OTSE POSTIMEHEST ⟩ Mart Võrklaev: loodame saavutada kokkuleppe järgmisel nädalal

Koalitsioonikõnelused uue valitsuse moodustamiseks on kestnud nädala, kuidas seni läinud on ja kas midagi on ka kokku lepitud, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Mart Võrklaevaga. 

Saatejuht on Ulla Länts.

Miks läbirääkimistel veel kokkulepeteni jõutud ei ole?

Ma ei ütleks, et me ei ole ühtegi kokkulepet saavutanud. Ka meediast on läbi käinud teemad, milles meil on ühisosa leitud. Poliitikas on lihtsalt selline arusaam, et kui sul ei ole kõik kokku lepitud, siis ei ole sul midagi kokku lepitud ehk siis koalitsioonilepingut meil ei ole, kuna teemasid on palju. Meil on kolm osapoolt, oleme rääkinud esialgu suurtest teemadest, põhilised väljakutsed, mis sellesse lühikesse valitsemisaega mahuvad, on julgeolek, eestikeelne haridus, inimeste toimetulek ja energeetika. Loomulikult on meil ka väikeseid teemasid ja kõrvalteemasid. Kuna laua taga on kolm osapoolt, on see olnud paras aeg, et kõigepealt üksteist mõista ning käia teemadering üle. Edasi proovime hakata asju kokku tõmbama ja kompromisse sõlmima. Loodetavasti suudame järgmise nädala alguses oleva kolme tööpäevaga kokkulepped sõlmida, aga kui läheb kauem, siis läheb kauem. Tähtis on, et kui me valitsusse läheme, ühise koalitsiooni teeme, siis oleks meil ikkagi põhiteemad läbi räägitud ja oleks ühine arusaam, millises suunas me liigume.

Teie partnerite soovid on üsna kulukad, nii 800-eurone maksuvaba tulu kui peretoetused, kohati tundub nagu oleks jõulud või keegi oleks rahapaja leidnud.

Kahjuks on seis selline, et isegi kui jõulud tulevad, siis sellist raha meil ikkagi ei ole. Täna oleme riigieelarvega tugevas miinuses, kusagil 1,2 miljardit. Kahjuks on selline pärandus meile eelmistest valitsustest jäänud. Eks see koalitsiooni moodustamine ongi kompromisside leidmine ehk me peame vaatama ühelt poolt, mis on riigile jõukohane, teisalt, mis on praegusel hetkel väga vajalik. Kui koalitsioon sünnib, siis on ju arusaadav, et iga osapool peab seal ka oma näo säilitama. Tähtis on öelda oma soovid välja ja hakata siis valikuid tegema ning kokku leppima. Oleme perehüvitistes puhul pakkunud Isamaale oma nägemuse ja ma arvan, et sotside soovitud tulumaksuvaba miinimumi tõus mingi piirini, on täna täiesti mõistlik ettepanek. Nüüd tulebki sõlmida kompromisse ja vaadata, milleks meil on võimekust.

Oma väljaütlemistes on kõik osapooled hästi kindlasõnalised ja tundub, et järele ei anna keegi, kas läbirääkimistelaua taga on tonaalsus pisut teistsugune?

Tonaalsus on sõbralik ja mida päev edasi, seda vabam õhkkond on tekkinud ning see annabki võimalusi kompromissideks. Kõigil on küll oma kindlad soovid, aga samas on kõik laua taga olijad ka piisavalt kogenud poliitikud ja me kõik saame aru, et selleks, et tuleks koalitsioon, on vaja kompromisse. Poliitikas on alati vaja kompromisse, kunagi ei saa keegi kõike, mida ta soovib.

Kuigi juttu on olnud sellest, et rahaliselt pannakse asjad paika alles kõneluste lõpus, siis loodetavasti keegi ikka arvutab ka siis, kui teemade üle arutletakse?

Kui me käime teemad välja, siis samaaegselt ikkagi küsime ka arvutusi, kas sellelt, kes neid pakub või siis palume täpsustusi ametnikelt. Praeguste plaanide kohaselt teeme järeldused suurtes asjades järgmisel nädalal. Siis hakkab tekkima ka suurem pilt, peame tegema valikuid ning kõigil tuleb milleski natuke järele anda.

Kus on Reformierakonna rahalise taluvuse piir? Riigieelarve miinus tuleb nii ehk teisiti, küsimus on, kui suur?

Ma siiralt usun, et vastutustunne meie riigi rahakoti suhtes on kõigil olemas ja seda nii teenuste ja toetuste võimaldamises kui ka selles, kust see tuleb ning milline on kulu ja koormis inimestele, mida nad lõpuks peavad maksma. Me ei ole tõmmanud mingit punast joont, punased jooned ei aita kedagi edasi ja mina panustaks nendel läbirääkimistel ikkagi ühisele vastutustundele. Ma usun, et me peame seda vastutust tajuma ühiselt ja ei arva, et üks erakond on see kuri raha eest seisja, vaid me teeme häid asju ning võtame koos ka vastutuse.