OTSE POSTIMEHEST ⟩ Rain Laane: 12 000 inimese raviteekond on praegu tõesti pikem

Teiseks ametiajaks valitud haigekassa juhile Rain Laanele teeb muret haiguslehtede plahvatuslik kasv, milleks kulus esimeses kvartalis 20 miljonit eurot kavandatust rohkem, kuigi asutuse reservid ulatuvad 392 miljonit euroni.

Rain Laane, palju õnne teile teiseks ametiajaks valimise puhul! Kas saate nüüd rahuliku südamega suvepuhkusele minna?

Aitäh! Meil on praegu päris keerulised ajad. Kolm kriisi ei ole kusagile kadunud, lihtsalt nende järjekord on muutunud. Sügisel tuleb neljas koroonalaine ja see on meie kõigi teha, kui kõrge see laine saab olema. Lisaks elektrihinnad ja julgeolekukriis. Karta on, et suvi tuleb siiski väga töine.

Teie esimene ametiaeg kestab oktoobrini, ent mis hinde te juba praegu oma tööle paneksite?

Hindeid võiksid panna teised. Haigekassa nõukogu kiitis 8. aprillil just heaks uue lähiaastate arengukava, milles on kolm märksõna: terviseteekond, raviteekond ja digiteekond.

Miks raviteekonnad inimese jaoks nii pikaks kujunevad? Kolleegi sõnutsi ootab ta juba viis kuud ortopeedile pääsu, kuigi radioloog soovitas põlvedest ülesvõtteid vaadates neli kuud tagasi minna kiiresti põlveliigese vahetuse operatsioonile.

Seda on kurb kuulda, et viis kuud tuleb oodata. Kahe ja poole aastaga on järjekorrad pikenenud ja ligi 12 000 inimesel läheb raviteekond seetõttu tõesti pikemaks. Lisaks mängib siin natuke rolli ka rahastus. Tegeleme sellega, teema on olnud valitsuse laual ka lisaeelarvet tehes.

Mis otsuse valitsus lisaeelarves täpsemalt tegi, et inimene pääseks kiiremini ortopeedi juurde?

Me küsisime 30 miljonit eurot ravivõla likvideerimiseks. Saime vastuseks, mis on ka arusaadav, et julgeolekukriis on täna esimene prioriteet. Küll aga lubas parlament valitsuse ettepanekul vähendada haigekassa selle aasta tulemit, mis algselt pidi olema 100 miljonit eurot. Saime õiguse täiendavalt kulutada 60 miljonit eurot nii kriisiga toimetulekuks kui ka natukene Eesti inimeste jaoks.

Mida tähendab rahas natukene Eesti inimeste heaks?

Meie rahakott on ühine. See tähendab, et aitame omalt poolt kõiki nii palju kui saame, aga kui põgenike vool Eestisse peaks suurenema, siis tuleb sinna rohkem panustada. Loodame, et seda siiski ei juhtu, Ukraina võidab sõja. Sõjapõgenikega seotud kulu võtame kui ajutist.

Esimese kolme kuuga on haigekassa tänu heale maksulaekumisele õnneks plussis. Ent muret teevad ajutiste töövõimehüvitiste ja hooldushüvitiste plahvatuslik kasv. Kulunud on 20 miljonit eurot rohkem kui novembris kavandasime. Teisalt on see loogiline, sest aasta lõpuni makstakse inimestele hüvitist alates teisest haiguspäevast. Poliitikutel on võimalus ajutist korda pikendada. Valitsus kompenseeris natuke haigekassale seda kulu, aga kokkuvõttes peame me ise optimeerima, kuidas toime tulla. Aprillis ja mais haiguslehtede võtmine langes ja võib-olla jääb sealt raha, mida mujal kasutada.

Haiguslehti maksti sama valemiga ka mullu ja aastast aastasse näeme, et suvel külmetushaigused taanduvad.

Täiesti nõus, aga kui esimese kvartaliga võetakse sama palju haiguslehti, kui eelmisel aastal kokku, siis sellist hüpet me ei oodanud. Võrreldes eelmise aastaga on kasv olnud kordades.

Turul on nüüd ka koroona tabletid eakatele ja immuunpuudulikkusega haigetele, kes nakatumisel ei jää ravimit kasutades raskesti haigeks. Miks Eestis ei neid ravimeid pole?

Ja, see on ühelt poolt kurb, et need ei ole ikka veel kättesaadavad ja teiselt poolt käitume me ravimite ostmisel ja jagamisel Euroopas ühtsete reeglite alusel. Kahjuks ei ole tootjatega veel kokku lepitud ühishanke ja tarnegraafikute osas.

Paar päeva tagasi tuli info, nagu oleks meie naaberriikides ravim olemas. Kontrollisime seda teavet ja võin kinnitada, et Soomes, Lätis ega Leedus see nii ei ole. Ma isiklikult ka ei soovita teha bilateraalseid lepinguid olukorras, kus me oleme Euroopa Liidus. Võiksime käituda ühtselt.

