OTSE POSTIMEHEST ⟩ Eero Pärgmäe: lendamisel võiks eelistada otselende ja reisida käsipagasiga

Lendamine on muutunud üha keerulisemaks, kuna lendude hilinemised ja tühistamised ning pikad järjekorrad panevad reisijate kannatuse proovile. Mis seda põhjustab ja kui kaua selline olukord kesta võiks, sellest räägime Tallinna lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäega.

Viimasel ajal on maalitud lennujaamades toimuvast päris hulle pilte, kas selles valguses peaks üldse lennureisi planeerima?

Tallinna lennujaamast väljub päevas umbes 40 kuni 45 lendu ja probleeme võib-olla neist ehk kuni 5 lennuga, mis tähendab, et enamus lendudest läheb väga edukalt. Kui me vaatame Frankfurti, siis sealset lennujaama võib päevas läbida 150 000 reisijat ja kui 5 000 on probleem, siis see tundub küll suur number, aga tegelikult kulgeb enamuse inimeste jaoks reis ikkagi tõrgeteta.

Ka Tallinna lennujaama reisijate arv on jõudnud peaaegu koroonaeelsele tasemele.

Taastumine on viimasel kahel kuul olnud kogu lennunduses väga kiire, nii Tallinnas kui igal pool mujal Euroopas. Meie oleme tõesti jõudnud peaaegu 90 protsendini koroonaeelsest mahust, samas tipptunnid on meil isegi suuremad kui 2019. aastal. Samas meie prognoos oli umbes 80 protsenti, nii et peame tunnistama, et prognoosisime taastumist veidi tagasihoidlikumalt.

Kui palju on tulnud sellega seoses uuesti palgata personali, kas vajalikke töötajaid jätkub?

Kaks viimast aastat on olnud kogu lennundussektorile väga keerulised ja nii kiirele taastumisele järgi jõuda, on samuti väga keeruline. Lennundustöötajate värbamine võtab pikalt aega, nende koolitamine on pikk protsess ja tänaselt hetkel on ju inimestel ka hirm, et äkki tuleb talvel uus covid ja nende töökohad ei säili. Siinkohal saan kinnitada, et praegu lennunduses kindlasti mingeid töökohti enam kokku tõmbama ei hakata ehk siis kõik need töökohad, mis on täna, need ka säilivad. Lisaks värvatakse inimesi juurde. Tallinna puhul pidime koos G4S-iga tagasi värbama umbes 100 inimest, 50 inimest G4S-i ja 50 lennujaama, oleme oma värbamisega hetkel juba poolepeal või isegi kaugemal ning usume, et 1. augustiks võiksime olla mehitatud juba täiesti heal tasemel. Samas Frankfurdi lennujaamas on täna jätkuvalt puudu 4 000 inimest ning nende värbamine lähinädalatega on väga keeruline, nii et seal see protsess kestab kauem.

Milliste spetsialistide värbamine on kõige keerulisem, tõenäolistelt leiab  teeninduslauda inimese lihtsamini ja vahepeal kaks aastat erialaselt töölt eemal olnud lennujuhi oskuste taastamine on pikem protsess?

Kõikide inimeste pädevuste taastamine võtab tegelikult päris pikalt aega ja tänasel hetkel on puudu nii lennujaama töötajatest, turvatöötajatest, pilootidest, lennuki kabiinimeeskondadest ja teatud riikides ka lennujuhtidest. Lennujuhid on Euroopas suures osas olemas, samas lennujuhtide probleem oli siin juba enne kriisi. Juba aastal 2019. aastal tõdesime, et Euroopa õhuruum on väga täis. Täna on õhuruumiga kõige suurem probleem Poolas, sest Poola teenindab hetkel seda liiklust, mis ei saa lennata üle Ukraina ja üle Vene õhuruumi. Nüüd on seal tekkinud probleem, et Poola lennujuhid tahavad streikida, kuna koormused on suured.

Mida õhuruumi probleemi lahendamiseks üldse teha saab, see nõuab uusi investeeringuid?

See nõuab investeeringuid ja see nõuab ka riikidevahelist koostööd. Enne kriisi oli kõige suurem probleem Saksamaa õhuruumiga, sest nende lennukoridoride arv, mis läbi Saksamaa läksid, oli selgelt piiratud. Tegelikult oleks Saksamaa pidanud täiendavalt investeerima, et avada uusi koridore. Saksamaa on Euroopas väga suur transiitriik ja see mõjutab kõiki sealseid üle-ja läbilende. Nii et need investeeringud tuleb täna uuesti lauale panna ja ära teha.

Kas see tähendab, et juba piletit broneerides, oleks mõistlik mõningaid lennujaamu ja paikkondi vältida?

Ma ei tahaks öelda, et inimesed peaksid hakkama oma pileteid välja vahetama või tagasi andma ja mingeid kohti vältima. Täita tuleks lihtsalt reegleid – näiteks Tallinnas tuleks tulla lennujaama ikkagi kaks tundi enne lendu. Tänasel hetkel on meie suurimad tipptunnid jäänud hommikutesse, kelle neljast kuni poole kuueni, siis on julgestuses reeglina järjekord. See võib olla 45 minutit, aga see võib olla ka 15 minutit, nii et sellega tuleb arvestada. Ülejäänud aegadel on G4S teinud väga head tööd ja järjekorrad on vähenenud 15 minuti piiridesse, tegelikult on kolme nädalaga läinud asjad palju paremaks. Teine soovitus on, et kui on võimalik otse lennata, lennake otse, sellega väldite suuri ümberistumisjaamu ja väldite riski, et jääte oma jätkulennust maha. Lisaks, kui on võimalik, lennake käsipagasiga, siis väldite riski, et teie kohver jääb kuhugi Frankfurti või Amsterdami kahe tuhande kohvri vahele. Sellisete lihtsate asjadega võiks arvestada ning unistada ei tohiks ka reisikindlustust. Tänases olukorras oleks ehk mõistlik lugeda läbi ka kindlustustingimused, et teada, mida kindlustus täpselt katab ja kuidas katab. Lennujaamade puhul on tõesti nii, et mida vähematest punktidest on vaja läbi käia, seda ladusamalt reis kulgeb.

Kui palju võiks lendamine kallimaks minna, päris odavaid pileteid on praegu juba võimatu saada?

Ma arvan, et Euroopa lennunduses on konkurents siiski nii tugev, et kevad-sügis hooajal ja talvehooajal tuleb müüki ka odavaid pileteid, sest lennukeid on vaja täita. Lendamine ilmselgelt läheb kallimaks, sest inflatsioon on praegu Eestis üle 20 protsendi, lennukikütus on kallinenud ehk siis, lendamine läheb kallimaks läbi täiesti objektiivsete kulude. Aga samas tõusevad ka palgad, nii et ma arvan, et lendamine kui kättesaadav teenus on tulnud, et jääda ja kõik, kes tahavad lennata, saavad oma lennud ära teha. Seda, et lendamine muutub nii kalliks, et see on valitute privileeg, seda kindlasti ei juhtu.

Praegugi teevad lennufirmad kampaaniaid, kus pakutakse soodsa hinnaga lennupileteid, kas vaatamata kõigile lennujaamade probleemeidele võiks ikka osta sügiseks lennupileti?

Sügiseks võib kindlasti lennupileteid osta. Kui vaadata neid kampaaniaid, siis juuliks ja augustiks odavaid pileteid enam ei pakuta, aga sügisel - oktoobris ja novembris, on piletid juba täiesti mõistliku hinnaga ja ma usun, et selleks ajaks on ka lennujaamade suuremad probleemid juba lahenenud.