SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: Lukašenka sõdima ei asu, sest Venemaa on tühjendanud Valgevene relvalaod

Lahingud jätkuvad Donetski põhjaosas ja venelased pommitavad lakkamatult Slovjanski ümbruses olevaid asulaid. Viimaseid sõjasündmusi kommenteerib Postimehe Sõjastuudios julgeolekuekspert Rainer Saks. Saatejuht on Ulla Länts. 

Kus käivad hetkel kõige ägedamad ja strateegiliselt kõige olulisemad lahingud?

Seda võib vaadata kahte pidi, ühtpidi on venelased suunanud oma jõupingutuse Sjeverodonetskist natuke lääne poole, kus on Donetski oblasti kõige suurem linnastu. Praeguseks on see pealetung seisma jäänud. Venemaa kahtlemata ei loobu sellest, ressursse on neil vähe, reservid on napid ja seetõttu suuremat pealetungi seal hetkel siiski ei suudeta ette võtta. Ülejäänud rindelõigul, Harkivi linnast kuni lõunas Hersonini, on Venemaa läinud üle sisuliselt kaitsele. Kuigi see kaitse võib olla kohati aktiivne, koosneb ta kahest põhilisest elemendist – suurtükiväe tulega hoitakse ukrainlasi tagasi ja üritatakse aeg ajalt pidada ka selliseid luurelahingu tüüpi lahinguid. Ukraina võimalusel siiski üritab mingisuguseid territooriume tagasi võtta, nii et seisu võime kohati nimetada positsioonisõjaks. Venemaal on ilmselgelt vaja vaherahu, et oma suurem pealetungivõimekus taastada.

Venelased ilmselt ei tahaks loobuda üheski juba vallutatud territooriumist, kui keeruline on ukrainlastel neid alasid tagasi võtta?

Kaitses on alati lihtsam olla kui ründamas, küsimus on, kui suuri ohvreid on Ukraina valmis tooma. Praegusel hetkel räägitakse kusagil 10 000 langenust ja 30 000 haavatust, lisaks avaldati eile, et 7 000 sõdurit loetakse teadmata kadunuks, osa neist on kindlasti langenud, aga enamus ilmselt venelaste kätes vangis. See hulk on päris suur, aga see ei murra kindlasti ukrainlaste vastupanu. Ukraina vägede kvaliteet on selgelt parem kui Vene vägede oma, nii et selline arulage pealetungimine ukrainlastele ei sobi. Neil tuleb murda Vene suurtükiväe võime Ukraina positsioone massiivse tulega rünnata, kui nad sellega hakkama saavad, siis on olukord teine.

Kas me nüüd juba näeme seda uut tulemit, mille on ukrainlastele andnud HIMARS raketisüsteemid?

No need tulemid on väga muljet avaldavad. Viimase nädala või natuke rohkemate päevade jooksul on ikkagi hävitatud tohutu kogus venelaste laskemoonavarusid, logistikakeskusi, tuleb välja et ka komandopunkte, uuesti on Vene hukkunud ohvitseride nimekirja ilmunud kindralid ja seda kõigest ühe nädala jooksul. Tegelikult on need kaotused võrreldavad sellega, mida Vene armee kandis Kiievi all.

Kas Venemaal on ka kusagilt võimalik uuemaid relvi saada?

Venemaa saab relvi tagasi ainult nende käest, kellele ta on neid müünud või kes kasutavad litsentside alusel Venemaa relvastust. Ära langevad Poola, Slovakkia, Tšehhi, ühesõnaga sellised riigid, kus need on kasutusel ajaloolistel põhjustel ehk kus nagunii toimub ümberrelvastumise protsess, et minna üle lääne-tüüpi relvadele ja nüüd see protsess kiireneb. Venemaa jaoks on suurem probleem see, et paljud riigid, kuhu nad on oma relvi on müünud, on sellised, kus on ka endal mingisugune konflikt õhus. Nii et sealt suures koguses relvi tagasi saada on problemaatiline. Kõige rohkem on praegu Venemaa tühjendanud Valgevene ladusid, mis on selge indikaator, et Lukašenka nüüd sõtta küll ei ole astumas.

Kui palju teeb venelaste olukorra kehvemaks see, et ukrainlastel on õnnestunud hävitada nende laskemoonavarusid?

Viimase nädala pooleteise jooksul hävitatakse nende HIMARS-tüüpi süsteemidega peamiselt hästi suuri ladusid, mida võib nimetada lausa logistikakeskusteks. Vene armee logistika on väga suures sõltuvuses raudtee kasutamisest ja seetõttu ehitatakse logistikaskeemid üles nii, et raudteel veetakse suured kogused võimalikult rinde lähedale, kuhu tehakse sellised suuremad jaotuspunktid ja sealt jagatakse laskemoon juba rindele laiali. Kuna Venemaa praeguses sõjalises taktikas on suurtükiväe massilisel tulel väga oluline koht, siis on need kogused, mida on vaja rindele vedada, tohutult suured. Kuna aga Venemaa logistika, eriti kõik see, mis on ratastel, on väga vilets, siis just nende keskuste hävitamine tagab selle, et rindel tekib üsna peal laskemoona nappus. Seda on juba näha lõunarindel, kus Vene suurtükiväe intensiivsus on väga madal.