K, 5.10.2022

SÕJASTUUDIO ⟩ Matti Maasikas: Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina liitumise kohta tuleb juunis

Timo Tarve
, Kuku Raadio reporter
Matti Maasikas: Euroopa Komisjoni arvamus Ukraina liitumise kohta tuleb juunis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kuigi sõda pole kaugeltki läbi, töötatakse Ukrainas ka selle nimel, et astuda ühel päeval Euroopa Liitu. Kui palju vaeva tuleb sellega näha ja milline on olukord Ukraina pealinnas, sellest räägib Postimehe Sõjastuudios Euroopa Liidu suursaadik Kiievis Matti Maasikas.

Saatejuht on Timo Tarve.

Kolm nädalat tagasi võtsite Ukraina presidendilt vastu kaks mahukat köidet, mis sisaldasid täidetud küsimustikku Ukraina valmisoleku kohta Euroopa Liiduga liitumiseks. Ka see materjal on juba jõutud läbi töötada, kas Ukraina on liitumiseks valmis?

See materjal on jõutud läbi töötada Euroopa Komisjonis Brüsselis ja kaasa aitas see, et Euroopa Liidu ning Ukraina suhe on olnud väga tihe juba varem meie väga põhjaliku assotsatsioonileppe alusel, nii et paljusid küsimusi, mida küsiti Eestilt 1996. aastal, ei pidanud enam Ukrainalt küsima. Meie koostöö on nii tihe, et me teame vastuseid juba nagunii.

Nii et dokumendid on läbi töötatud ja juuni keskel tuleb Euroopa Komisjon oma järeldustega välja. Ukraina, nagu ka ükski teine kandidaatriik, ei ole koheselt täielikult valmis Euroopa Liiduga liituma. Fakt on see, et kõik sammud on siiani toimunud ülimalt kiiresti ja kui komisjon tuleb välja oma arvamuse ning soovitustega liikmesriikidele Ukraina liitumise osas, siis on muidugi surve suur, et see jõuaks väga kiiresti otsustamisele.

Mis on Euroopa Liiduga liitumise protseduurides kahekümne aastaga muutunud?

Protseduuris pole midagi muutunud, Euroopa Liidu põhiloomus ei ole muutunud, selleks on siseturg. Siseturu toimimiseks peavad aga kõik osalised täitma siseturu reegleid. See on ka vastus kõigile neile, kes küsivad, et kas sellistes erakorralistes oludes, nagu praegu on sõda, ei võiks ühte riiki kohe vastu võtta.

Aga öelda kellelegi täna, et ta kuulub homsest Euroopa Liitu, ei saa, sest siseturg ei saa niimoodi toimida kui üks osa ei täida kõiki standardeid, ei täida kõiki reegleid – seda ei ole võimalik teha. Euroopa Liidu olemus on jäänud üsna samaks ja seetõttu ka kõik laienemise sammud. Kui Ukraina liikmelisusperspektiivi tunnustatakse, siis tuleb ühel hetkel kandidaadistaatus ning siis ühel hetkel otsustatakse avada läbirääkimised.

Mis on need näitajad, mille puhul Ukraina ei vasta siseturu reeglitele?

Toon ühe konkreetse näite. Ukraina elektrivõrgud sünkroniseeriti kiirkorras Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. See on see, mida meie Balti riigid oleme ajanud päris pikalt, aga ei ole saanud teha, sest ühendusi ei ole. Ukrainal on need ühendused olemas.

Juhuse tõttu oli just 24. veebruaril planeeritud Ukraina lahtiühendamine Vene-Valgevene süsteemist, mida ka tehti, aga tagasi ei ühendatud. Märtsi keskel ütles Euroopa, et olgu, jäägu ta siis ühendusse meie omaga, aga see on tehniline ühendus. See tähendab, et kaablid on ühendatud, aga elektriturgu ei ole.

Ukraina ei saa hakata müüma elektrit Euroopa Liidu riikidesse või vastupidi, kuna Ukraina elektriturg ei vasta päriselt Euroopa Liidu nõuetele. Seal ei ole toimivat tururegulaatorit, on mitu korruptsiooniga seotud skeemi, kus teatavatele turuosalistele on odavamad hinnad. Niimoodi ei saa siseturg töötada, kui üks riik standardeid ja nõudeid ei täida.

Teine väga suur valdkond, mis on olnud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele suureks peavaluks, on keskkonnastandardid. Euroopa Liidu keskkonnanõuded on väga kõrged, see tähendab, et nad on väga kallid.

Samas on Ukrainal asjaga kiire?

Muidugi on olud täiesti dramaatilised, käib sõda. President Zelenskõi koos peaministri ja parlamendi spiikriga kirjutas ELi liitumisavaldusele alla ju sõja viiendal päeval. Arvestada tuleb, et nädal varem või sõjale eelneval päeval, ei olnud Euroopa Liidus mitte mingisugust soovi, isegi arutada selle üle, kas Ukrainal või teistel idapartnerluse riikidel võiks üldse kunagi olla avatud tee EL liikmelisusele.

Need sammud ja see kiirus, millega praegu on toimitud, vastab tegelikult olukorra erakorralisusele. Kui läheb juba läbirääkimispeatükkide sulgemiseks, muutub kõik palju tehnilisemaks ja aeglasemaks. Samas annab liikmelisusperspektiiv kandidaatriigile selge ja ühese teejuhise.

Kui ikka üle tuleb võtta mitusada tuhat lehekülge Euroopa Liidu seadusandlust ja maailma parimaid standardeid väga paljudel aladel, siis selle ära tegemine annab tohutu motivatsiooni ja see on alati aidanud kõiki liituvaid riike, teha kodus reforme, mida nagunii oleks vaja teha.

Milline on olukord praegu Kiievis?

Ma naasin Kiievisse 8. aprillil. Viimase kuu ajaga on väga palju muutunud, toona oli ka kesklinn teetõkkeid täis ja väga vähesed restoranid ning kohvikud olid avatud. Toidupoed ja apteegid on kogu aeg lahti olnud, muud poed vaikselt avavad.

Kiievis oli 24. veebruaril 3,6 miljonit inimest ja märtsi alguses, kõige hullemal hetkel, 700 tuhat, nii et võib ette kujutada, kuidas see linna üldpilti mõjutas, tänavad olid tühjad.

Praegu peaaegu ei ole sõjaeelsega vahet. Muidugi on õhus ärevust ja korra-kaks päevas lähevad õhuhäiresireenid tööle, aga neile liiga palju tähelepanu ei pöörata, kuna süsteem töötab nii, et kui rakett õhku tõuseb, antakse häire kogu Põhja-Ukrainas, samas pole teada, kuhu rakett täpselt suundub

Rakett võidakse vist enne maha ka võtta?

Üks kõige suurem üllatus nii venelastele kui ka teistele oligi, kui hästi töötab Ukraina õhukaitse. Ikkagi paljud targad analüütikud ütlesid eelmisel aastal, kui vägede koondumine algas, et Venemaa saavutab väga kiiresti täieliku ülekaalu õhus ja siis on ukrainlastel väga raske. Seda ei ole juhtunud, see ei ole õnnestunud, kuna Ukraina õhukaitse töötab väga hästi.

Kiievis on olukord juba selline, et ka president kasutab rahvusvahelisteks kohtumisteks oma tavalisi esindusruume ja ei vii külalisi kusagile punkrisse.

Märksõnad
Tagasi üles