N, 2.02.2023

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Peep Peterson: pooled alampalga saajatest vuravad maasturitega ringi

Ülle Harju
, ajakirjanik
OTSE POSTIMEHEST ⟩ Peep Peterson: pooled alampalga saajatest vuravad maasturitega ringi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10

Värskelt töö- ja terviseministri ameti vastu võtnud Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ujub tööteemas nagu kala vees, aga millised salakavalad karid võivad varitseda tervisevaldkonnas? Mis rohi aitab tööjõupuuduse vastu, eriti tervishoius?

Rääkisite hommikul Vikerraadios, et pakkumine töö- ja terviseministriks saada tuli Teile nejapäeva hommikul, aga valmisolek ministriks saada oli esimehele juba varem tagavaraks taskusse antud. Et teile ministriametit pakutakse, selle kohta liikusid sahinad juba teisipäeva õhtul, aga alguses oli jutt hoopis keskkonnaministri kohast. Kuidas sellega lugu siis oli?

Minuni need sahinad ei jõudnud, küsisin (Lauri Läänemetsalt – ÜH) kolmapäeva õhtul, et kuidas läheb, kas mõni minister on puudu, et on üks valdkond, milles saaksin väga kergesti hakkama ja juhuslikult läkski seda hommikul vaja.

Minu jaoks oli eilne päev (neljapäev – ÜH) suhteliselt šokk ja lähedased said sellest esimest korda teada.

Olite pikalt ametiühingute keskliidu juht, kas oli ka sellist läbipõlemistunnet ja sisemine soov vahetada ametit?

Oli mingi hetk, kus oli ka läbipõlemistunne, aga viimasel ajal hakkasid ametiühingutel asjad väga hästi minema – panime juuni algul kokku nimekirja, mis on õnnestunud tööandjatega kokku leppida, riigikokku saata, nimekiri tuli nii pikk, et ise ka ehmatasime.

Aga tõsi on, et ligi kümme aastat ühel ametikohal on päris palju ja muudab mind liiga sõltuvaks ametiühingust ja ametiühingut sõltuvaks minust, see ei ole hea.

Olete uuel ametil sarvest haaranud – olete juba jõudnud teha mitu selgesõnalist avaldust. Üks neist oli, et maksutõusu ei tule, teine aga, et haigekassale on lisaraha vaja. Kuidas lisaraha saada, kui maksutõusu ei tule?

Jah, maksutõusu pole otsustatud. Nende lubaduste täitmiseks, mis on koalitsioonilepingus, piisab rahast, aga järgmine valitsus peab kindlasti läbi mõtlema, kuidas nii haige- kui töötukassat rahastada.

Praegu maksab Maxima kassapidaja enda pealt maksud korralikult ära, aga seal, kus on võimalik teha juba OÜsid, neid tehakse. Maxima kassapidaja ei suuda neid sotsiaalkassasid üleval pidada.

Hakkate OÜtajaid pigistama?

See on järgmise aasta debatt. Kui on meil ministeeriumis võimalik seda ette valmistada, anda valikuid ette, siis saab uus koalitsioon hakata seda märtsis-aprillis arutama ja valikuid tegema. See koalitsioon kindlasti neid valikuid ei tee.

Koalitsioon tekitas suurt furoori teatega, et Tallinna haigla ehitust plaanitud kujul ei tule. Mida teie arvate, kas ja millist Tallinna haiglat on vaja?

Tallinna sotsiaaldemokraadid, Jevgeni Ossinovski volikogu esimehena nimetas seda sigaduseks. Siis ma järeldan, et see on suur pahandus. Kavatsen võimaluse juba järgmisel nädalal külastada mõlemat Tallinna haiglat, rääkida linnapeaga ja vaadata, mis seisus see projekt on. Vajadusel tuleb meil võtta vastaseis ja Tallinna haiglat nõuda.

Mina tean, et Tallinnas on haiglat vaja. Kukkusin hiljuti rattaga ja sain väga hea teeninduse osaliseks Tallinna keskhaigla EMOs.

Töötukassa nõukogu liikmega olete hästi kursis tööjõuprobleemidega. Mis aitab tööjõupuuduse vastu, mis on eriti suur tervishoius?

Jah, oleme harjunud mõtlema, et raha on kõige mootor. Õdede liit hoiatas juba kümme aastat tagasi, et ühel päeval on teil raha, aga ei ole inimesi. Me oleme täna sellesse seisu jõudnud.

Küsida, kas lisaraha andes saame inimesi juurde, saame tõesti ja kindlasti peame hoolitsema selle eest, et keegi ära ei läheks ja inimesed tahaksid seda eriala õppida.

