Keskerakonnal pole praegu just parimad ajad, kukkusite opositsiooni, reiting langeb, rahaasjadega on keeruline ja venekeelses toetajaskonnas on ilmselt suur segadus. Kui ausat analüüsi erakond antud oludes vajab?
Kahtlemata tuleb nii erakonna edulugusid kui ka tagasilööke hinnata ja analüüsida ning mõelda, mida saaks teha teisiti, kuigi alati tuleb arvestada ka seda, et mineviku ümbertegemine või tagantjärele ennustamine on tänamatu tegevus.
Ükskõik mis sammu sa teed, sai ei tea, mis juhtunuks, kui oleksid teinud mingi muu valiku. Erakond oli siiski Jüri Ratase juhtimisel ligi viis ja pool aastat valitsuses ja seda on rohkem kui varasema Keskerakonna ajaloo jooksul on olnud.
Selle viimase opositsiooni langemise põhjustajaid võiks ju ikkagi erakonna kongressil kottida.
Inimeste kottimine ei aita kunagi, küsimus on ikka pigem otsustes, tegevustes, sammudes ja vastusammudes. Mis seal salata, erakonna jaoks on viimased paar aastat olnud keerulised ehk kui lagunes kolmikliit, siis meie suunas algatati ka erinevaid kahtlustusi, mis nüüd jõuavad teatud menetlusfaasi.
Samuti oli meie erakonna jaoks raske olla väiksem erakond koalitsioonis Reformierakonnaga. Meie soovime siiski rohkem riigisektorit ja sotsiaalsemat ning õiglasemat riiki ning suuremat turvapatja. Selles, et Keskerakond opositsiooni langes, oli oma roll nii Keskerakonna tegevusel koalitsioonis kui koalitsioonipartneril.
Jüri Ratase kõrval kandideerib erakonna juhiks ka Jaan Toots. Millised tema võimalused võiksid olla, eriti kui arvestada, et tema tegevuse tulemusena tuli teil ka Tartus opositsiooni minna?