OTSE POSTIMEHEST ⟩ Turismikorraldaja: ameeriklased ei julge sõja tõttu Euroopasse reisida

Kas pärast kaheaastast koroonavangistust reisime sel suvel taas ja ootame ka Eestisse turiste või võtab turismimajanduse taastumine veel aega? Stuudios on Eesti turismifirmade liidu juht Merike Hallik. Saatejuht on Ulla Länts.

Kas me sellel suvel reisime jälle?

Natuke kindlasti. Kui me mõtleme tagasi aastale 2020, kui äkki pandi pool maailma koju luku taha ja ei lubatud enam reisida, ega kusagil käia, siis sellel aastal on kindlasti olukord parem. Me ei saa küll olla kindlad, mis juhtub sügisel, aga hetkel reisimine kasvab ja reisiettevõtted on selle üle väga õnnelikud. Reisijad muidugi ka - kõik on madalstardis ja tahaksid reisida.

Kas eeloleval suvel võiksid Eestisse tee leida ka välisturistid?

Hakkasime nende tulekut planeerima juba eelmise aasta novembris ja siis ei osanud keegi aimata sellist takistust nagu sõda, mis meid kõiki väga halvasti veebruari lõpus üllatas ja mis meie plaane väga palju muutis. Reisiettevõtted küll lootsid, et välisturistid tulevad sellel suvel tagasi, aga kahjuks see 100 protsendiliselt nii ei juhtu. Täielikku taastumist võiks välisturistide osas loota alles loota aastatel 2025 - 2026. Siseturism aga õitseb ja õitseb täpselt nii kaua, kuni inimestel tekib vabadus minna ka mujale, mitte ainult Eestis reisida. Praegu on meil kolmas aasta, kus meie inimesed reisivad põhiliselt Eestis ja Eesti erinevad maakonnad on teinud palju selleks, inimesed tahaksid näiteks naabermaakonda minna – laadad, festivalid, kontserdid, teatrietendused. Samuti on kõikvõimalikud külade ja kohvikute päevad tekitanud eestimaalastes soovi käia igal nädalavahetusel kusagil.

Kas meile jääb tulemata ainult Venemaa turist, kes praegu siia tulla ei saa või on sõda hirmutanud ära ka teised välisturistid, nad ei julge Venemaa piiri äärsesse riiki tulla?

Kõigi eelduste kohaselt on meil välisturiste tulemas 2019. aastaga võrreldes poole vähem. 2019 oli aga kõigi aegade kõige parem turismiaasta. Eestisse reisis 6,1 miljonit välisturisti ja eestlased ise reisisid välismaale 3,6 miljonil korral. Nüüd kardetakse kaugemalt sõja tõttu isegi Euroopasse tulla, kõige suurema tagasilöögi sai kogu Euroopa turism USA-lt. Ameeriklased on väga teadlikud reisijad, nad kontrollivad olukorda, küsivad igalt poolt infot ja kui nad siis lõpuks otsustavad reisida, siis on see väga viimase minuti otsus. Samas on USA ka üks maailma suurimaid siseturismi riike ehk nende enda inimesed reisivad väga palju oma maa viiekümne osariigi vahel ja kui nad ka ei saa Euroopaase lennata, siis on nende jaoks kodus reisimine täitsa okei.

Nii et ameeriklaste tähendab Ukraina sõda seda, et sõditakse Euroopas ja siia ei maksa tulla?

Põhiliselt kehtib see Põhjamaade ja Ida-Euroopa ning piiririikide Baltikumi ja Soome kohta. Lisaks ameeriklastele ei julge meile sõita ka sakslased. USA ja Saksamaa olidki esimesed, kes hakkasid reise tühistama, maha ei võetud mitte üksikuid rühmi vaid terveid seeriaid ning see on muidugi äärmiselt kurb. Me küll lootsime, et see on lühiajaline, aga olukord ei ole kahjuks paranenud, mis tähendab, et sellel aastal jääme ilma päris paljudest klientidest teiselt poolt lompi. Sama näitavad ka kruiisireisid. Ameeriklased on ju kruiisikliendid number üks, aga praegu on juba ainuüksi Euroopasse lendamine neile vastumeelne nagu ka kruiisilaevaga ümber Euroopa sõitmine. Kruiisilaevade sissesõit Tallinnasse on samuti vähenenud ja vähenenud on ka nende liikumine Läänemerel. Kuna kruiisilaevade jaoks on turvalisus väga oluline, teevad ka laevad otsuse, kas Läänemeri on üldse neile turvaline.

Kas meie inimesed kardavad sõja tõttu reisida?

Kunagi anti nendele turistidele, kes tahtsid tõesti minna kuskile katastroofipiirkonna lähedale, tuumaturistide nimetus. Tuumaturism oli reis kuskile, kus oli toimunud mõni suuremahuline katastroof. Ma ei ütleks, et inimesed oleksid praegu huvitatud reisimisest piirkondadesse, kus on ohtlik. Pigem ikka kasutatakse neid võimalusi, mida praegu meie reisikorraldajad pakuvad ja need võimalused piirduvad enamasti Euroopaga. Tegelikult reisivadki eurooplased kõige rohkem Euroopas.

Kas üldine hinnatõus on teinud kallimaks ka reisimise?

Lennupiletite hinnad on kallinemise teel ja kui me vaatame reisikorraldajate pakette, siis kui vastuvõtva riigi hotellid ja restoranid oma hindu tõstavad, ei ole meilgi pääsu – hinnad tõusevad ka siin. Isegi turistide puudus ei pane sihtkohti hindu langetama. Kaotas ju Egiptus sõja tõttu oma põhilise klientuuri, mis koosnes venelastest, valgevenelastest ning ka ukrainlastest, aga hinnad ei lange sealgi, kuna riik ei luba. Selgus, et riik tegi otsuse, et ettevõtjad müüvad ennast liiga odavalt ja määras hinna, millest odavamalt keegi enam müüa ei tohi. Nii et Egiptuse hotellid ei saagi enam ise hindu määrata.