OTSE Postimehest ⟩ Anniki Lai: inimestel on hästi suur ootus, et midagi hakkaks kohe muutuma

Nelja aastaga peaks jõudma lahendada suuremad probleemid, peale mida muutub vahepeal kilbile tõstetud vaimne tervis taas osaks tervishoiust ja sotsiaalhoolekandest, märkis sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai.

Juba kakskümmend aastat tagasi räägiti, et rahva vaimne tervis tõrgub, ent riikliku aktiivse sekkumiseni jõuti alles tänavu, kui loodi vastav osakond. «Varem ei olnud selleks poliitilist tahet ja vaimse tervise stigmad olid ühiskonnas päris suured,» tunnistas sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai. Koroona ajal, kui inimesed sunniti koju isolatsiooni, hakkasid nende hädad rohkem välja paistma ja abi nõuti kõvema häälega. Enne püüti kuidagi ise või lähedaste toel hakkama saada.

«Vahel on vaja anda mõnele teemale sisse kiirem käik,» märkis Lai, kelle sõnul ainult ideest ei piisa, selle elluviimiseks on vaja ka inimesi. Talvel oli vaimse tervise osakonnas neli töötajat, praegu töötab seal üheksa spetsialisti.

Ideaalis võiks osakond tegutseda neli aastat. Selle ajaga jõuab lahendada suuremad probleemid ja kujundada välja tervikliku süsteemi. «Seejärel võiks vaimne tervis olla üks osa tavapärasest tervishoiust ja sotsiaalhooldekandest,» ütles Lai. «Eks elu näitab, vahepeal tuleb teha vahehindamisi ja sealt paistab, kuidas meil läinud on.»

Eesmärkidest rääkides tõdes Lai, et inimestel on väga suur ootus, et midagi hakkaks kohe muutuma. Päris nii see ei käi, sest tuleb ka kokku leppida, kuhu riik vaimse tervise vaates liigub. «Ent ruttu annab ära koristada tõkked, miks perearstid ei suuna inimesi psühholoogile ja miks kliinilised psühholoogid ei paku niipalju teenust kui tarvis.»

Kuigi mullu jäi perearstidel üle poole ehk kaks miljoni eurot neile haigekassas ette nähtud rahast kasutamata, lisab ministeerium tänavu teraapiafondi juurde veel pool miljonit eurot. «See on meil õppimise koht. Praegu suunab perearst psühholoogile tihti üheks-kaheks korraks, ent sellest ei ole abi, kui inimene vajab teraapiat. Samuti vaatame, mis teenuseid fondi raames veel saab pakkuda,» rääkis Lai. Lisaks teraapiafondi remondile luuakse võimalus osutada psühholoogi teenust inimesele otse.

Psühholooge võiks motiveerida inimesi rohkem abistama loodetavasti oktoobris jõustuv seadusemuudatus, mille järel saavad vaimse tervise spetsialistid iseseisvalt, ilma vahendajata haigekassaga koostööd alustada. Kui teenusepakkujaid tuleb juurde, väheneb ka nende inimeste osa, kes peavad teenuse eest täie rauaga maksma.

Lai hinnangul on vaja juurde madalama intensiivsusega sekkumisi, nn lühiteraapiaid. «Kodu lähedased kogukonnapsühholoogid tegeleksid lihtsamate muredega, et inimesed saaksid enne raviteenuseid juba vaimse tervise tuge, sest paljud ei vaja psühhiaatri või kliinilise psühholoogi abi.» Selleks rahastab ministeerium vähemalt veel paar aastat kohalikke omavalitsusi.

«Liigume ka selles suunas, kus inimene peaks saama seda abi, mida tal vaja on, mitte seda, mida riik pakub,» tõdes Lai. Spetsialistidele tuleb luua tööriistad, milline on ravi eesmärk ja millises tempos selle poole liigutakse. Abile, millest kasu ei ole, ei tasu spetsialisti kallist aega ja maksumaksja raha kulutada.

Mida plaanib riik ette võtta suurte hinnakääridega - sama teenust ostab töötukassa psühholoogilt kolm korda kallimalt kui perearst. Vabaturul, kus riik hinda ei määra, on teenus veelgi kallim. Teisalt ei saa psühholoogidele pahaks panna, kui liigutakse tööle sinna, kus makstakse neile kõrgemat palka.

«Lähema aasta jooksul kavatseme hinnad ühtlustada, kindlasti tuleb seejuures ka sisusse vaadata,» ütles Lai. Üks asi on läbi viia psühhoteraapiat, teine asi pakkuda lihtsamat toimetulekunõustamist.

Edasi kuula saatest.