Peame aga vaatama ka seda, kas töörollid, protseduurid, mida ette kirjutame, on optimaalsed. Arstid on koolitatud ravima. Kas nende administratiivne koormus paberite täitmisel ja kindlustustega suhtlemisel on optimeeritud? Et neile jääks rohkem aega reaalset raviteenust pakkuda. Tean noori arste, kes ei taha perearstiks minna, sest seal tuleb olla poole kohaga ettevõtja. Nad tahaksid töötada arstina. Protseduuride ülevaatamine on üks võimalus, aga ma ei julge lubada, et see juhtub järgmise kaheksa kuu jooksul.

Selle kaalumisega peaks kiiresti ühele poole saama, sest perearstide keskmine vanus tüürib 60 eluaasta kanti. Mida plaanite ette võtta, et Eesti perearstindus kokku ei kukuks?

Esmatasandi tervisekeskused on motivatsiooni suurendanud. Nendes saab hästi kvaliteetselt ja seadusejärgsete puhkeaegadega seda tööd pakkuda. See motiveerib noori sellesse valdkonda tulema.

Eesmärgina nimetasite taskukohast hooldekodukohta juba jaanuarist. Ehk siis inimene peaks saama hooldekodus elada pensioni eest, ülejäänud kulu maksaksid kinni riik ja omavalitsus. Sotsid on hinnanud, et hooldekodukoha toetuseks kuluks aastas 40 miljonit eurot. Oskate seletada, kuidas selline rehkendus on saadud? Rahandusministeeriumist öeldi, et nemad pole vastavat analüüsi veel teinud.

Ma ei viibinud selle arutelu juures, aga info on selline, et see 40 miljonit on kasutada ning tuleb teha arvutused ja skeemid, mis on kõige optimaalsem. Mida ja kuidas üritada, et see raha ei kuluks bürokraatiale vaid jõuaks õigesse kohta. Inimesteni, kes abi vajavad.

Selle sotside valimislubaduse on rahvas väga soojalt vastu võtnud, kuid lubaduses on üks väike konks. Riik maksab toetust neile, kellel on hinnatud vajadusel hooldekodu ainus lahendus toimetulekuks. Mille poolest erineb teie plaan praegusest olukorrast, kui kohalikud omavalitsused juba kompenseerivad nende inimeste hooldekodukulusid, kel pole lapsi või kelle lastest pole maksjat?

Tean, et ka inimesed ise maksavad väga suuri summasid, kraabivad kokku. Minu oma isa, töötuna, leidis oma arvetelt summasid, et vanaisa eest hoolt kanda.

See on hiigelsuur probleem olnud ja kõige populaarsem selle koalitsiooni väljaütlemine, et tahame selle probleemi ära lahendada. Selleks tuleb korrektse plaaniga tulla valitsuse ette. Minu asi on korraldada, et asjad saavad piisava tempoga tehtud, et see oleks uuest aastast reaalne.

Soomes tuleb hooldekodukoha eest välja käia keskmiselt 4500 ja Saksamaal 2500 eurot, Inglismaal ligi 4000 naela ja USAs ligi 9000 dollarit kuus. Kas oleme liiga sinisilmsed, kui usume, et Eestis jääb see 1000 euro kanti kuus, eriti pärast teie reformi?

Eks me seda rahvusvahelist praktikat uurime ka. Tõsi on, et valdkond on massiivselt alarahastatud. Arvan, et see 40 miljonit kuluks lihtsalt ära juba nende olude parandamiseks.

Hooldustöötaja palk on praegu alla 900 euro, mis motiveerib sellise raha eest seda rasket tööd tegema?

See on tõsine probleem. Näeme, et kes liiguvad hooldajateks ja hooldajatest ära, on müüjad. Ehk siis mõnevõrra sarnased ametialad. Nii kui LIDL pakub kaubanduses 1000 eurot, on juba (hoolduses – ÜH) täitmata kohad.

Milline on Teie nägemus võõrtööjõu teemal?

Sotsiaaldemokraadid on olnud sel teemal alati avatumad kui ametiühingud. Need võtsid alati sellise positsiooni, et pigem mitte, ajame ilma läbi. Ühes on seisukoht sarnane: kui nad tulevad, siis peavad olema võrdselt koheldud – sama palk, viisakad töölepingud. Ei tohi turu taset alla tuua ega ka saada diskrimineeritud siin teiste kõrval. Praegu on üksikud juhtumid, kui on luisatud ukrainlastele, aga massilist kiusamist ei ole ametiühingud näinud.

Esimene ehmatus, kui räägiti arstidest neli korda madamama palgaga, need räägiti läbi ja täna on olukord parem.

