ERISAADE ⟩ Lauri Läänemets: toome vajadusel Narva politseinikke juurde, aga üle pingutama ei hakka

• Tanki teisaldamist valmistati põhjalikult ette
• Kasutati kaitseväe tehnikat
• Venemaa poolt füüsilist ohtu karta ei ole

Narvas algas tanki teisaldamine. Milline on olukord piirilinnas ja kuidas sündmused arenevad, sellest räägime Postimehe erisaates siseminister Lauri Läänemetsaga (SDE). 

Saatejuht on Ulla Länts.

Valitsus otsustas võtta maha nii tanki, kui veel mõned Narva piirkonna sõjamonumendid, selleks toimusid viimastel päevadel ilmselt väga kiired ettevalmistustööd?

Nii riigikantselei kui politsei- ja piirivalveamet, samuti kaitsepolitsei - kõik on väga tugevalt tööd teinud, plaane pidanud ja olukorda läbi harjutanud. Läbi kaalutud ja arvutatud sai nii tehniline pool, kui see, kaua ühe või teise monumendi teisaldamine võiks aega võtta ja millist tehnikat selleks vaja läheb. Olen kogu aeg olnud seisukohal, et tanki teisaldamise peab läbi viima valitsus, sest kui vaadata operatsiooni ulatust, siis on ilmselge, et isegi kui omavalitsus oleks teisaldamisotsuse teinud, ei oleks neil olnud võimalik seda teostada. Juba ainuüksi vajalikku tehnikat, pole Narvast võimalik leida. Nii et lõppkokkuvõttes, olek valitsus pidanud seda ikkagi ise tegema. Me rääkisime juba mitu nädalat tagasi, valitsuse põhimõttelisest seisukohast tanki teisaldamise teemal teemal ja samal hetkel algasid ka ettevalmistustööd. Narva volikogul oli küll vahepeal võimalus oma otsuseid teha, aga samal ajal me jätkasime planeerimistega, nii et kui Narva volikogu ütles, et nad otsust ei langeta, siis asus valitsus tegutsema.

Te siis olite lihtsalt Narva volikogu suhtes viisakad, ootasite selle esmaspäevase päeva ära?

Nii võib öelda küll. Lõppkokkuvõttes me teadsime, et isegi kui Narva volikogu oleks otsuse langetanud, oleks teisaldamine toimunud ikkagi riigi abiga ja just seetõttu oligi narvakate otsust oodates põhjust planeerimistöödega edasi minna. Selle aja jooksul sai päris palju arutatud ja harjutatud ning kui vaadata, mis tasemel teisaldamine läbi viidi, siis mina küll kiidaksin kõiki neid, kes selle suure töö ära tegid.

Miks otsustati teisaldada ka mitmed teised Narvas ja Narva lähedal olevad monumendid?

Monumente on seal ju palju rohkem, aga teisaldamisele läksid need, mis on avalikus ruumis varasemalt mingit tähtsust omanud ja mida suure tõenäosusega oleks võimalik pingete eskaleerimiseks ära kasutada. Valik põhineb ohuhinnangul, analüüsil ja varasemal tegutsemisel. Kui me oleksime teisaldanud ainult tanki, võinuks inimesed minna järgmise monumendi juurde ja pinged oleks endiselt õhus. Nüüd on aga tagatud ka nende inimeste turvalisus, kes pole monumentide teisaldamisega nõus ja võival lasta end provotseerida.

Kas ohuhinnang näitas, et pinged Narvas on viimasel piiril, eriti pärast esmaspäevast volikogu istungit?

Ohuhinnang otseselt ei näidanud, et see Narva volikogu otsusega seotud oleks, pigem oli küsimus selles, et mida kauem protsess kestab, otsust ei tule ning midagi ei tehta, seda rohkem võib olukord eskaleeruda. Teatud mustrid hakkasid juba välja joonistuma ning piiri tagant oli kellelegi ilmselgelt ka mingisuguseid juhiseid juba jagatud. Tanki juures nägi ju kõik ilus välja – lilled ja küünlad ning kõik muud asjad, aga see pilt on lihtsalt samas mustris, mis on välja joonistunud ka teiste monumentide juures, nii et arvestades, mis võib edasi juhtuda, tuligi tegutseda võimalikult kiiresti. Kui Narva volikogu oleks teinud esmaspäeval otsuse tank teisaldada, oleks seda tehtud ikkagi teisipäeval, lihtsalt siis oleks see toimunud koostöös linnaga.

