OTSE POSTIMEHEST ⟩ Võrklaev: lastetoetused tõusevad, aga seda ei pea kiirkorras menetlema

Kas kõnelused valitsuskriisi lahendamiseks käivad ja mis saab järgmisel esmaspäeval, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Mart Võrklaevaga. 

Saatejuht on Ulla Länts. 

Täna pole ikka veel selge, mis valitsusest edasi saab, kas võimuliit püsib?

Täna hommikul kohtusin Keskfraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiuga, sõime kenasti hommikust ja arutasime, mis siis seis on ja kus me oleme. Olukord pole nädalaga muutunud, Reformierakond on seda meelt, et lastetoetused tuleb üle vaadata ja me oleme valmis neid tõstma. Ühine arusaam on, et seda saab teha 2023. aastal. Eriarvamusel oleme selles, millal see otsustada. Meie tahame asja arutada 2023. aasta eelarve ja riigieelarve strateegia raames, kuna tegemist on püsikuluga. Keskerakond väidab aga jätkuvalt, et sellega on väga kiire ja otsus tuleks ära teha veel enne jaanipäeva. Ka meie omavaheline vestlus Jaanus Karilaiuga lõppes sellega, et proovime ikkagi kompromissi leida ja üksteisele läheneda. Ma loodan, et see tahe on siiras ja me jõuame kokkuleppele. Aga ega see päris probleem ei ole ju lastetoetustes, see on kuskil mujal.

Kui ausalt te saate Jaanus Karilaiuga rääkida sellest, mis on probleemi tegelikud põhjused, millega Keskerakond tegelikult rahul ei ole?

Ma julgen öelda, et me räägime ausalt, võib-olla mõned asjad jätame rääkimata ehk mis on siis ühe või teise poole järgmised sammud, kui kokkulepet ei tule. Mina olen korduvalt öelnud ja ütlesin ka täna, et meie oleme valmis lastetoetusi üle vaatama, aga teeme seda nii, nagu seda asja tehakse – eelarve ja riigieelarve strateegia raames. Jaanus Karilaid avaldas kahtlust, et äkki siis saab kuidagi vähem, aga kokkuvõttes on meil ikkagi koalitsioonivalitsus ja koalitsioonis tehakse asju koos, mitte opositsiooni kätega. Nii et sellest kõigest me omavahel otsekoheselt räägime, oluliselt selgemalt kui meedia vahendusel. On täiesti normaalne, et kõike ei saa avaldada, aga eks igaüks siis mõtleb oma peaga edasi.

Miks just vajavad muutmist lastetoetused, probleeme on ju ühiskonnas palju? Toetamist vajavad näiteks puudega laste vanemad, hooldust vajavad eakad ja paljud teised.

Valukohti meil on palju ja kahjuks ongi nii, et neid kõiki me lõplikult lahendada ei suuda. Meil on täna pöörane hinnaralli, oleme sõjaolukorras ja tuleb leppida sellega, et riik ei saa lõpuni aidata, aga me püüame ja selleks tulebki vaadata lahendusi kompleksselt. Mitmed probleemid said lahenduse lisaeelarvega, eelarvestrateegia arutelul tuleb vaadata, mida 2023. aastal ära teha. Teisalt on ka riik täna raskes olukorras, oleme sügavas miinuses, kuna headel aegedel rasva ei kogutud ning nüüd tuleb nendes keeruliste oludes hakkama saama.

Kas te olete valmis selleks, et kui lastetoetuste tüli lahenduse leiab, tuleb Keskerakond teie käest küsima teist lisaeelarvet. Eelmisel nädalal ütles Taavi Aas, et järgmise talve energiatoetusteks kulub kuni 300 eurot ja selleks on vaja teist lisaeelarvet.

