OTSE POSTIMEHEST ⟩ Vladimir Žavoronkov: Kallase kohtumisest Narva linnajuhtidega imet ei sündinud

Tänases Postimehe otsesaates on külas Narva linnavolikogu esimees Vladimir Žavoronkov, kellega tuleb juttu nii Narva tankist kui ka volikogu keeleoskusest.

Narva linnavolikogu liikmete teisipäevasel kohtumisel peaminister Kaja Kallasega Tallinnas Stenbocki majas mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele ei jõutud, ütles volikogu esimees Vladimir Žavoronkov

Linnavolinikud tulid kokkusaamisele peaminister Kaja Kallase (RE) kutsel. Eelmine kohtumine toimus augusti alguses, enne Narva tankimonumendi teisaldamist, ja siis räägiti sealsetest punamonumentidest, seekord aga tahtis Kallas keskenduda tulevikule.

Narva linnavolikogu esimees Vladimir Žavoronkov (Katri Raigi valimisliit) ütles Postimehe otsestuudios, et kohtumine peaministriga oli küll väga sõbralik, kuid imet ei sündinud ja kompromissi ei leitud. Tema sõnul said 17 kohale tulnud linnavolinikku peaministrile siiski selgitada, miks soovitakse tanki teisaldamise asjas riigi vastu kohtusse minna ning mille poolest riivas valitsuse tegevus narvakate tundeid ja õiglustunnet. «Oleme seletanud, et me ei ole riigivastased ja meil ei ole kavatsust minna riigi vastu. Küsimus on selles, kuidas seda [teisaldamist] tehti ja kas oleks olnud võimalik teistmoodi,» rääkis Žavoronkov. Tema hinnangul ei tegutsenud riik punamonumente teisaldades õigesti. Volikogu esimees nimetas imelikuks juba seda, kuidas muutis täitevvõim ilma riigikogu või kohtu otsuseta omandi omanikku. Ka tõstatas Žavoronkov küsimuse, miks anti Narvale nii vähe aega – kõigest nädal. «Kõik teised omavalitsused teevad rahulikult seda tööd, mis on seotud monumentide teisaldamisega. Kas Narva on erand Eesti territooriumil ja kas võrdõiguslik kohtlemine on praegu nurgas ja nutab?» küsis volikogu esimees retooriliselt.

Lisaks ei saa narvakad tema sõnul aru, miks võib tank seista sõjamuuseumis Viimsis, mitte aga Narvas. Žavoronkov ütles, et vähemalt Katri Raigi valimisnimekirja plaani kohaselt oleks võinud teha Narva muuseumi, viia monumendid sinna ja lisada selgitavad sildid. See plaan esitati toona ka valitsusele. «Küsisime, et kas sobib, kui me näiteks paneme monumendid teatud ajaks kinni ja hiljem teisaldame, aga saime eitava vastuse. Me tõepoolest ei mõista, miks oli sellega nii kiire,» rääkis linnavolikogu esimees.

Kuigi politsei oli valitsusele edastanud ohuhinnangu, mille järgi tuli tegutseda kiirelt, oli Žavoronkovi sõnul monumentide juures kõik rahulik, ja pahameelt hakati väljendama alles hiljem. Laiali on aetud vähemalt üks miiting ja vähemalt ühel kalmistul on vandaalitsetud.

Riigi vastu kohtusse mineku osas ei ole Žavoronkovi väitel ka Narva volikogus konsensust, asja hakatakse arutama kolmapäeval. Ta ütles, et leidub volikoguliikmeid, kelle meelest kahjustaks kohtusse minek linna mainet ja suhteid

valitsusega, samuti kulutab see linna raha ja töötajate aega. «Aga me soovime seda teha, et inimesed saaksid oma küsimustele vastused,» ütles volikogu esimees, lisades, et üldiselt saavad narvakad aru, miks Eesti valitsus monumendid teisaldas. «Meil on olemas radikaalne tiib, kes ei soovi midagi kuulda ja teada. Arvan, et sellised inimesed on igas linnas ja igas riigis, aga enamik narvakaid kindlasti saavad aru,» mainis ta.

Küsimusele, miks Narva volikogu ei suutnud ise neile antud nädala jooksul punamonumentide saatust otsustada, vastas Žavoronkov, et oli suveaeg ning mitmed volikogu liikmed, kaasa arvatud tema ise, viibisid välismaal. Pealegi käib Narva linnavolikogus tema sõnul väga terav võimuvõitlus ning tanki küsimust prooviti teha poliitiliseks mänguks. Ja tagatipuks olnuks keeruline olnud leida nii kiiresti tehnilist lahendust. «Aga see ei tähenda, et Narva volikogu ei kavatsenud minna edasi,» ütles Žavoronkov.

Lisaks rääkis volikogu esimees otsestuudios Narva volikogu keeleküsimusest.