P, 27.11.2022

OTSE POSTIMEHEST ⟩ Heidi Alasepp: koroonaplaan on sügisese laine saabumiseks valmis

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Heidi Alasepp: koroonaplaan on sügisese laine saabumiseks valmis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp rääkis saates, et pandeemia õppetundidest on tehtud järeldused, vastvalminud koroonaplaan läheb loodetavasti järgmisel neljapäeval valitsuses kinnitamisele ja vaktsiiniladu viiakse järgmisest aastast üle haigekassasse. Siiski on alust karta, et kuhjuvaid vaktsiinikoguseid tuleb sel aastal maha kanda kuuekohalises summas.  

Kas koroonaplaan on sotsiaalministeeriumil sügiseks valmis?

Ja, plaan on valmis. Seda on tehtud koostöös riigikantselei, erinevate ministeeriumite asutuste ja teadusnõukoja spetsialistidega. Tuleval neljapäeval, 19. mail on see planeeritud Vabariigi valitsusse ja kui plaan heaks kiidetakse, saab sellest igaühe tegevusplaan.

Mis on uues plaanis kilbile tõstetud?

Seal on analüüsitud järgmise laine kolme stsenaariumit, kuidas nendeks valmis olla ja riigis ise uusi viirusetüvesid tuvastada ning leidudele kiiresti reageerida. Väga tähtis eesmärk on ühiskonna avatuna hoidmine, olgu lasteaiad, koolid, äritegevus või kultuur. Pandeemia laineteks tuleb valmistuda koos, sest see on kogu ühiskonna katsumus. Varasem kogemus näitab, et tervis ja tervishoid ei ole pelgalt siseriiklik teema, sest viirus ei tunne piire, seega on ääretult oluline rahvusvahelise koostöö arendamine.

Plaani tegemise eest vastutab nüüd riigisekretär Taimar Peterkop, aga täitmise eest teie. Kuidas te selles olukorras end tunnete?

Ma arvan, et kõigil on siin vastutus ja midagi pole teha, mina tunnen väga suurt vastutust Eesti elanike tervise eest. Plaanis on ära jagatud ka juhtimisrollid - milleks valmistub sotsiaalministeerium ja millisest hetkest peab aktiveeruma riigikantselei ehk kriisistaap. Ülesandeid teistele ministeeriumitele ei saa ju anda sotsiaalministeeriumi asekantsler.

Massilist re-vaktsineerimist tõenäoliselt eeloleval viirushooajal ei tule, ent täielikult vaktsineerimata on endiselt 80 000 vanemaealist. Mida kavatsete ette võtta, et uues viiruse laines vaktsineerimata eakate pärast haiglaid ei suleta?

See on mulle, kui arstile, olnud ka nukker protsess, sest vaktsiin on pandeemias olnud abivahend, mis aitab ellu jäämisele oluliselt kaasa. Üle 60-aastastest on vaktsineeritud praegu 78 protsenti ja heale tasemele - 80 protsendini - jõudmiseks tuleks vaktsineerida veel 6000 inimest. Eelmisel nädalal saadeti vanemaealistele nimeliselt välja 15 000 kirja kutsega tulla vaktsineerima ja neil on ka võimalus tellida vaktsineerija koju. SMSidega enam kedagi ei pommitata, eakale helistab koju arstitudeng või õde ja selgitab, miks on vaja ennast vaktsineerida.

Neid viise kasutati ka varem, aga mis tulemuse see annab, kui viimasel ajal tehakse Eestis vaid paarsada kaitsesüsti nädalas?

Tulemus on see, et meil on 78 protsenti vanemaealistest vaktsineeritud, pool aastat tagasi oli näitaja oluliselt nukram. Muidugi oleks oodanud, et liikumine on kiirem.

Vaktsiinid kogunevad aga lattu, sest Euroopa ühise hankelepingu alusel saadetakse vaktsiine pidevalt Eestisse rohkem, kui neid päriselt vaja läheb. Kas on uudiseid Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt, kelle poole ka Eesti pöördus, et saaksime kurnavast kohustusest lahti?

