K, 5.10.2022

Sõjastuudio ⟩ Reinsalu: surve Venemaale ei ole olnud piisav

Nele Kullerkupp
, reporter-toimetaja
Reinsalu: surve Venemaale ei ole olnud piisav
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Välisminister Urmas Reinsalu.
Välisminister Urmas Reinsalu. Foto: Madis Veltman

Ukraina sõnul tuleb neil sõda Venemaa vastu võita enne talve saabumist, sest kui sõda venib talveni, annaks see Venemaale võimaluse oma positsioone veelgi tugevdada ning võib jõutasakaalu agressori kasuks pöörata. Ajal, mil Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on möödunud pea pool aastat, leiab välisminister Urmas Reinsalu, et on aeg läbi sanktsioonide survet Venemaale veelgi eskaleerida, et murda agressori selgroog selles võitluses. «See sõda lõppeb siis, kui Venemaa lõpetab selle. Ja Venemaa lõpetab selle sõja siis, kui talle on piisav surve,» ütles Reinsalu Postimehe otsesaates ning lisas: «Meie ülesanne on selle agressiooni hinda Venemaa jaoks läbi sanktsioonide tõsta.»

Kohe on möödas pool aastat sellest, kui Venemaa alustas täiemahulist sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Kas tol hetkel te oskasite ette näha, et see sõda võib nii pikale venida või on praegune reaalsus need hirmud ületanud?

Võib öelda, et need tunded on olnud meil kõigil erinevad. Esimestel dramaatilistel päevadel kui Venemaa oli võtmas Kiievit kotti ja jõudsasti peale tungis, siis oli hirm kõigil, et see sõda võib kujuneda lühiajaliseks teistsuguse tulemusega. Praegu näeme seda, et ka need võimalikud lootused, mis kevadel läbirääkimisteks olid, ei ole realiseerunud. See tähendab seda, et meie analüüs peab olema üks ja selge – see sõda lõppeb siis kui Venemaa lõpetab selle. Venemaa lõpetab selle sõja siis kui talle on piisav surve. Järelikult vastus on see, et see surve ka lääne kogukonna poolt ei ole olnud piisav selleks, et Venemaa selle sõja lõpetaks.

Kas fakt on see, et Venemaaga läbirääkimistel selle lahenduseni ei jõuta?

Jah. Ma arvan, et see on võlts lootus, et Venemaa on valmis tegema järeleandmisi, mis oleksid aktsepteeritavad rahvusvahelise õiguse, õigluse ja Ukraina riigi huvide perspektiivis. Venemaa soovib tugevdada oma positsioone relvade jõul, seda me näeme nende tohutust survest Ida-Ukrainas ja loomulikult see genotsiid, mida Venemaa läbi viib, on selle süsteemsusega, et hävitada Ukraina jätkusuutlikkust. Ukraina SKP tõotab tulla sel aastal poole väiksem – süsteemne infrastuktuuri hävitamine on üks osa sellest plaanist.

Millised on praegused jõujooned – millisel positsioonil on nii Ukraina kui Venemaa?

Kui kõneleme sellest, mida peab täiendavalt tegema, siis täiendav relva- ja laskemoona abi Ukrainale on elulise kaaluga. Need proportsioonid, kui palju Ida-Ukrainas on võimeline tulistama välja Vene väed mürske ja kui palju on vahendite kontekstis võimelised Ukraina väed, on üks kümnele. See on tegelikkuses ikkagi meeleheitlik ja väga vapper vastupanu, mida Ukraina väed rindejoone hoidmisel praegu teevad. Kui ma poolteist kuud tagasi olin Harkivi juures rindel, siis sõnum kõigilt kõrgematelt sõjaväelastelt oli see, et Ukrainale on kiiresti rohkem relva- ja moona abi vaja. Meie ülesanne on selle agressiooni hinda Venemaa jaoks läbi sanktsioonide tõsta. Vajalikud on täiendavad sanktsioonipaketid Venemaale. Esmaspäeval oli Euroopa Liidu välisministrite nõukogu ja kõrge esindaja Josep Borrell kutsus riike üles esitama uusi ettepanekuid täiendavaks sanktsioonipaketiks. Eesti teeb neid kindlasti. Ja teiseks on lääneriikide poolt vaja Ukrainale anda ikkagi suuremat relvaabi. Ukraina teema peab olema põhifookuses ja ma näen seda enda keskse ja esmase ülesandena lähinädalatel.

Kas praegu on näha ka ühe või teise poole jõu raugemist?

Praeguse seisuga võib öelda küll, et seda ei ole lähemas tulevikus prognoosida. Selline patiseis ei tähenda seda, et oleks passiivne patiseis. See tähendab seda, et inimesed kaotavad oma elu Ukraina territooriumil, hävitatakse relvatehnikat ja võitlus käib mõlema võitleva poole puhul. Kindlasti on ka meie strateegiline huvi selles, et viia oma liitlastele kohale see sõnum, et nüüd tegelikult tuleb hoopis eskaleerida ja tugevamat survet Venemaale avaldada. See on ka pääsetee selle sõja lõpetamiseks Venemaa poolt. See on ka pääsetee, et see sõda koos kõigi nende tagajärgedega majandusele, elukallidusele, energiakriisile saaks olema lühiajaline. Seetõttu tuleb rakendada kõiki meetmeid nii, et Venemaa selgroog selles võitluses murda.

Ukraina presidendi kantseleiülema sõnul on hetkel väga oluline tegutseda selle nimel, et sõda võidetaks enne talve. Mida selleks vaja on?

Esiteks relvi, teiseks selget ja tugevamat uut sanktsioonide paketti. Euroopa riigid on suutnud kokku leppida seitsmes sanktsioonide paketis. Eesti huvi on see, et need uued sanktsioonid kerkiksid esile – siin võib mainida seda mõne riigi poolt tabustatud gaasisanktsiooni. Ja oluline on see, et Venemaa isoleerimine rahvusvaheliselt jätkuks. Teatud tasemel ja seda ka Eesti tegutsemise tulemusena, on jõutud selleni. Venemaa on ÜRO Inimõiguste nõukogus oma koha kaotanud, aga kindlasti on siin rida teisi samme, mida tuleks Venemaa isoleerimiseks astuda. Seda hinnalipikut agressorile tuleb kiiresti ja venitusteta tõsta.

Kui palju on näha muutuseid lääneriikide suhtumises? Nagu mainitud, siis sõda on peaaegu pool aastat aktiivselt käinud. Kas see teema püsib samaväärselt fookuses nagu esimestel kuudel või mitte?

Poliitikuid mõjutab avalik arvamus. Riikide puhul, kes ei ole selle kiskjariigi naaberriigid, tuleb arvestada, et inimestel on oma jooksvad mured – nad vaatavad hinnatõuse, energiakriisi kütteperioodil – seetõttu ongi meie ülesanne viia see sõnum liitlastele kohale. Majanduslike argumentidega ei olegi võimalik seda sanktsioonipoliitikat põhjendada, need ongi moraalsed argumendid ja julgeolekulised argumendid. See relvaabi, mida Eesti on Ukrainale andnud, on andnud meile palju tugevama moraalse platvormi kutsuda liitlasi ülesse seda tegema. Mul oli eile pikem telefonivestlus Ukraina välisministriga ja ka meie regiooni välisministritega justnimelt selles võtmes, kuidas Ukrainat täiendavalt aidata.

Märksõnad
Tagasi üles