Kas niikaua peavad inimesed surema?

Tavaliselt on nii, et kui olulised asjad viibivad, siis on selleks põhjus. Võin anda ühe vihje. Esmased testitulemused andsid infot, kuidas ravim mõjub ja millised on selle kõrvaltoimed. Ent siis tehti katsetusi edasi. Ilmselt viibimise põhjus seal kusagil peitub. Kaks aastat tagasi selgus ka, et ühel vaktsiinil on toimed tugevamad kui teistel. Enne ei tea, kui piisavalt ei katseta.

Kas seni peavad ka koroona vastu haprad lihtsalt ootama?

Lihtne soovitus – vähemalt kolm vaktsiinidoosi on see, mis teadaolevalt kaitseb kõige paremini. Vaktsineerimine ei hoia ära küll haigestumist, ent vähendab inimese sattumist haiglasse.

Miks on ikka veel üle viiendiku vanemaealistest vaktsineerimata? Haigekassa vastutab vaktsineerimise eest.

Meie vastutus on ajas suurenenud. Algul pidime tagama vaktsiinid ja kohad, kus vaktsineerida. Vaktsineerimine on aga vabatahtlik, küsimus on turunduses. «Sõbralikul» pressil on siin suur roll olnud ja ka valitsuse otsustajatest sõltub väga palju. Ent 1. juunist tuleb meile üle ka kommunikatsioon.

Haigekassa on päris mitu aastat pidanud erakorraliste kulude katmiseks kasutama kogutud reserve. Kui palju praegu reservis raha järel on?

Sel ja järgmisel aastal on meil rahaga kindlasti paremini, kui tulevikus.

Miks haigekassa võtab siis reservist raha, kui teil seda niigi jagub?

Kohe jõuan sinna. Täna on meil reservide suurus koos eelmiste aastate tulemitega kokku 392 miljonit eurot. Sellest 119 miljonit eurot on reservid.

Õigusruum annab haigekassale ette, mida me tohime teha ja mida mitte. Lihtne näide. Covidi ajal oli mõistlik maksta suuremat töötasu neile, kes koroonaosakondades nn katkukombinesoonides vaid kolm tundi järjest suutsid tegutseda. Kehtiv hinnakiri kõrgemat tasu neile maksta ei lubanud, ainus võimalus oli võtta selleks raha reservist valitsuse eriotsusega. Järgmisel aastal tuleb kasutatud summa sinna tagasi panna.

Ja see summa võetakse juba ravirahast, natuke ka sellest liigesevahetustele mõeldud rahast? Meie üks suuremaid väljakutseid on tasakaalu hoidmine. Kui me ühel aastal mingi teenuse mahtu suurendame, siis oodatakse, et see jätkub ka järgnevatel aastatel. Selleks peab ressurss olemas olema.

390 miljonit eurot on ju päris suur ressurss, et natuke eriarstiabile raha juurde anda?

Reserv on mõeldud eriolukordade lahendamiseks. Mis puudutab ortopeede ja teisi erialasid, siis probleem ei ole üksnes rahas, vaid ka tervishoiutöötajate vähesuses. See on meie põhiline piirang.

Kuidas jätkub arste siis, kui minna ravile oma raha eest?

Endoproteesimine on kulukas, operatsioon maksab 3000 ja 6000 eurot, ja seal on väike reserv arste tõepoolest olemas.

Miks haigekassa ei suurenda ravilepingute mahtu?

Küsimus on tasakaalus – kuidas jaotada eelarves olev 2 miljardit eurot. Kõiki tahaks aidata, aga meil on mure ka näiteks harvikhaigustega, kus ravi on väga kallis, aga patsient ei ole kuidagi süüdi, et teda on harva esinev haigus tabanud. Nemad peaksid ka ravi saama, sest nad on meie solidaarses süsteemis ja teoorias võib igaüks meist olla samas olukorras.

Kas te olete küsinud töö- ja terviseminister Tanel Kiigelt näiteks 10 miljonit eurot ortopeediale või mõnele muule erialale juurde?

Siin on fundamentaalne probleem. Eestis kulutatakse tervishoiule 6.7 protsenti SKP-st, läänemaailmas 10-13 protsenti. Kui tervishoidu raha juurde panna, tekib küsimus, kust me selle võtame.

Praegu on meil reservis raha ja tulud laekuvad hästi. Hakkame kusagilt pihta.

Aga kui majanduse struktuur muutub ja maksuraha niipalju peale ei tule, jääb küsimus kui mitme kuu raviraha varu meil reservis olemas on. Praegu pooleteise kuni kahe ja poole kuu varu, aga kui reservi pole ja tuleb kriis, mis me siis teeme? Lähiajal tuleb hoopis Eesti tervishoiusüsteemi leida täiendavalt üks miljard eurot.

Edasi kuula saatest.