblasti keskkohas Balaklija linna ümbruses ukrainlased tegutsevad ja on võib-olla kohe ka seda linna üle võtmas. Linn asub Izjumi linna piirkonnas ning see on strateegiliselt tähtis transpordisõlm, nii teede kui raudteede mõttes. Loodame, et nad seal edenevad. On räägitud ka sellest, et ukrainlased on suutnud Harkivi piirkonnas Vene vägesid umbes 20 kilomeetrit tagasi lükata ja on vabastatud umbes 400 ruutkilomeetrit territooriumi. Loodame, et see vastab tõele.

Kas see tähendab, et kuna venelased hakkasid tugevdama oma positsioone lõunas, muutub nende võimekus teistes rindelõikudes muutub väiksemaks?

Ukrainlased on oma operatsioone väga hoolikalt ette valmistanud nii põhjas kui lõunas. Algul nad teatasid, et kogu nende jõupingutus saab olema lõunas Hersoni piirkonnas, kus nad on hävitanud sildu, et Vene väed jääksid Dnepri jõe paremal kaldal kotti, ega saaks logistilist toetust oma vägedelt teistpool Dnepri jõge. Seal ukrainlaste operatsioon nähtavasti ka edeneb, aga nad on väga ettevaatlikud info andmise ja levitamisega, et venelased ei saaks liiga palju teada. Ka seal on rindejoone pikkus umbes 160 kuni 170 kilomeetrit, võib-olla isegi rohkem, nii et vene väed peavad olema hajutatud ja nad ei saa keskenduda mingi konkreetse lõigu või asulate kaitsmisele. Kuna ukrainlased ründavad neid ka põhjas, siis ei ole venelastel võimalik ka mujalt lõunasse vägesid ümber paigutada.

Nii, et ukrainlased väga jälgivad, kui palju ja millist informatsiooni välja anda?

Just nimelt. Kuigi nende taktika on enam vähem selge, see ei ole selline hurraaga tormijooks venelaste positsioonidele, vaid toimuvad täpisrünnakud laskemoonaladude ja vene vägede koondumiskohade pihta, et neid hävitada ja nõrgestada. Praegu on sõnastatud eesmärgiks, et Hersoni linn ja suur osa Hersoni oblastist, vähemalt see osa, mis jääb Dnepri jõest põhja poole, oleks aasta lõpuks vabastatud. Nii et väga kiiret liikumist ei maksa oodata, tähtis on, et ukrainlased saavad initsiatiivi enda kätte ja suudavad pidevalt edasi liikuda. Nad on kindlasti suunanud sellesse pealetungi rohkem jõude. Nii isikkoosseisu, kes on korralikult välja õpetatud, kui ka relvastust, mida nad on saanud läänest ilmselt mõnevõrra rohkem, kui on ametlikult teada. Venemaal seevastu tundub olevat probleeme isikkoosseisuga. Putin ju kardab mobilisatsiooni välja kuulutada, sest siis kukuks kogu konstruktsioon erioperatsioonist, mis edeneb plaanipäraselt, kokku nagu kaardimajake. On palju teateid selle kohta, et need väed, mida venelased on viinud ka Hersoni alla, on väga puuduliku väljaõppega, nad ei oska isegi käsitseda neile antud relvi, eriti raskerelvastust. Probleeme on ilmselt ka laskemoonaga, sest Venemaa peab paluma Põhja-Korealt suurtükimürske ja muud lahingumoona. Siit võib üheselt välja lugeda, et Venemaa enda varud hakkavad jõudma kriitilise piirini. Samas ei saa Venemaa end Ukrainas ka päris tühjaks tulistada, sest vaadake kui suurel perimeetril on neil vaja ennast kaitsta - Norrast Põhja-Koreani välja ja suurtükivägesid on ju igale poole paigutatud. Nii et nende ladudesse peab ka midagi jääma, igaks juhuks. Venemaa on ju toonud lahingumoona Valgevenest, võtnud seda tagasi isegi Iraagist ja veel kolmandatest riikidest ning nüüd siis ka Põhja-Koreast.

Väga suur hulk inimesi on Ukrainast Venemaale küüditatud, mis nendest edasi saab?

USA administratsioon teatas, et Ukrainast on Venemaale saadetud 1,6 miljonit inimest, Ukraina valitsus ise teatas 2,5 miljonist. Igatahes räägime me väga suurest numbrist. Putin tahab viia läbi küüditamiste ebasobiliku elemendi Venemaale, et nad sulanduksid seal, ega osutaks vastupanu okupeeritud aladel ja tuua Venemaalt inimesi sisse. Just nii tegid nad omal ajal ka Balti riikides. Inimeste küüditamine, Ukraina laste andmine Vene perekondadele adopteerimiseks, see on nii hirmus kuritegu.