L, 8.10.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Elmar Vaher: lubasime teadlikult ajakirjanikud kogu protsessi jälgima

Ulla Länts
, ajakirjanik
Elmar Vaher: lubasime teadlikult ajakirjanikud kogu protsessi jälgima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8

Näiliselt möödus tanki teisaldamine Narvas rahulikult, kuid kas see ka tegelikult nii oli ja kuidas möödus politseile tanki teisaldamise järgne öö, sellest räägime Postimehe otsesaates politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga.

Saatejuht on Ulla Länts.

Kas eilne päev ja möödunud öö olid sellised, nagu politsei prognoosis, või ka teie kartsite hullemat?

Narva inimesed olid tublid, meie operatsioon õnnestus, aga loomulikult peab politsei olema valmis ootamatusteks. Meie töös kehtib alati hoiak, et valmis tuleb olla kõigeks ja vajadusel peab ka kiiresti reageerima, aga õnneks ei läinud seda seekord vaja. Eilne päev oli rahulik ja ka öö oli rahulik, mõningad sündmused küll olid, aga ei midagi hullu.

Kui ka eile päeval kardeti veel, et äkki õhtul midagi juhtub, siis tegelikult ei juhtunud – inimesed küll kogunesid, aga see oli ka kõik.

Umbes 500 inimest külastas endist tanki asukohta, asetas sinna lilli, politsei oli samuti olemas ning me olime sunnitud paar inimest, kes korraldustele ei allunud, ka kinni pidama. Üks inimene hakkas välja kiskuma puid ja lilli, mis istutati peale tanki eemaldamist, aga midagi hullu Narvas ei juhtunud, kõik läks väga hästi.

Kui palju tegi politsei eeltööd selleks, et midagi ei juhtuks, kui palju tuli tegelda nende inimestega, kes võinuks Narvas midagi korraldada?

Jah, vastab tõele, et peale sõja algust Ukrainas me käitume pisut teistmoodi, ja seda mitte ainult seekord Narvas tanki teisaldamise operatsioonis, vaid ka 9. mail. Mis siin salata, on ju õigusruum muutunud ja ka meie arusaamad on muutunud.

Kui veel aasta tagasi oli tähe kandmine täiesti normaalne ja vahel võis linnapildis näha ka punalippe, siis tänaseks on need keelatud ja me ka kohe reageerime sellisele tegevusele. Me küll kohe ei karista, vaid palume keelatud sümboolid ära võtta ja enamasti inimesed ka kuuletuvad. Kui keegi ikkagi provotseerib ja tahabki konflikti, siis viime läbi menetluse.

Monumendi teisaldamis aja valis siiski valitsus. Kui palju kaastati teid otsustusprotsessi, millal oleks õige aeg tank minema viia?

Meie roll ei ole tegeleda poliitikaga. Loomulikult me anname olukorrast ülevaate, kaitsepolitsei ülesanne on näidata põhiseadusliku korra probleeme – kas põhiseaduslik kord on ohus või mitte – ja politsei annab juurde avaliku korra ülevaate ning eks poliitikud siis selle varal saavad otsustada.

Meie olime valmis seda operatsiooni läbi viima juba nädal varem. Esmaspäeva hommikul raporteerisin riigijuhtidele, et meie koos oma partneritega oleme valmis, sest selline tegevus ei saa olla juhuslik, samas üllatusmoment peab ka jääma. Poliitikud olid juba varem sõnastanud raamid, et teisaldamine peab toimuma päevasel ajal ja meie roll oli seda tagada.

Ei saa ju olla niimoodi, et me ütleme kolm päeva ette, et head inimesed, me hakkame nüüd teisaldama ja siis laseme tekkida mäsul ning siis tuleme mäsu lahendama ja seejärel hakkame tanki eemaldama. Niimoodi asjad ei käi. Me saime piisavalt aega ettevalmistamiseks ning saime eelmisel õhtul teada, et võib-olla valitsus otsustab teisaldamise kasuks.

Eile hommikul kell kuus algas valitsuse istung, seal viibisin ka mina ja natuke enne seitset sain öelda oma meeskonnale: läks! Siis hakkas rullima kõik see, milleks me oleme õppinud, mida õpetatakse politseinikele koolis, milleks on olemas plaanid, milleks on olemas kokkukutsumiskavad, logistilised operatsioonid ja loomulikult ka partnerid. Seda operatsiooni tegime ikkagi koos vanglateenistuse, kaitseväe ja paljude teistega.

Teie poolt tähendas ettevalmistus eelkõige seda, et olemas pidi olema tehnika, mis tuli kaitseväelt ja valitsuse otsuse järel saite hakata kohe tegutsema?

Minu kui operatsiooni juhi jaoks oli tegelikult oluline see, et meil on kindlus. Kaitsevägi on meil väga hea partner, vanglateenistus on meil väga hea partner, nendega asjad toimivad, me ei pea lihvima midagi sellist, et kas meil side toimib, kas käsuahel toimib. Me tunneme üksteist, oleme palju koos toimetanud, nii et koos tegutsemine ei olnud probleemiks.

