L, 8.10.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Aigar Vaigu: loodusel on üsna ükskõik, mida me usume või tahame uskuda

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Aigar Vaigu: loodusel on üsna ükskõik, mida me usume või tahame uskuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Tuumajaamast tasub mõelda siis, kui Eestis on piisavalt tarku inimesi, sest lollide kätte pole mõtet suurt jõudu anda. Ilmekalt demonstreerib seda tulemust praegu Ukrainale kallale tunginud Venemaa, tõdeb Metroserdi juht Aigar Vaigu.

Väsimatut hariduse ja teaduse populariseerijat Aigar Vaigut tunneb rahvas noorte teadussaate Rakett 69 saatejuhina, kuigi mehe igapäevatöö on hoopis metroloogiakeskuse Metroserdi tüürimine.

Sel hooajal jõuab Rakett 69 ETV-s ekraanile 13. korda. Ütle palun, miks sa seda saadet teed?

Ma ei saa teistmoodi. Ma usun sellesse, et meie tuleviku kvaliteet on üheselt määratud hariduse kvaliteediga. Kui me tahame paremat elu, siis tuleb panustada haridusse. Ja igaüks peab seda tegema. Rakett 69 on lihtsalt minu viis haridusse panustada.

Mida sel aastal saates teisiti tehakse?

Praeguste andmete järgi teeme 16 saate asemel 12, aga ülesanded on vähemalt sama ägedad ja noored sama vinged või isegi vingemad kui varem.

Oled öelnud, et lapsele tuleb õpetada enesedistsipliini, päevakava seadmist, oskust õppida. Kuidas sa neid oskusi oma lastele õpetad?

Läbi harjutamise. Usun, et elus on mingid oskused, mille peale on võimalik kõik teised oskused üles ehitada. Elu on oluliselt lihtsam, kui hoiad oma asjad korras, oskad lugeda ja kirjutada, oskad arvutada ning rahaga ümber käia.

Kõige parem viis oskuste edasiandmiseks käib ikka läbi eeskuju. Teisalt on see meil kodus viinud selleni, et lapsed oskavad ka väga tugevasti vastu argumenteerida. Mõnikord tahaks jutule kiiresti punkti panna: see on nii, sest mina nii ütlen. Ent siis võtaks ma lapselt ära küsimise võimaluse.

Lisaks on lapsed ka väga leidlikud. Näiteks seadsin lastele reegli: pool tundi ekraani päevas ja telefonist multikaid vaadata ei tohi. Ühel päeval näen, et poiss salvestab parajasti telefonist jooksvat multikat vana fotoaparaadiga, et hiljem sealt seda filmi vaadata. Filmi vaatamist fotoaparaadist ei olnud otsesõnu keelatud.

Nii et lapsevanem peab olema väga terane ja kaval, et suunata lapsi sellele rajale, kuhu sa tahad, et nad jõuavad.

Osa lapsi minetab koolieas küsimuste esitamise oskuse. Miks?

Kui meenutada, siis see stiil, kuidas me lapsi koolis õpetame, sai alguse tööstusrevolutsiooni ajal. Tol ajal pidid inimesed oskama veidi lugeda ja arvutada. Tänapäeva maailm on läinud palju keerulisemaks, mis tähendab, et tuleb ümber mõelda, kuidas me lapsi õpetame ja koolis tunde üles ehitame. Paljud õpetajad on nii juba ka teinud. Ent kes veel pole, siis nad mitte ei taha, vaid neil pole selleks võimalust.

Piloodilt me ka ei eelda, et ta peaks lisaks lennuki tüürimisele müüma pileteid, toitu ette kandma ja lennujaama juhtima. Kui võtta õpetajalt ära kõik muud ülesanded, saab ta keskenduda põhitööle.

Samal põhimõttel alustasime eelmisel aastal laste õpihuvilaagreid, kus 11 000 õpilast said Rakett 69 kogemuse. Võrdluseks – Raketi saatesse mahub hooajal vaid 15 noort, õpilasi on Eestis kümneid tuhandeid. Õpetaja ülesanne oli laagris vaid kursus läbi viia. Kõik muu oli tema eest ära tehtud. Niimoodi saime kokku üle 350 õpetaja, sel aastal tuli neid veel 100 juurde.

Aga see pole veel kõik. Ülemiste teaduslinnakus on nüüd ka Raketi teadusstuudiod, mille eesmärk on samuti see, et õpilastel tekiks isu ja harjumus ülesandeid lahendada ning meeskonnas töötada.