Arvate, et Narva linn ei oleks ise tanki teisaldamisega hakkama saanud?

Jah, vaadates, kui palju tööjõudu ja tehnikat see vajab, siis linnal oleks olnud seda keeruline teha. Samas oleks volikogu poolt tehtud tanki äraviimise otsus, olnud Narvale väga hea. Katri Raigil oli linna juhina olemas vähemalt soov ja ta jõudis volikogus peaaegu nii kaugele, et kõik otsustanuks üksmeelselt, aga mingil põhjusel hüppas Keskerakond alt ära hüppas. Jüri Ratas on küll öelnud, et tema seisukoht on teine, aga tegelikult on probleem tõsine. Meil on riigikogu esimehe erakonnas Mihhail Stalnuhhin, keda enamasti pole kunagi riigikogu saalis, kui jutuks on Ukrainat puudutavad küsimused ja kui nüüd vaadata, kuidas on käitutud ka Narvas, siis minul tekib küsimus, et mis asja teatud Keskerakonna liikmed ajavad, see ei tundu üldse Eesti asi olevat.

Narva linnapea Katri Raik tundub olevat solvunud, teatades, et ta riigikogu valimistel ei kandideeri mitte ühegi erakonna nimekirjas ja tahab lihtsalt Narvas oma tööd teha, kas te mõiste teda?

Katri Raik on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja ma olen temaga sellest rääkinud. Loomulikult ma mõistan, et Narvas on üks olukord ja ülejäänud Eestis on teine olukord ning et tal ongi seal keeruline. Anname rahulikult aega, on väga oluline, et Eesti ühes suurimas linnas, mis on piirilinn ja väga suuresti venekeelne linn, on eestimeelne linnapea, kellega kõik riigiasutused saavad koostööd teha ja suhelda. Kui täna oleks linnapea keegi teine, siis ma arvan, et olukord võiks olla palju hullem.

Kui suured korrakaitsejõud Narvas kohal on, kaasatud on ju ka kaitsevägi?

Mis puudutab kaitseväe toetust, siis nemad on abiks eelkõige tehnikaga, sest sellist tehnikat, mida tanki teisaldamiseks tarvis oli, polegi Eestis väga kusagilt mujalt võtta. Nii et rohkem kaitseväelased selle operatsiooniga seotud ei ole. Ülejäänud on politsei- ja piirivalveameti või kaitsepolitsei ametnikud, kes kõik tagavad korda omal viisil. Ka politseijõududega ei ole riik Narvas kuidagi üle pingutanud, korrakaitsjaid on seal täpselt nii palju, kui vaja. Kui kusagile peaks inimesi rohkem kogunema, siis on võimalik politseinikke juurde tuua, aga üle pingutama me ei hakka.

Kui suurt ohtu on oodata teiselt poolt piiri, Venemaalt?

Seda ohtu, et keegi teiselt poolt piiri otseselt füüsiliselt midagi mõjutama hakkab, ma hetkel ei ootaks. Mis puudutab sotsiaalmeediat, siis me jälgime, mis toimub ja tegeleme kui vaja. Kindlasti mingisuguseid õhutamisi tuleb, seda me teame juba varasemast praktikast ja teiste riikide kogemusete varal. Venemaa võtab rahvusvaheliselt selle teema kindlasti üles, aga nii peaminister kui välisminister suhtlevad oma kolleegidega, suheldakse saadikutega ja selgitatakse, miks Eesti seda teeb, et mitte anda Venemaale võimalust, hakata rääkima oma lugu.

Pronksiöö järel koheldi neid, kes Tallinna südalinna puruks peksid, üsna leebelt, kas seekord võiksid rahutuste korral olla karistused karmimad?

Pronksiöö puhul oli olemas rahvuste vaheline vastasseis, mida Narvas ei ole, kuna enamus elanikest on venekeelsed. Kindlasti on neid, kes tahaksid oma solvumise kellegi või millegi vastu suunata ja eks siis sellise objekti ikka leiab. Võimalikud provokaatorid või ässitajad on meile teada ja nendega on ka räägitud ning räägitakse seni, kuni inimesed mõistavad. Me oleme juba varasemalt inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud ja kes rikuvad ning ohustavad Eesti julgeolekut üle piiri Venemaale tagasi saatnud ja kui vaja, saadame ka seekord. Selline sõnum on Narvas olemas ning ma loodan, et see rahustab ka neid, kes võiks mõne provokatsiooniga kaasa minna.