OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tanel Kiik: mul ei ole EKRE suhtes mingeid illusioone

Keskerakond on teinud ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks Isamaale ja EKRE-le. Milliste võimalustega saab erakond veel arvestada, sellest räägib Postimehe otsesaates Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik.

Isamaa otsustas alustada läbirääkimisi mõlema pakkujaga, nii Keskerakonna kui Reformierakonnaga. Kuidas need läbirääkimised siis sel nädalal käivad?

Isamaa eilne otsus oli tegelikult üsna ootamatu, eeldati ju, et nad otsustavad ühe või teise kasuks, aga Isamaal on varemgi olnud kombeks üllatad. Nende vaatepunktist on täitsa loogiline, et soovitakse kohtuda mõlema koalitsioonivariandiga. Ma olen aru saanud, et Isamaa eelistus on, mitte teha kahepoolseid kohtumisi, vaid istuda laua taha kolmekesi, vastavalt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajatega ning Keskerakonna ja EKRE esindajatega, et mõista, kuhu võiks ühed või teised läbirääkimised viia.

Kahtlemata tahavad uut võimuliitu luua nii Keskerakond kui Reformierakond, samas ei kujuta ette, et Isamaale pakutakse kõike, mida ta soovib?

Poliitikas ei tohi end kunagi nurka mängida ehk ei ole õige, tulevasele partnerile otse välja öelda, et me tuleme koalitsiooni igal juhul, küsige mida tahate. Alati tuleb läbi rääkida, alati tuleb suhelda ja kedagi ei maksa välistada, sest koalitsioonikõnelused ongi koht, kus jõutakse selgusele, kas kokkulepped konkreetsetes poliitikates, tegevustes ning seaduseelnõudes ka realiseeruvad. Samuti selles, kas pärast saadakse kokkuleppele ka ametikohtade jaotuses. Nii et me kindlasti ei lähe läbirääkimistele veksliga, et kõik on lubatud ja kõik on võimalik.

Kui palju võidakse panna paika punaseid jooni selle aja jooksul, mis on jäänud laupäevani. Mingid teemad peaksid ju olema, mille puhul ütlevad võimalikud võimuliidu loojad kindlalt «ei».

Mõnes mõttes on need punased jooned ju Eesti põhiseaduses defineeritud - need on alusväärtused, millest tuleb lähtuda. Paljuski on see välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa Liidu toetamine, NATO liikmelisus ja loomulikult aktiivne Ukraina toetamine. Sisepoliitikas peab arvestama ka sellega, et järgmiste parlamendivalimisteni on 9 kuud ja sellesse aega enam suuri teemasid ei mahuta. Tõenäoliselt lepitakse kokku mõned konkreetsed valdkonnad ja teemad, millega edasi liikuda. Kindlasti tuleb rääkida energiakriisis inimeste toetamisest, kokku leppida, mis saab laste- ja peretoetuse tõstmisest ning kuidas me läheme edasi julgeoleku tugevdamisega. Ma ise loodan edasiliikumist ka tervise valdkonnas. Punaste joonte tõmbamist enne läbirääkimisi pole mõistlik teha, me oleme näinud, et see ei anna tulemusi.

Praegu on meil siis olemas Reformierakonna valitsus ja Keskerakond on opositsioonis.

No ütleme nii, et peaministri reedene otsus, vabastada ette teatamata ametist Keskerakonna ministrid, lõpetas selle koalitsiooni igas mõttes. Seni võis öelda, et koalitsiooni tervis ei olnud kõige parem. Tõsi, meil oli vaidlusi, aga valitsus ju tegelikult toimis ja ka parlamendis toimis valdav osa hääletustest vastavalt koalitsioonis kokku lepitule.

Kas Keskerakond kavatseb Kaja Kallasele umbusaldust avaldada?

No millisele erakonnale meeldiks, et nende tööleping päevapealt lõpetatakse. Loomulikult ei meeldi meile selline asjade käik. Valitsus tervikuna muutus sellest nõrgemaks, 8 ministrit peavad nüüd tegema 15 inimese tööd keset kriise. Korrektsem olnuks lõpetada valitsuse tegevus läbi tagasiastumise, mis on tavapärane protseduur. Seda, mis edasi saab, me arutame. Me ei ole otsustanud ühegi ministri, sealhulgas peaministri umbusaldamist, sest olukord on veel suhteliselt uus. Eks me arutame seda teiste erakondadega. Meie huvi ei ole tekitada juurde mingit ebastabiilsust, vaid saada selgust, kes moodustavad järgmise koalitsiooni.

Nii, et Kaja Kallase umbusaldamine on ikka päevakorras?

Me ei ole seda arutanud, me ei kogu allkirju tema umbusaldusele. Oleme pigem arutanud seda, millised on edaspidised koostöövariandid. Oleme sundolukorras, eelmine koalitsioon on lõppenud ja Keskerakonna ainuke variant, on läbi rääkida Isamaa ja EKRE-ga.  Kas selliste läbirääkimisteni üldse jõutakse ja kas see toob mingeid tulemusi, seda me täna veel ei tea. Selles valguses pole mõtet hüpata ennatlikult edasi ja hakata mingit umbusaldust tegema.

Kas on mingi võimalus, et Keskerakond ja Reformierakond jätkavad koos?

See tõenäosus on täna ühe protsendi juures. Praktiliselt seda ei ole, aga poliitikas ei saa kunagi midagi välistada.

Millised on võimalused, et Keskerakond on küll uues võimuliidus, aga mitte peaministriparteina. Kas siis kui teie kõnelused EKRE ja Isamaaga jõuaval koalitsiooni loomiseni, võiks peaminister tulla mõnest teisest erakonnast?

Keskerakond on täna riigikogus suuruselt teine erakond ja seetõttu oleks loogiline, et peaminister tuleks Keskerakonnast. Poliitikas on alati võimalikud ka muud variandid ja midagi ei saa lõpuni välistada. Erakonna ootus on, et kui koalitsioon Isamaa ja EKRE-ga sünnib, siis juhib seda Keskerakond, aga me oleme valmis läbi rääkima ka muul viisil. Kui te tahate küsida, kas seda koalitsiooni võib juhtida EKRE, siis ausalt öelda on minul seda väga raske ette kujutada.

EKRE on nii Euroopa Liidu kui NATO vastu, aga ta on ka Ukraina sõjapõgenike vastu ja see on kindlasti suureks probleemiks, kui tehakse võimuliit koos EKRE-ga?

Mul ei ole EKRE suhtes mingeid illusioone, ma olen näinud neid opositsioonis ja olen näinud neid koalitsioonis. Oleme vaielnud mõlemal puhul, mõnes küsimuses oleme olnud ühte meelt, paljudes küsimustes aga eri meel. Arvestada tuleb sellega, et nii nagu oli vaidlusi praeguses koalitsiooni, tuleb neid ka järgmises, sõltumata sellest, kes iganes uue koalitsiooni kokku paneb. Mis puudutab Ukrainat, siis on meie moraalne kohustus neid inimesi aidata ja toetada.

Kui te peaksite taastama Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni, kas on võimalik, et edasi minnakse sealt, kus kunagi pooleli jäi, sama koalitsioonilepinguga?

Ei ole, iga koalitsioon pannakse kokku vastavaks perioodiks, 2019. aastal pandi kokku 4-aastane plaan, täna me räägime 9 kuust või vähemast ning täna on meie ees ka hoopis uued probleemid, uued kriisid.