OTSE POSTIMEHEST ⟩ Erik Moora: keegi ei ole võtnud riigikogult võimalust otsustada valitsuse üle

Millised on valikud võimukriisis ja kuidas need võiksid laheneda, sellest räägime Postimehe otsesaates ajakirjanik Erik Mooraga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kuidas defineerida olukorda, kus ühelt poolt oleks nagu valitsuskriis, teisalt oleks nagu valitsus olemas?

Valitsus on tõesti veel olemas, vähemalt mõneks ajaks, aga mida meil ei ole, on valitsuskoalitsioon. Ja ausalt öeldes ei ole seda koalitsiooni olnud juba mitu nädalat. Sisuliselt on meil olnud vähemusvalitsus ja selle ümber mingisugune segane seis. Praegu on seis vähem segane, vähemalt on selge, et koalitsiooni ei ole enam.

Kas see, kuidas Kaja Kallas ministrid lahti lasi, annab riigikogule põhjuse olla solvunud, et neist minnakse mööda?

Sellel jutul, et riigikogult on võetud ära õigus valitsust paika panna, pole mingit alust. Riigikogu saab ka täna võtta valitsuse maha, kui ta tahab – see otsustusõigus on endiselt riigikogu käes. Kogu see totakas mäng ja kõik need müüdid ning muinasjutud, mis on viimastel päevadel loodud põhiseaduse ümber, on just selle pärast, et ei taheta minna valitsust maha võtma. Ehk siis need, kes tahavad valitsusest lahti saada, ei taha seda ise seda algatada. Tegelikult on võim valitsuse üle riigikogu käes.

Kui Kaja Kallast umbusaldatakse, siis on väike võimalus, et see kõik viib erakorraliste valimisteni.

Selleks, et valitsusel üldse tekiks võimalus erakorralisi valimisi paluda, peab riigikogu avaldama peaministrile ja valitsusele umbusaldust. Kui on juba tekkinud alternatiivne koalitsioon, on presidendi otsus teha erakorralised valimised äärmiselt vähetõenäoline. Juhul, kui uut koalitsiooni ei paista, siis on presidendil küll kaalumise koht, kuidas tekkinud tupikseisust välja tulla.

Samas, arvestades meie tänast julgeolekukeskkonda ja rahvusvahelist olukorda, mis on kahtlemata kõige suurem ja kõige tähtsam teema ning mida püütakse praegu võib-olla selliste tühiste nägeluste taha peita, võib president tavalisest kergekäelisemalt otsustada erakorralised valimised välja kuulutada.

Valitsusliidu lagunemise põhjusena käiakse välja lastetoetuste suurendamist. Mis on tegelik põhjus?

Lastetoetused olid väga teadlikult valitud tööriist selleks, et koalitsiooni lõhkuda või surve alla panna. Lastetoetused on just niisugune asi, mille vastu on avalikult raske võidelda. Lubatakse ju väga suuri toetuste tõuse väga paljudele peredele ja sellele vastu vaidlemine tundub kõigile peredele selja keeramisena.

Siin tuleks meenutada, kuidas see eelnõu avalikkuse ette tuli. Toimusid ju hoopis lisaeelarve läbirääkimised, mille käigus vaieldi hoopis teistel teemadel. Keskerakond soovis anda 100-eurose toetuse kõigile pensionäridele ja kõigile lastega peredele. Vaidluste käigus lepiti kokku 50-euroses toetuses. Lastetoetuse tõusust ei olnud siis üldse juttu.

Pärast seda, kui lisaeelarves oli kokku lepitud, võttis Keskerakond kuskilt välja Isamaa lastetoetuste eelnõu. Selline sündmuste käik näitab, et just sellise patiseisuni tahetigi jõuda. Tegelikult on ju selge, et selline tegutsemine võrdub tegelikult koalitsiooni laialisaatmisega. Meile on lihtsalt mängitud kaks nädalat seda mängu, kus on öeldud, et meie ei taha koalitsiooni lõhkuda, meie tahame ainult muretseda laste pärast.

Kas Keskerakonnas tahavad kõik sama, mida Jüri Ratas tahab?

Seda on ju viimastel nädalatel ka välja öeldud, et seal on tekkinud päris korralik pahameel. Tegelikult ei saada aru, mis asju ajavad Jüri Ratas ja Jaanus Karilaid, kes pidevalt lepivad koalitsiooni sees asjad kokku ja ning järgmisel päeval lähevad mingi vastupidise ultimaatumiga meediasse. See muster on kestnud kaua, neid juhtumeid on palju ja väga erinevatel teemadel.