Keskerakond valib nädalavahetusel erakonnale juhti ja Tallinnas on täitmata üks abilinnapea koht. Kas Jüri Ratas jätkab erakonna juhina ja Tanel Kiigest saab uus abilinnapea, sellest räägime Postimehe otsesaates Keskerakonna aseesimehe Tanel Kiigega.
Saatejuht on Ulla Länts.
Keskerakonnal pole praegu just parimad ajad, kukkusite opositsiooni, reiting langeb, rahaasjadega on keeruline ja venekeelses toetajaskonnas on ilmselt suur segadus. Kui ausat analüüsi erakond antud oludes vajab?
Kahtlemata tuleb nii erakonna edulugusid kui ka tagasilööke hinnata ja analüüsida ning mõelda, mida saaks teha teisiti, kuigi alati tuleb arvestada ka seda, et mineviku ümbertegemine või tagantjärele ennustamine on tänamatu tegevus.
Ükskõik mis sammu sa teed, sai ei tea, mis juhtunuks, kui oleksid teinud mingi muu valiku. Erakond oli siiski Jüri Ratase juhtimisel ligi viis ja pool aastat valitsuses ja seda on rohkem kui varasema Keskerakonna ajaloo jooksul on olnud.
Selle viimase opositsiooni langemise põhjustajaid võiks ju ikkagi erakonna kongressil kottida.
Inimeste kottimine ei aita kunagi, küsimus on ikka pigem otsustes, tegevustes, sammudes ja vastusammudes. Mis seal salata, erakonna jaoks on viimased paar aastat olnud keerulised ehk kui lagunes kolmikliit, siis meie suunas algatati ka erinevaid kahtlustusi, mis nüüd jõuavad teatud menetlusfaasi.
Samuti oli meie erakonna jaoks raske olla väiksem erakond koalitsioonis Reformierakonnaga. Meie soovime siiski rohkem riigisektorit ja sotsiaalsemat ning õiglasemat riiki ning suuremat turvapatja. Selles, et Keskerakond opositsiooni langes, oli oma roll nii Keskerakonna tegevusel koalitsioonis kui koalitsioonipartneril.
Jüri Ratase kõrval kandideerib erakonna juhiks ka Jaan Toots. Millised tema võimalused võiksid olla, eriti kui arvestada, et tema tegevuse tulemusena tuli teil ka Tartus opositsiooni minna?
Tuleb tunnistada, et Tartu piirkond on Keskerakonna jaoks olnud alati raske piirkond. Me pole seal kunagi olnud Reformierakonna kõrval konkurentsivõimelised, Reformierakonna edu teiste erakondade ees on Tartus kõrge.
Kindlasti on meie eesmärk koos teiste opositsioonierakondadega seda samm-sammult muuta. Praeguses volikogus ei ole meie esindatus kõige suurem ehk midagi roosilist seal viimaste kohalike valimiste tulemustena just vastu ei peegeldu.
Kui vaadata, mis on Keskerakonna esimehekandidaatide võimalused, siis mina arvan, et jätkab tänane erakonna esimees Jüri Ratas ja ma pean seda ka õigeks, sest tema teened erakonna ees, nii varasemete juhatuste rahaasjade klaarimisel kui ka kolme erinevasse valitsusse viimisel, on väga suured. Arvan, et ta on ära teeninud võimaluse juhtida erakonda ka järgmistele riigikogu valimistele vastu minnes. Kindlasti ei ole meil Keskerakonnas teist nii kogenud ja laia toetajaskonnaga peaministrikandidaati.
Teil on ju Mihhail Kõlvart, kes on valimistel teinud tugevaid tulemusi ja kellel on ilmselt toetajaid ka erakonnas. Oli see teadlik kokkulepe, et tema ei kandideeri, et mitte tekitada parteis enne valimisi võimuvõitlust?
Erakond on demokraatlik organisatsioon, kõigil erakonna liikmetel, kes soovivad, on võimalik kandideerida erinevatesse juhtorganitesse, mis kongressil valitakse ja kindlasti keegi siin kokkuleppeid, et sina kandideerid ja sina ära kandideeri, ei teinud.
See, et Jaan Toots on otsustanud kandideerida, ei pruugi erakonnasisese demokraatia mõttes olla halb, kuna seetõttu on toimunud keset suve ka rohkem debatte ja arutelusid. Riigikogu valimistele vastumineku mõttes ja ka tegevuse võrdluses on Jüri Ratas tugevam kandidaat.
Kuidas te kavatsete oma venekeelsetetele toetajatele ja erakonna liikmetele selgeks teha, mis Eestis praegu toimub ja kas Keskerakond kavatseb kasutada juhust, et võimalusel Narvas võimule tulla?
Erakonna sees me ei jaga inimesi pooleks, meil on tõesti teistest erakondadest rohkem venekeelseid toetajaid, aga see on erakonna järjepideva töö tulemus, me olemegi alati keskendunud kõigile Eestimaa inimestele.
Ma arvan, et see on Keskerakonna tugevus, et oleme sidunud erinevaid rahvusrühmi ja et meil pole tekkinud venekeelset rahvuspõhist erakonda. Me teeme seda tööd edasi, et selgitada, mis on Eesti riigi positsioon erinevate teemade puhul. Näiteks seda, miks me piirame propagandakanaleid.
Mis puudutab Narva linna, siis mina ei tegele Narva volikogu küsimustega. Mulle tundub, et sealsel volikogul on hetkel palju keerulisi väljakutseid, mis on seotud eelkõige tanki rahumeelse muuseumisse viimisega ja ma loodan, et nad sellega pingsalt ka tegelevad.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on teinud teile ettepaneku asuda Tallinna abilinnapea kohale ja te olete öelnud, et otsustate selle nädala jooksul. Kas olete otsuse teinud?
Tegelikult ei ole. Ma olen vestelnud mitme targa inimesega, kelle arvamust ma hindan. Eks siin plusse ja miinuseid on mõlemat pidi. Abilinnapeaks minek tähendaks minu jaoks selgelt riigi tasandil poliitika asemel kohalikule tasandile keskendumist ning seniste valdkondade – tervis, töö, sotsiaalvaldkondade asemel, linna vara ja transpordiga tegelemist, mis iseenesest on ka olulised vastutusvaldkonnad ja see on kindlasti huvitav väljakutse.
Samas oleks aus pealinna elanike suhtes ja ka linnavalitsuse meeskonna suhtes see ametikoht vastu võtta mitte pelgalt riigikogu valimisteni, vaid järgmiste kohalike valimisteni ehk siis kolmeks aastaks. See omakorda tähendaks, et näiteks riigikogu liikmeks ei peaks ma enam pürgima, või kui kandideerin, siis tegelikult parlamenti tööle ei läheks. See on aga põhimõtteline kursimuutus minu senistes plaanides ja seetõttu tuleb seda otsust rahulikult kaaluda. Aga ma olen Tallinna linnapeale lubanud anda vastuse selle nädala jooksul ja seda ma ka teen.
Aga siiski, mis päeval me saame teada, kas teist saab abilinnapea või mitte?
Ma arvan, et ma ütlen selle otsuse välja hiljemalt uue nädala alguses, aga Tallinna linnapeale olen selle lubanud teada anda nädala lõpuks.