OTSE POSTIMEHEST ⟩ Mihhail Kõlvart: kui me tegime ise kõik selleks, et meid koalitsioonis ei oleks, tuleb arvestada ka tagajärgedega

Valitsus otsustas jätta Tallinna haigla rahastuseta, mis projektist edasi saab, sellest räägime Postimehe otsesaates Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Saatejuht on Ulla Länts. 

Olete saanud nädala aega seda otsust vaagida, milline on Tallinna linnavalitsuse plaan B?

Tuleb tunnistada, et meil tõepoolest oli varuplaan, aga see oli mõeldud olukorraks, kui riigi poolt ei tule täiendavat rahastust. Me ju andsime endale aru, et ainult 280 miljonit tuleb Euroopa Komisjonilt ja olime valmis 140 miljonit olime ise panustama, lootes saada ülejäänud raha riigilt.

Kuna vaatamata korduvatele pöördumistele valitsuselt sellekohast kinnitust ei tulnud, siis olime valmis ka olukorraks, kus linn peab ise katma puuduva osa. Seega, meil oli varuplaan juhuks, kui valitsus ei eralda vahendeid riigieelarvest. See, et me ei saa ka Euroopa rahastust, oli meie jaoks ootamatu ja selleks me valmis ei olnud.

Kas Tallinna haigla idee läheb nüüd täielikul kalevi alla või on sellega võimalik mingil viisil edasi minna?

Meil oli väga kindel graafik ja paralleelselt projekteerimisega pidime juba tuleva aasta algul alustama ka ehitustöödega ehk siis jutt, et me ei olnud graafikus, ei vasta tõele. Täna oleme täiesti uues olukorras ja meil ei ole hetkel lahendust, me ei tea kust tulevad vahendid, aga me ei saa seda protsessi ka peatada.

Kui kümne aasta pärast selgub, et ükski praegustest haiglahoonetest pole enam kasutatavad, siis on hilja asjaga otsast alustada. Oleme otsustanud projekteerimisega jätkata, see on küll kulukas, maksab 18 miljonit, aga me oleme valmis sellega edasi minema, otsides paralleelselt uusi rahastusallikaid.

Samas on meil arusaam, et riik peab Tallinnale need kulud katma, kuna meil on juba tekkis selles asjas riigiga õiguslik suhe. Ja kes teab, vahepeal tuleb uus valitsus, siis tulevad valimised ja tuleb jälle uus valitsus ning võib-olla järgmisele või ülejärgmisele valitsusele on see projekt prioriteediks. Eks siis hakkame koos valitsusega lahendusi otsima.

Kas te usute, et kui Keskerakond oleks valitsuses jätkanud, oleks edasi rahastatud ka Tallinna haigla projekti?

Ma ei tahaks seda teemat arutada poliitilisest vaatenurgast, aga pole midagi teha, selline tunne tekib, et kõik objektid, mis rahastusest ilma jäid, olid Keskerakonna poolt initseeritud. Tundub, et see on poliitiline valik ehk siis poliitiline kättemaks. Kui see tõesti nii on, et me ei suuda võtta vastu riigimehelikke otsuseid, vaid võtame vastu eelkõige poliitilisi otsuseid, siis see on muidugi väga kurb. Jah, kui Keskerakond oleks praegu valitsuses, siis sellist valikut tõenäoliselt ei oleks.

Otsuseid teevadki poliitikud ja otsused tulenevadki sellest, mida võimulolijad tähtsaks peavad, nii et selles mõttes oleks ehk tark hoida oma positsiooni valitsuses, kui sa seal oled.

Ma siiralt usun, et on ka sellised otsused, mis ei peaks sõltuma päevapoliitikast, aga muidugi tuleb meil ka peeglisse vaadata, et kui me ise tegime kõik selleks, et meid koalitsioonis ei oleks, siis me peame arvestama sellega, et tulevad ka tagajärjed.

Sel nädalal pidas kaitsepolitsei kinni Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, olete selle kohta tänaseks rohkem selgitusi saanud?

Tunnistan ausalt, et see on linnavalitsuse jaoks suur löök, sealhulgas ka emotsionaalne. Sa ju töötad inimesega koos, suhtled regulaarselt ja siis juhtub selline asi. See on ka suur löök Tallinna mainele, oleme ju teinud väga palju selleks, et initsieerida muutusi linnasüsteemis, reformida seda, muuta struktuuri, toonud siia väga palju uusi inimesi ja nüüd siis selline asi. Aga pole midagi teha, me peame edasi liikuma. Otsustasime kohe linnaosavanema volitused peatada, aga samas peame lähtuma ka õigluse printsiibist, nii et praegu ei saa veel öelda, et inimene ongi kõiges süüdi.

Millised on sisekontrolli võimalused jälgida seda, mis toimub linnaosades?

Meil töötab linnasüsteemis rohkem kui 20 000 inimest ja me ei jõua igale poole regulaarselt. Sisekontroll töötab kindla plaani järgi, aasta algul kinnitatakse konkreetsed asutused, mida kontrollitakse. Kui tuleb mingi signaal, kas eraisiku või õiguskaitseorganite poolt, siis sisekontroll läheb kohe sisse. Pirita puhul ei osanud seda oodata ja ei olnud ka ühtegi signaali, et selline asi võib juhtuda. Antud juhul me täpselt ei teagi, milliste lepingutega on probleeme. Seega otsustasime, et pole midagi teha, aga me vaatame kõik lepingud alates eelmise aasta jaanuarist kuni tänaseni üle.