Tõsi, me vajaksime rohkem ukrainlasi nendele erialadele, mida nad on õppinud. Tervishoius eriti. Mis on vaja ära teha, see jääb kindlasti minu valdkonda. Siin on vaja ära lepitada õdede ja arstide liit ja teised professionaalsed ühingud, kes kardavad, et nende tase langeb. Minu pluss on see, et tunnen ametiühingute hingeelu ja võib-olla leian argumente.

Teine eesmärk on tõsta alampalka. Teate kedagi, kes päriselt nii vähe palka saab?

Alampalka valitsus ei tõsta, see töö jääb ametiühingutele. Valitsuse poole pealt jätkame seda rolli, et need asjad saaksid otsustatud. Sotsiaalministeerium, ametiühingud ja tööandjate keskliit tellisid eelmisel aastal ka ühise uuringu miinimumpalga saajate kohta. Saime väga huvitavat infot. Muuhulgas seda, et tegelikult oli sügisel miinimumpalga saajaid võrdlemisi vähe. Nendest pooled olid liigitatavad sellisesse gruppi, kes sõidavad ringi Land Cruiseriga. Ehk siis, kes on suurema sissetulekuga, aga palka maksavad alamtariifi järgi. See oli huvitav avastus.

Palk 654 eurot kuus kehtib täna tõenäoliselt kinnisvarahoolduses. Tallinna piirkonnas vähem, maal rohkem. Reaalsuses saadakse 100-200 eurot alampalgast rohkem. Aga uuring kinnitas, et pooled Eesti palgad saavad alampalga tõusust väikese palgaimpulsi.

Sotsiaaldemokraatidelt eeldaks seismist ennekõike väikese palgaga töötajate huvide eest, Teie võtsite viimati ajalehes Sakala sõna metsamajandustöötajate huvides. Olete kursis, kui palju teenib kuus näiteks harvesterijuht?

Ei ole kursis, aga vaidlustan selle, et ametiühingud ainult madalapalgaliste eest seisavad. Tervishoius räägime õdede puhul keskmisest palgast, arstid saavad paar tuhat ja enam.

Harvesterijuht teenib 2000-3000 eurot kuus. Mis see info Teile ütleb?

Mis puudutab harvesterijuhte ja minu avaldust metsandustöötajate kaitseks, siis üks allikas tekitab kogu majandusliku käibe. Kogu tarneahel alates harvestrimehest, tehasest kuni poeni ja lasteaiakasvatani välja on ühes ahelas. Kui läheme midagi piirama, peame andma ka tõuke, et mõned töökohad ehk kaovad, aga suur pilt jääb püsti. Siin on kaks aktsiooni kõrvuti – inimesed peavad tööd saama, teenida ja metsa peab kaitsma. Kuskil keskel on tõde.

Just oli uudis, et Eestis on puudu 1000 veoautojuhti, põllumehed kurdavad, et neil on väga raske leida töötajaid keerulisemate masinate, näiteks uute traktorite ja kombainide peale. Võib-olla nemad hoopis rõõmustavad, kui mõni harvesterimehe töökoht vähemaks jääb?

Nii täpselt ma inimgruppide liikumist ette näha ei oska. Turuloogikad toimivad ka. Minu jaoks oli näiteks üllatav näha, kui ühel hetkel hakkas bussijuhtideks tulema hästi palju endisi politseinikke. Kõik arengud on võimalikud, aga öelda, et kindlasti nii juhtub, ma ei tea. Me teame, et ka ukrainlased ei taha maasikaid korjata.

Võib olla peaks uurima põhjalikumalt, milline on inimeste võimalus ja valmisolek ametit vahetada?

Seiresüsteem on Eestis loodud. Veidi aeglasevõitu – viie aasta jooksul käiakse kõik sektorid üle ja hinnatakse, kui palju on tööjõudu vaja. Millal minnakse pensionile, kuidas koolitada jne. Majanduses toimuvad muudatused kiiremini – ühel päeval on sõda, teisel päeval mõni uus situatsioon.

Töötukassa arendab ka oma vaatlusmasinaid, mis vaaatavad majandusnäitajate pealt, mis seis on. Paari aasta tagant tehakse ka suuri küsitlusi, üks on kohe valmimas.

Aga jah, kui ei tule põllu peale inimesi, siis võiks inimestega vestelda ja küsida, miks te ei taha tulla, milles probleem? Siis tuleb see probleem ära lahendada ja tekitada konkurentsivõimelis töökohti. Võib-olla mõnda kultuuri polegi mõtet Eestis kasvatada, sest meie tööjõud on liiga kallis.

Kirjutasite paar aastat tagasi Postimehes, et see on müüt, et palganumbrist ei tohi rääkida. Ministri ametipalk on avalik, 6207 eurot kuus. Aga milline on ametiühingute keskliidu juhi palk?

Minu palk oli siiamaani 3100 eurot.

Märksõnad
Tagasi üles