OTSE POSTIMEHEST ⟩ Hanno Pevkur: riigikogu hakkab võimukõnelustel kokku lepitut menetlema sügisel

Uus võimuliit on kokkulepped küll sõlminud, aga enamus neist vajab ka riigikogu heakskiitu. Kas parlament peaks puhkuse katkestama või jõuab neid ka sügisel menetleda, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuriga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kuna Kaja Kallas on öelnud, et küsib uuele valitsusele mandaati ka riigikogult, siis peab parlament ilmselt lähiajal kogunema, millal see võib juhtuda?

Praeguse kava järgi, teatab Kaja Kallas reede hommikul parlamendi ees oma peaministri kohalt tagasiastumisest ja juba tunni aja pärast koguneb riigikogu uuesti selleks, et arutada talle mandaadi andmist uue valitsuse moodustamiseks.

Millal võiksid riigikogu menetlusse jõuda need otsused, mis said kirja koalitsioonileppesse ja vajavad nüüd riigikogu otsust? Kas kohe pärast seda, kui valitsus on ametisse astunud, või võib nendega tegelda ka sügisel?

Teemasid on ju väga palju ja menetleda võib neid mitmeti. Kui me võtame näiteks eestikeelse hariduse eelnõu, siis üks osa sellest on täna parlamendimenetluses juba olemas, nii et seda saaks edasi menetleda. Peretoetuste eelnõu on ka põhimõtteliselt olemas ja teoreetiliselt on ka sellega võimalik edasi minna, aga seal on omad menetluslikud eripärad, Kuna uus opositsioon võib hakata oma käike tegema, on ilmselt mõistlikum, kui valitsus esitab need eelnõud uuesti. Kui vaadata, millal see võiks toimuda, siis tuleb arvestada, et koalitsioonilepe saab reedel allkirjad ja reedel on alles peaministrile volituste andmine, seejärel peab vabariigi president ka uute ministritega tutvuma ja suure tõenäosusega saavad uued ministrid anda ametivande järgmisel esmaspäeval ja asuda seejärel ministeeriumitesse tööle. Ma usun, et selleks ajaks, kui parlament septembris uuesti koguneb, on juba osad eelnõud ka valmis, nii et suurem menetlus toimub parlamendis septembris, oktoobris ja novembris. Need ongi arvatavasti kõige tihedamad kuud tegelemaks eelnõudega, mis on uues koalitsioonis on kokku lepitud.

Uue võimuliidu tekkimisega tekivad muudatused ka riigikogus, lisaks sellele, et mõned inimesed naasevad ministrikohalt parlamenti, muutub ka komisjonide juhtimine ja paratamatult tähendab see muudatusi ka riigikogu juhatuses. Neid muudatusi on ilmselt kõige keerulisem teha, sest riigikogu juhatus valitakse aastaks ja juhatust ei saa tagasi kutsuda?

Nii ta on, me küll aasta tagasi alustasime koos ekspertidega riigikogule uue kodu– ja töökorra tegemist ning seal oli ka ettepanek, et riigikogu juhatus valitaks neljaks aastaks koos tagasikutsumise võimalusega. Kuna see eelnõu lõplikku konsensust ei leidnud, on ta praegu lauasahtlis ootel, mis tähendab, et tuleb lähtuda kehtivast seadusest. See aga ütleb, et kui riigikogu esimees on valitud, siis teda ei ole võimalik tagasi kutsuda ehk siis riigikogu esimehena jätkab järgmiste valimisteni Jüri Ratas, kui ta ei otsusta just ise tagasi astuda. Riigikogu aseesimeestega on täpselt sama lugu, lihtsalt sellise väikese erisusega, et kui üks aseesimeestest tagasi astub, tuleb mõlemad uuesti valida. Kuna koalitsioonileppe osa on see, et Isamaale läheb üks riigikogu aseesimehe koht, siis mina astun reedel ametist tagasi.

Kui vaadata koalitsioonilepet, siis see on ikkagi väga kulukas kokkulepe.

