N, 29.09.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Liisa Pakosta: oleme kultuuripärandi lõhkujate suhtes põhjendamatult leebed!

Ülle Harju
, ajakirjanik
Liisa Pakosta: oleme kultuuripärandi lõhkujate suhtes põhjendamatult leebed!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Muinsuskaitseameti värske peadirektor Liisa Pakosta avaldas arvamust, et võiks lubada litsentsiga spetsialistide kõrval ka majaomanikel endil kaitsealuseid hooneid parandada, mis ei tähenda aga luba puitakende asemele plastakende panemiseks. Uus peadirektor plaanib hakata võitlema ka röövdetektoristide ja teiste väärtuste lõhkujatega ning leiab, et kultuurimälestiste hävitamise eest peaks karistusi tunduvalt karmistama.

Muinsuskaitseameti tööjõukulude eelarves haigutas aasta alguses 200 000-eurone auk ja peadirektori kohusetäitja otsustas suisa kümmekond inimest koondada. Kas see tähendab, et osa muinsuskaitsetööd jääb tegemata?

Kuidas täpselt eelarveasjad korda saada, jõuan lähipäevadel tegelema hakata. Ma ei tea ühtegi riigiasutust, kus öeldaks, et meil on kõikide ülesannete jaoks kõik raha olemas. Eks tuleb teha valikud – millised on need ülesanded, mida selle raha eest teha saab ja mis on see, mida kahjuks teha ei saa.

Muinsuskaitseameti eelarve peaks suurem olema, kui võrdleme seda teiste riikidega, siis oleme kahjuks suurusjärgi võrra allpool.

Muinsuskaitseametile on kõige rohkem etteheiteid ehitiste renoveerimise teemal. Postimees on kirjutanud filmis «Suvi» Joosep Tootsi kodutaluks olnud Hinni talu rehielamu nukrast lõpust: omanik lammutas selle enamuses maha, sest muinsuskaitseamet nõudis rehielamu keerukal ja kallil viisil restaureerimist, toetusraha andis aga nii vähe korraga, et hoone ei saanud kunagi avariilisest seisust välja. Sarnast omanike ja muinsuskaitseameti vastaseisu on palju. On teil nägemus, kuidas tulla näoga rohkem omaniku poole, mida ka ministeerium ja muinsuskaitseamet on lubanud?

Ka riigikohus rõhutas, et riik peab toetustega tagama täiendava koormuse hüvitamise, mis omanikul on. Võib-olla tuleb ka seaduses üle vaadata koht, mis ütleb, et kui teed väärtusliku hoone restaureerimistöid, tuleb kasutada paberitega väljaõppinud meistreid.

Usun, et enamik meie kuulajatest oskab ehitustöid päris hästi teha. Kui on vaja tapeeti vahetada või aknaid kittida, neid töid oskab peaaegu iga inimene teha. Ise tehes saab palju odavamalt teha.

Muinsuskaitseseaduse analüüs seisab ees ja tuleb leida sellele küsimusele vastus.

Kuidas veenda omanikke hoone vanapärast välimust taastama, kui plastaken maksab kolm korda vähem kui puitaken ja eterniitkatus kaks korda vähem kui laastukatus?

Siin muidugi parandaksin. Ma pole nõus, et plastaken on odavam kui puitaken! Kui teil on olemasolev puitaken, siis selle kordategemine on tehtav väga väheste vahenditega. Seda saab enamasti ka ise täiesti teha. Kui on vaja osasid asendada, on ehk abi vaja.

Teiseks on oluline mõelda, kui palju ma millegi eest tegelikult kokku maksan. Meil on maju alles, mis on 300-400 aastat seisnud. Saame teha parandust niimoodi, et meie aken saab kesta ka 150 aastat. Plastaken – andku kõik plastakende maaletoojad mulle andeks – amortiseerub väga ruttu. Tekivad deformatsioonid, värv läheb käest ära... Selle peab üsna ruttu asendama. Kui teed investeeringu 150 aasta peale ja jagad selle päevade kaupa ära, on puitaken igal juhul odavam kui see plastaken!

Edasi saab vaadata saatest.

Märksõnad
Tagasi üles