OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kaido Padar: ühel hetkel tuleb mõelda, mis trollibussidest saab

Vaatamata sellele, et Tallinna ühistransport on linlastele tasuta ning autokütus muutunud väga kalliks, eelistatakse tööl käia ikka oma autoga. Miks see nii on, sellest räägime Postimehe otsesaates Tallinna Linnatranspordi uue juhi Kaido Padariga. 

Miks tallinlased ühistransporti ei armasta?

See ühistranspordi sõidukipark, mida Tallinn täna omab, on tegelikult väga hea. Meie bussi keskmine vanus on 3,9 aastat ja sellega oleme Euroopa mõistes täiesti tipus, ühtlasi liigume me järjest keskkonnasõbralikuma transpordi poole. Selleks, et mõjutada inimesi seda head ühistransporti kasutama, tuleb teha koos linnaga järjest rohkem üleskutseid, et inimesed tuleksid ühistransporti kasutama. Ma ei olnud siiani olnud ka ise suur ühistranspordi kasutaja, nii et olin üsna üllatunud sellest, kui täpselt see liigub ja kui puhtad on ühistranspordi sõidukid. Nii et see pilt oli kaks korda parem, kui ma sellesse ametisse asudes arvasin.

Linlaste arvates on probleemiks, et ühistransport ei liigu seal, kuhu neil on vaja minna. Tallinnas on tehtud päris palju liikuvuse uuringuid, paraku ei ole jõutud neist ühtki ellu viia.

Olen nõus, ka mina olen koosolekutel küsinud, et mis ajast meil see liikuvusmudel on ja ega täpselt ju keegi ka ei ütle. Tõenäoliselt ongi mingid lõigud jäänud nõukogude ajast. Teisalt on positiivne, et Tallinna linn on valmis liikumismudeliga tegelema, et analüüsida, kus inimesed elavad ja kus nad käivad. Tulemusi on oodata järgmisel kevadel. Meie asutuse roll peakski olema see, et me omama vastavat kompetentsi, et öelda ka linnale, kuidas oleks parem asju korraldada.

Kuidas te uutes majandusoludes, kus energia, kütus ja gaas on kallimad, hakkama saate, Tallinnasse on ju just tulemas suur hulk gaasibusse?

Septembri lõpuks on tõesti meie 550 bussist 350 gaasibussid, samas oleme partneritega kokku leppinud, et elame koos selle talve üle. Olen kohtunud meie tarnijatega, et aru saada, kus võib probleeme tulla, samuti olen suhelnud majandusministeeriumi ja varude keskusega. Tegeleme täna sellega, et meil oleks olemas ka plaan B.

Kui kõige mustem stsenaarium peaks realiseeruma ja ei ole LNG-d ega biometaani, siis kuidas me sellises olukorras ellu jääme. Nii et järgmise nädala reedel on plaan seda nõukogule tutvustada. Samas kinnitan, et kõigele vaatamata, ei jää ka eeloleval talvel ükski sõit tegemata. Soovitan kõigil hoida raha kokku ja panna oma auto pigem seisma. Tulge proovige ühistransporti, just sügise hakul ongi hea muuta oma harjumusi.

Tallinnal on plaan kaotada juba mõne aasta pärast diiselbussid, on see teostatav?

Ma arvan et on. Just selle nädala alguses lõppes elektribusside hange, millega me soovime saada 15 elektribussi. Lisaks sai selle nädala alguses allkirjastatud Vana-Sadama trammihange, mis kindlasti annab ka linnapilti juurde erinevaid liikumisvahendeid. Seda vaadet peab natuke põhjalikumalt vaagima, keegi ei tea, mida energiaturg lähiaastatel teeb ja kindlasti mingite riskide maandamise mõttes on hea, kui me omame erinevate energiaallikatega ühistranspordi vahendeid. Ilmselt on lähiaastatel laual ka trolli teema.

Kas trollid võiksid ühel hetkel kaduda?

Eks seda tuleb mõelda, mis trollist saab. Investeeringu vajadus on päris suur, 110 miljonit eurot. Me ei saa ju vaadata ainult trollibusse, vaid kogu taristut, mille hooldamiseks on vaja ööpäevaringselt hoida tööl inimesi, kes hoiavad liinidel pilku peal. Nii et eks need otsused tuleb ühel hetkel teha.

Kui me tõepoolest otsustame trollidest loobuda, peaksid siiski kõikvõimalikud analüüsid seda toetama. Kindlasti ei saa see olla pelgalt aktsiaseltsi ühe juhatuse liikme otsus, see peab olema ametnike otsus ja see peab olema poliitikute otsus, aga see peab olema ka hästi põhjendatud otsus, et mis linlane siis vastu saab. Kindlasti ei tohi ühistransport muutuda seeläbi halvemaks.

Kuidas teil bussijuhtidega on, kas neid jätkub?

Meie ettevõtte kaadrivoolavus on kaheksa protsenti, mis jääb igati lubatu piiridesse. Ilmselt hindavad meie juhid nii uusi busse kui õigel ajal makstud palka, riietust ja muid hüvesid. Lähiaastatel võib muidugi probleeme tulla, aga pigem küll nendel inimestel, kes töötavad taristupoolel, näiteks elektrikud või muud tugiteenuseid pakkuvad töötajad.

Ametiühing on juba pöördunud meie poole ka võimaliku palgatõusu asjus, kuna inflatsioon on üle kahekümne protsendi, nii et eks kõigi nende teemadega tuleb tegelda. Täna otsest probleemi ei ole, küll on meil Venemaa ja Valgevene kodakondsusega töötajaid, kelle viisa lõpeb ja me tegeleme nende asemele uute inimeste otsimisega.