Maailm liigub tohutu kiirusega ja tehnoloogia muutub järjest keerulisemaks – kes sellest aru ei saa, kukub rongilt maha. Aga kes mõistab, suudab teha imesid.

Miks reaalained pole kõrgkooli sisseastujate seas eriti populaarsed?

Võib-olla valitakse selle järgi, mis tundub lihtsam või paremini tasustatav. Ent me ei räägi ka just eriti tihti, mida need teadmised teha võimaldavad ja kui palju on selles sektoris spetsialiste vaja.

Lisaks peab kohe kooliaasta alguses pingutama hakkama, sest kui ikka võrrandit lahendada ei oska, paistab see kohe välja. Ajalugu õppides on vahest sisseelamiseks rohkem aega. 

Mida arvata teaduseusku inimestest?

Usutakse erinevaid asju. Ent loodusel on üsna ükskõik, mida me usume või tahame uskuda – katse on see, mis lõpuks loeb.

Ateistliku ja religioosse maailmapildi vahe on see, et ühe jaoks on korrastav informatsioon isetekkeline ja teise jaoks loodud. Ent see, mida me tavaliselt usuna käsitleme, on mütoloogia. Usutakse mingisuguseid lugusid või autoriteete, küsimata seejuures, mida see tegelikult tähendab.

Tuleme teadmiste juurde tagasi. Mis seis praegu hariduses on?

Nõustun Andres Juure öelduga Kadrioru roosiaias 20. augustil: umbes viie aasta pärast hakkame me Eestis jääma vaimupimedusse, sest me ei investeeri piisavalt haridusse.

Kas sa pead silmas õpetajate madalaid palkasid?

See on üks asi, mis Eestis tuleb korda saada. Aga panustada saavad ka kõrvalseisjad. Näiteks kohaliku omavalitsuse liige saab investeerida inimestesse, mitte betooni. Pankurid saaksid pakkuda õpetajatele madalamaid kodulaenu intresse – see ei oleks suur kulu. Ka ajakirjanikud võiksid valimiste eel rohkem küsida, kuidas poliitikud kavatsevad haridusse panustada.

Kuidas sina valimislubadusi hindad?

Rehkendan näppude peal läbi, kas neid asju tasub teha. Meie ressursid on piiratud, aga tuleb valida, mis on suures pildis oluline. Ja haridus on kahtlemata praegu kriitilise tähtsusega valdkond.

Ent energiahinnad, mis leibkondade rahakotte laastavad?

Keeruline küsimus. Mina pooldan loomulikult haridust, aga me ei saa unustada ka tänaseid probleeme. Kui minu lapsed tulevad mind kunagi tänama nende otsuste eest, mida ma olen täna teinud, et nende lastel on sellepärast hea elu, siis ma olen teinud õigeid asju.

Mida arvad tuumaenergiast?

Maailm muutub paratamatult üha elektrifitseeritumaks. Peaksime tegema rehkendused, mida tähendavad tuumaenergia, taastuv energia, põlevkivielekter ja kõik muud lahendused. Hinna arvutamisel tuleb arvesse võtta, kui tarku inimesi see viis nõuab. Lollide kätte pole tõesti mõtet anda suurt jõudu, ent kui meil on targad inimesed, siis võiks tuumajaam olla üks elektri saamise viise. Kui kõik Eesti autod kasutaksid elektrit, siis läheks meil selleks vaja umbes Hiiumaa täis tuulikuid.

Millega tegeleb Metrosert?

Ütlen ikka, et me tagame Eesti majanduslikku julgeolekut. Ja seda läbi kolme samba. Kui inimene käib poes ja ostab kiloga kartulit või meetriga viinerit, siis ta tahab, et see kogus oleks õige. Teiseks peavad olema korras mõõteseadmed. Sel juhul saab usaldada politseid, kelle masinad mõõdavad auto kiirust õigesti, või ametimeest, kes liftitrossi tugevust kontrollib. Kolmas sammas tagab Eesti ettevõtete usaldusväärsuse rahvusvaheliselt. Kui Eestis valmistatud jupid saadetakse Saksamaale, kus ootavad ees juba Itaaliast tulnud jupid, siis need kõik sobituvad omavahel kokku, kui osade mõõdud on täpsed.

Täpsemalt kuula meeleolukat intervjuud saatest.

Märksõnad
Tagasi üles