Ma ise neil kohtumistel ei osale, ent läbirääkimised jätkuvad ja tunneli lõpus paistab juba ka valgus. Esimesed läbimurded, et tellimusi ajatada, on osade tootjatega juba tulnud. Loodan väga, et suurem läbimurre saabub esimesel poolaastal, juunis.

Kui palju tuleb vaktsiine sel aastal maha kanda?

See saab ilmselt olema kuuekohaline summa, aga koos lootusega, et saame vaktsiine veel annetada.

Tervishoiu juhtimises on viimasel aastal olnud suurem pereheitmine. Mullu novembris sai uue peadirektori ravimiamet ja nüüd mais terviseamet, käivad haigekassa uue juhi valimised, kus on laual 3 kandidaati – kas valiku langetamisel saate sõna sekka öelda või on need puhtalt poliitilised otsused?

Haigekassa puhul ei oska kahjuks kommenteerida, sest juhi otsustab haigekassa nõukogu, mida juhib töö- ja terviseminister Tanel Kiik. Vastused tulevad lähiajal temalt.

Küll aga sain allasutuste puhul otsustamises osaleda. Kui ma eelmise aasta septembris tööd alustasin, polnud juhti terviseametil ega ravimiametil, parasjagu käis Tervise arengu instituudi juhi konkurss.

Lisaks personalimuutustele kavatses sotsiaalministeerium hiljuti kokku tõsta ka mitu allasutust. Kas kriisid lükkavad struktuurireformi edasi?

Kuigi riigireformi juhatab kantsler Mändmaa, puudutavad muutused tõepoolest kolme tervise valdkonna allasutust ja nende juhid on ka protsessi kaasatud. Mõttetalgud rollide jagamiseks praegu just käivad. Selle aasta jooksul tuleb muudatuse projekt saata edasi valitsusse, kust see saadetakse juba edasi parlamenti.

Kui terviseameti ühendamist ravimiametiga ei tule, millised ootused on Birgit Laole, kelle palkamisel toodi tema tugevusena välja just struktuuride ühendamise oskust?

Terviseameti koordineeritav valdkond on nagunii väga suur, eriti hädaolukordades. Üks ootustest on see, et terviseameti juhtimine saaks korda, sest Mari-Anne Härma on lisaks oma põhitööle pidanud väga kaua täitma ka juhi kohusetäitja rolli.

Mis saab terviseameti laost?

Koroonapandeemia õppetunnina leidsime, et vaktsineerimisega seonduvad tegevused kogutakse kokku haigekassasse. Selleks algatasime seadusemuudatuse, mis on riigikogus teisel lugemisel ja kui see vastu võetakse, siis on tuleval aastal laohoidjaks ja vaktsiinide hankimise korraldajaks haigekassa.

Unarusse jäänud valdkond on terviseametis olnud pikalt tervishoiu kvaliteedi arendamine. Kuidas Birgit Lao ilma meditsiinihariduseta seda eest veab?

Tervisehoiu kvaliteedi hindamine on väga tähtis teema ja sellega tegeleme tõesti praegu sisuliselt. Ma arvan, et Birgit Lao ümber on spetsialistid, kes teda erialastes küsimustes toetavad. Peame möönma, et ükski juht ei saa kõigis küsimustes olla valdkonna tippspetsialist. Oluline on juhi oskus kaasata neid spetsialiste, kes vajalikke kompetentse omavad ja see plaan meil ka on.

Kaasamine nõuab raha. Kas raha on selleks olemas?

Võtab aega, kuni kirjeldatakse ära funktsioonid, mida patsiendid ja kogu tervishoiukorraldus sellest protsessist võidab. Nii saab olema ka see, kuidas selleks raha leida, pikk protsess. Praegu arendatakse üksikuid tükke ja keegi kusagil midagi ka teeb, aga üldine koordineerimine on olnud mõnes valdkonnas puudulik. Eesti on väike riik ja selleks, et tulevikus tervishoiu-, ka inimressursse veelgi paremini hallata, on kvaliteedi hindamine üks riigireformi eesmärkidest.

Märksõnad
Tagasi üles