Nagu ma poliitikutele ka ütlesin: öelge aeg, öelge eesmärk, andke ajaline raam, ja seda poliitikud ka tegid, andes meile piisavalt aega ettevalmistusteks. Valitsus usaldas meid, nad ei öelnud, kuidas teha, anti lihtsalt teada, et nüüd tuleb teha.

Kas otsus, et mitte teisaldada neid monumente öösel, tegi teie töö lihtsamaks või keerulisemaks?

Meie jaoks ei ole sellist asja, et töö on kas lihtne või keeruline. Me töötame nii öösel kui päeval ehk siis kogu aeg. Nagu me oleme öelnud, et kui Eesti rahvas peab pidu, siis politsei teeb tööd ja kui Eesti rahvas läbi oma riigijuhtide soovib saavutada eesmärke, siis me teeme tööd, meie ei vali ööd või päeva, või siis talve või kevadet.

Otsus teisaldada monumendid päeval oli minu jaoks tugevuse märk, see näitas, et me ei karda ja ei pea teisaldama midagi öö varjus. Samuti tahtsime viia seda operatsiooni läbi võimalikult avatult. Lubasime teadlikult ajakirjanikud tankile lähemale kui Narva elanikud, et nii maailm kui Eesti rahvas näeks, et tank teisaldatakse tõepoolest väärikalt, et need, kes tanki maha võtavad, käituvad viisakalt, ei tallata lilledel ja nii edasi. Sellise otsuse tegime juba varem ja minu hinnangul see toimis.

Kui oluline oli teisaldada tank võimalikult kiiresti? Räägiti, et tank osutus oodatust raskemaks ja seetõttu oli keeruline teda postamendilt kätte saada.

Kui rääkida raskusest, siis selle asja ma tahaks küll ära õiendada. Meie kaitsevägi on harjutanud ja õppinud teisaldama hoopis raskemaid asju, nii et asi ei olnud raskuses. Asi oli selles, et me teeksime seda kõike väärikalt, ei võtaks näiteks maha tanki ümbritsevaid puid ega tallaks lilledel, nii et pärast jääb alles korralik songermaa.

Me tahtsime panna tanki inimeste silme ees ilusti treileri peale ja siis hiljem Viimsis maha võtta. See oli meie eesmärk ja see ka õnnestus. Kiirus oli seal tähtis, sest operatsiooni huvides oli Narva ja Narva-Jõesuu elanikele kehtestatud liikumispiirang.

Kuna kolm monumenti asusid Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel tuiksoonel, kus on väga suured suvilarajoonid ja kus inimesed suvisel ajal elavad, siis soovisime nii elanike kui ka puhkajate igapäevaelu võimalikult vähe häirida. Seepärast oli kiirus meie jaoks oluline ja seepärast oli ka väga palju tehnikat näha.

Üritasime minna korraga mitme monumendi juurde ja teha kohe kõik ära, mitte hakata tilkuma. See ka õnnestus, operatsioon sai läbi nelja tunniga, kusjuures planeerimise ajal ütlesid eksperdid, et kuluda võib kuni viis tundi.

Kui palju tuli tugevdada Narva piiripunkti, et Venemaalt ei tuleks soovimatuid külalisi?

Peale Ukraina sõja algust oleme Narva piiripunktis niigi väljas suuremate jõududega ja käitume teistmoodi. Meie nimetame seda tugevdatud intervjuudeks, kus me intervjueerime inimesi, kes riiki sisenevad, pisut täpsemalt kui varem.

Sellel päeval ei teinud me piiripunktis midagi erilist, käitusime nii, nagu me iga päev käitume. Meie huvi oli siiski see, et kogu muu elu kulgeks tavapäraselt, sest Eesti riik ja Eesti politsei on julge ning tark, teeb oma otsused nii, et teisaldab valgel ajal ja ei karda kedagi.

See tarkus tähendab ka loomulikult seda, et Eesti julgeolekuasutused, välisluureamet ja kaitsepolitseiamet tegid oma tööd ja meil oli kogu aeg staabis pilt ja siin saan ma öelda ainult üht: meil ei olnud vaja tegelda sel päeval millegi erilisega. 

Mis nüüd edasi saab, kui pikaks ajaks politsei teravdatud pilk Narva peale jääb?

Ma ei tähtsustaks seda Narva pilku üle, et me teeme oma tööd kogu aeg, tegime aasta tagasi ja teeme praegu. Loomulikult me jälgime sündmuseid hoolega, nii Tallinnas kui Tartus, sest ka Tartu on otsustanud hakata oma monumenti teisaldama. Seega, me jätkame oma tööd ja kui vaja, oleme valmis reageerima ka suuremate jõududega.

Märksõnad
Tagasi üles