Tõsi on see, et koalitsioonide tegemine on keerukas protsess ja sealt välja tulla nii, et uusi kulusid ei teki, mina veel sellist koalitsiooni tegemist näinud ei ole. Alati tekivad mingisugused täiendavad kulud, uue koalitsiooni tegemisel tuleb teha järeleandmisi, nii sisuliselt kui personaalias. Selge on see, et kui sa oled kahekesi koalitsioonis on sul rohkem kohti, kui oled kolmekesi, on vähem kohti.

Koalitsioonis kokku lepitust tundub kõige segasem kõik see, mis puudutab elektrituru reformi ja energeetikatoetusi, sellega tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidel ilmselt tublisti vaeva näha.

See on kindlasti kõige suurem väljakutse, peretoetustest saavad ju kõik aru, seal on summad on kokku lepitud, kas see kellelegi meeldib või ei meeldi, see on maitse asi, aga põhimõtteline kokkulepe on olema ja summad on klaarid. Samamoodi on julgeolekuga, meil on teatud kohustused juba võetud ja teatud kohustustega liigume edasi, nii et sealgi on kõik üsana selge ja arusaadav. Energiaküsimus on seevastu paras pähkel pureda. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et me tuleme inimestele appi ja energiahindade suurenemine tuleb osaliselt kompenseerida, aga fakt on ka see, et riik ei jõua kunagi kõike kinni maksta. Üritame korraldada nii, et inimestel endil oleks vaja võimalikult vähe teha ja kokkulepe sünniks riigi ja energiaettevõtete vahel. Kuidas universaalteenus täpselt kirja pannakse, selle koha peal ma paljuks küll kõigilt natuke kannatust. Laseme uuel valitsusel tööle hakata, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestel ja energiaturu ekspertidel omavahel natuke arutada, pakkuda valitsusele välja lahendused ja siis vaatame, kuidas edasi minna. Kui on vaja muuta seadust, peame seda parlamendis kiiresti tegema, aga võib-olla saame lahenduse ka ilma seadusmuudatuseta, näites energiaettevõtete ja valitsuse vahelise kokkuleppega.

Kui energiateemalised otsused on vajalikud juba selleks talveks, siis suurem osa võimukõnelustel kokku lepitust hakkab kehtima ilmselt alles uuest aastast.

Suure tõenäosusega küll, sest see puudutab ju riigieelarvet ja riigieelarve tuleb parlamendis vastu võtte enne jõule. Kuna nii lastetoetused kui peretoetused, samuti tulumaksuvaba miinimum, on eelarvega seotud otsused, on need on vaja sisse viia ka eelarveseadusesse, seega arvestada tuleb ka järgmise aasta eelarve kuludega. Nii et jah, suure tõenäosusega me räägime sellest, et need muudatused jõustuvad uuel aastal.

Juba uue aasta märtsis on riigikogu valimised, kui parlamenti pääseb lisaks Reformierakonnale veel mõni erakond, kes muretseb  riigi rahakoti pärast, on siis võimalik, et mõnedest kulukatest otsustest loobutakse?

Ajalugu näitab seda, et kui mõningaid toetusi on tõstetud, siis tagasi neid ei pöörata. Pigem võidakse mõned indekseerimisega seotud toetused mõneks ajaks külmutada, aga enamasti minnakse siiski investeeringute kärpimise teed või öeldakse, et püüame tegevuskuludele mingit piiri panna.

Kas reformierakonnas jätkavad teile alles jäänud ministeeriumides samad ministrid või arutate teiegi uute nimede üle?

Tavapäraselt on ikka nii, et see otsus on erakonna esimehe teha ja eriti meie erakonnas, kus erakonna esimees täidab ka peaministri kohuseid. Loomulikult moodustab peaminister oma meeskonna ise, ta tutvustab seda erakonna juhatusele neljapäeval kell 15.00 ja seejärel kell 17.00 koguneb Reformierakonna volikogu. Pärast seda saab avalikkus ka kõik Reformierakonna ministrikandidaadid teada.