Taavi Aas võiks esmalt tegeleda sellega, mis on tema ülesanne oma ministeeriumis ehk mõelda selle peale, kuidas tuua erinevate meetmetega energia hinda alla ja aidata inimesi, soodustades investeeringuid taastuvenergiasse ehk siis energeetika sisulise poolega. Toetusi on kõige lihtsam jagada, aga seda tehakse alati maksumaksja raha eest - piltlikult öeldes lähed nende oma rahaga neile kosja. Eks me loomulikult oleme sügist silmas pidades mures, kuidas inimesed hakkama saavad, aga eelmise talve algusest on meil olnud aega ja eeskätt on see Taavi Aasa pärusmaa, tegeleda sellega, kuidas neid riske maandada. Näiteks kogu taastuvenergia tootmist tuleks oluliselt kiiremini lükata, sealhulgas eraisikutele päikesepaneelide toetust. Teist lisaeelarvet pole praegu valitsuses arutatud.

Ilmselt ongi kõiki neid probleeme koos Keskerakonnaga üsna keeruline lahendada, äkki oleks mõistlik minna edasi vähemusvalitsusega?

Kaja Kallas on ju öelnud, et kui Keskerakond esitas koos opositsiooniga oma eelnõu, siis see ei olnud normaalne koalitsiooni toimimine ehk koalitsioonivalitsust sellisel kujul justkui ei olegi. Probleemiks on, et Keskerakond on vähemalt viimase poole aasta või natuke pikema aja jooksul asetanud enda pidevalt kord opositsiooni, kord koalitsiooni. Ma ei tea, miks nad seda teevad, aga ju see on nende valik. Minu meelest tuleks ära otsustada, kas ma olen koalitsioonis või opositsioonis ja vastavalt sellele tegutseda. Mina julgen küll öelda, et me oleme selles koalitsioonis teinud ka suuri ja olulisi otsuseid. Vähemusvalitsus pole sõja olukorras otstarbekas, see seab teatud piirid otsustamisele ja otsuste ellu viimisele. Ma loodan siiralt, et Keskerakond võtab meid kuulda, me oleme nõus lastetoetuste tõusuga 2023. aastal ja neil pole mingit vajadust otsustada seda ära kiirkorras ilma koalitsioonipartnerita.

Miks on jõudnud riigikogusse praktika, hakata ka tavalisi eelnõusid siduma valitsuse usaldushääletusega? Lisaeelarve puhul oli see arusaadav, aga nüüd on taas kaks sellist menetlust tulemas.

Kaks sellist usaldushääletust on tõesti 30. mail tulemas. Ega me tegelikult ei taha neid usaldushääletusi teha, kuna see võtab ära võimaluse laiemalt debateerida, aga EKRE on otsustanud lõputu obstruktsiooni kasuks, pidurdades valimatult eelnõude menetlemist ja halvates sellega riigikogu töö. Valitsus ja koalitsioonierakonnad ei saa sellega leppida, nii et me oleme sunnitud tegema paaris asjas usaldushääletusi. Tegemist on kahe väga olulise asjaga, üks on laevastike ühendamine, teine toodete ja teenuste ligipääsetavus. EKRE on esitanud neile sadu muudatusettepanekuid ja pannud riigikogu töö seisma. EKRE-ga on proovitud läbi rääkida, toodete ja teenuste puhul käis Jüri Jaanson, kes on just erivajadustega inimeste probleemidega tegelemise eestvedaja, korduvalt on EKRE juures selgitamas ja teda on ka EKRE fraktsioonist välja visatud.

Mis saab esmaspäeval, kuidas lastetoetuste eelnõud edasi menetletakse?

Reformierakonna fraktsioon arutab veel selle nädala jooksul, kuidas me täpselt reageerime. Selge on see, et sellisel kuju seda eelnõud vastu võtta ei saa. Seal on ka mitmeid sisulisi probleeme, mõned ilmselt ka lohakusest või teadmatusest, nii et kui see jõuga vastu võetakse, tuleb pärast seaduseauke parandada. Kuidas me esmaspäeval käitume - loomulikult küsime palju küsimusi ja soovime selle üle sisulist debatti, aga töö käib jätkuvalt ka meie koalitsioonipartneriga selles osas, et arutada toetuste tõstmist suve jooksul ja otsustada sügisel.