L, 3.12.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Urmas Paet: praeguses valitsuskriisis on kõige hullem, kui peale jääb erakondlik egoism

Ulla Länts
, ajakirjanik
Urmas Paet: praeguses valitsuskriisis on kõige hullem, kui peale jääb erakondlik egoism
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6

Europarlamendi saadikute Sven Mikseri (SDE) ja Urmas Paeti (RE) arvates ei tohiks Eestis uue võimuliidu loomise kõnelused kujuneda liialt pikaks, sest valitsemisaeg on lühike ja kohe tuleb tegelda nii julgeoleku kui terviseteemadega. Nii Mikser kui Paet on veendunud, et Euroopa Komisjonilt tuleb Ukraina liitumise soovile sel nädalal positiivne vastus. 

Euroopa Komisjon peaks sel nädalal kujundama oma arvamuse Ukraina Euroopa Liiduga liitumise kohta. Europarlamendi saadikute Urmas Paeti ja Sven Mikseri arvates võiks esmane otsus olla külla jaatav, samas on liitumisprotsess pikk ja lõpptulemust raske ennustada.

Sven Mikser rääkis, et kandidaatriigi staatuse andmine on üks samm, aga sellele peaksid mingil hetkel järgnema otsused, mis puudutavad läbirääkimiste alustamist, kus tuleb täita ikkagi juba päris käegakatsutavad kriteeriumid, mida on erinevates peatükkides väga palju ja mis on eelduseks, et riik saaks toimida Euroopa ühise turu osalisena ning siin kindlasti mingit hinnaalandust ei tehta, isegi mitte Ukrainale.

«Minu mure on eeskätt see, et poolehoidu avaldada soovides antakse Ukrainale kandidaatriigi staatus ja sellega võib-olla leiavad mõned Euroopa Liidu liidrid, et meie töö on tehtud, oleme oma poolehoidu väljendanud,» lausus Mikser ja lisas, et kui me räägime reaalsetest julgeolekuprobleemidest ja Ukraina suveräänsusest, siis neid asju mingite lingvistiliste konstruktsioonidega ei lahenda.

On mitmeid riike, kus laienemisvastane hoiak on väga tugev.

Mikseri hinnangul on Euroopas jätkuvalt ka pärast kõiki ebaõnnestumisi terve hulk poliitikuid, kes arvavad, et kui nad ülemkogul mõtlevad välja ühe või teise nutika sõnastuse mingisse lõppdokumenti, siis on võimalik osalised maha rahustada ja õnnelikult edasi elada.

Ka Urmas Paet on veendunud, et isegi kui liitumiskõnelused lähevad edukalt, ei taga see veel Ukraina saamist Euroopa Liidu liikmeks. Ta lausus, et seda peavad toetama kõik liikmesriigid, aga kui vaadata riikide otsustusmehhanisme, siis on riburada tulnud juurde riike, kes Euroopa Liidu laienemise puhul teevad oma riigis referendumi, mille tulemusi pole võimalik ette ennustada. «On mitmeid riike, kus laienemisvastane hoiak on väga tugev. Kui vaadata täna Euroopa Liidus valitsevaid meeleolusid laienemise osas, siis paljudes netomaksjariikides on see väga negatiivne. Eriti nende suhtes, kes on suured ja vaesed.»

Oleks eriti hull, kui raisataks ära mitu nädalat väärtuslikku aega ja tulemust ei teki seepärast, et algusest peale on kellelgi olnud mingi muu plaan.

Rääkides võimukriisist Eestis arvas Sven Mikser, et Eesti tuleb igasugustest kriisidest välja, kuna me omame piisavalt pikka kogemust nende lahendamisel. «Me oleme paraku ju endale sellise seadusraamistiku vastu võtnud, mille kohaselt on erakorralised valimised väga äärmuslik lahendus ja seetõttu oleme ka harjunud valimisperioodi kestel olemasoleva parlamendikoosseisu tingimustes koalitsioone ümber mängima,» sõnas Mikser.

Ta avaldas arvamust, et Eesti saab enne valimisi siiski enamusvalitsuse, sest vähemusvalitsusena olukorras, kus sotsiaalmajanduslik olukord on vastu talve väga karm, ollakse kindlasti väga nõrgas positsioonis. «Ma arvan, et kõik osapooled saavad aru, et ühest küljest pole võimalik nõuda võimatut, aga teisest küljest ei ole ka võimalik silmi kinni pigistada ja öelda, et mingisuguseid sotsiaalseid abimeetmeid neile kõige haavatavamatele gruppidele ei tule.»

Reformierakond ei oleks tohtinud anda Jüri Ratasele spiikri kohta.

Urmas Paet avaldas lootust, et kõik erakonnad on kõnelustele tulles siirad ja keegi ei mängi selliseid mänge, kus näiliselt räägitakse üht, aga tagataskus on hoopis mõni muu mõte. «Kui me vaatame kokkukukkunud valitsuskoalitsiooni, siis loomulikult on lastetoetuste teema väga oluline, aga arvatavasti on tänaseks kõik aru saanud, et seda teemat kasutati selleks, et eelmine valitsus hunnikusse ajada.»

Paet lisas, et oleks eriti hull, kui raisataks ära mitu nädalat väärtuslikku aega ja tulemust ei teki seepärast, et algusest peale on kellelgi olnud mingi muu plaan.

Sven Mikser sõnas, et praegu küll räägitakse, et oleme jõudnud pretsedenditusse kriisi, aga tegelikult on järelemõtlemist väärivat üksjagu. «Kindlasti juba see, et Jüri Ratas otsustas tuua pärast valimisi äärmuspopulistid valitsusse ja lõhkuda Eesti ühiskonna sidusust, oli väga suur moraalne möödalaskmine.»

Samuti ei olnud Mikseri arvates edasiviiv Reformierakonna otsus mullu jaanuaris, pärast toonase valitsuse lagunemist, kui otsustati premeerida Keskerakonda sellega, et Jüri Ratasele anti spiikri koht. Ta lisas, et me võiksime olla praegu palju paremas seisus, kui need otsused, mis tehti 2019. aasta kevadel ja mullu aasta alguses, oleks tehtud teistmoodi.

Vastates küsimusele, kas erakorralised valimised on kõige halvem, mis võiks juhtuda, ütles Sven Mikser, et üks kõige halvemaid stsenaariume oleks see, et kõik lasevad käed rippu ja ütlevad, et Kaja, valitse selle vähemusvalitsusega nüüd järelejäänud kuud edasi. «Siis me oleksime tegelikult samas seisus, kus oli Mart Siimann aastal 1998, minnes vastu valimistele viisil, et parlament võis eelarvesse kirjutada sisse igasuguseid valimislubadusi ja valitsusel tegelikult kontroll kõige olulisemate asjade üle sisuliselt puudus.»

Urmas Paeti arvates on kõige hullem variant, kui praegusel ajal jääbki peale puhtalt selline erakondlik egoism. Ta sõnas, et Eesti vajab toimivat valitsust ja koalitsiooni ning loodetavasti jõuavad läbirääkimised ruttu tulemuseni, sest kui jätkub mängude mängimine praegusel väga kehval ajal, siis oleks see kõigi Eesti inimeste jaoks kõige kehvem variant.

Märksõnad
Tagasi üles