SÕJASTUUDIO ⟩ Kross: täna ei saa keegi kindlalt öelda, et Putin ei kasuta taktikalist tuumarelva

9. mai Vene vägedele mingeid võite Ukraina sõjas ei toonud. Millal võiks ukrainlastel tekkida võimalus suuremaks vastupealetungiks, sellest räägime Postimehe Sõjastuudios julgeolekueksperdi ja riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossiga (RE).

Saatejuht on Ulla Länts.

Eile õhtul teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina väed on võtnud tagasi külasid Harkivi oblastis. Millist edu on ukrainlased seal saavutanud?

Venelased on hoidnud Harkivi linna kogu aeg sellises poolblokaadis. Harkiv on aga suur linn, seda on suurtükkidest ja rakettidega pommitatud ja see on sidunud päris palju Ukraina üksusi. Tegelikult on ukrainlased seal juba mõne nädala jooksul järk-järgult edu saavutanud, lükates venelasi välja ning tundub, et viimase paari päevaga on seal on toimunud suurem murrang.

Me näeme seal pisut sarnast olukorda, nagu juhtus Kiievi all – mõnda aega venelane hoiab oma positsiooni, kannab kaotusi ja siis ühel hetkel läheb tal niiöelda toss välja. Eks praegu ongi need sõnumid pisut vastuolulised ja segased, aga tundub, et sellest piirkonnast on venelane löödud taganema ja enam ei ole Vene suutükiväel tuleulatust Harkivi linna.

Harkivi linn on blokaadist vaba ja juba räägitakse sellest, et põhimõtteliselt on Harkivi oblast vabastatud. Suures pildis pole see küll põhimõtteline murrang, aga ikkagi on üks väga oluline etapp läbi saanud. Ilmselt ei suuda venelased hakata seal tagasi pressima, nii et see on selline vahevõit ukrainlastele.

Kus võiksid lahingud lähiajal ägedamaks minna?

Me oleme umbes sarnast rinde piirjoont näinud kolm kuni neli nädalat. Kuigi Vene välisminister Lavrov teatas nelja nädala eest, et algab sõja teine faas ning massiivne pealetung ja kõik ootasid venelaste suurt ülerullimist Ida-Ukrainast, siis midagi sellist ei ole ju tegelikult juhtunud. Üksikutes kohtades on venelane võtnud ühe või teise küla, aga nelja nädalaga mõned kilomeetrid edasi liikuda ei ole just eriline läbimurre.

Ukraina kaitse püsib igal pool ja ka need mõned külade kaotused tunduvad pigem sellised taktikalised manöövrid, kus ukrainlasi mitte ei löödud puruks, vaid nad liigutasid ennast paremasse kohta.

Nüüd on oluline küsimus, kui kiiresti hakkab lääne relvaabi seda praegust olukord ukrainlaste kasuks pöörama. Lihtsalt see muidugi ei lähe, pole põhjust arvata, et venelane hakkab kohe igalt poolt ära jooksma, pigem läheb veel mõnda aega raskemaks.

9. maid ju peeti venelaste jaoks väga märgiliseks, aga tegelikult ei juhtunudki midagi.

Ühest küljest on ju selles sõjas olnud nii, et läänepoolsed vaatlejad on oodanud algusest peale mingisuguseid hirmsaid tagasilööke ja öelnud, et vaat nüüd kohe juhtub see ja juhtub too, aga ei juhtunud. 9. maiga oli sama lugu. Tundus, nagu oleks Putinil hirmsasti vaja selleks päevaks mingisugust edu ette näidata, et ta kuulutab välja mobilisatsiooni või et tal on keeruline olukord.

Ma usun, et me oleme üle hinnanud Putini vajadust rääkida meiega. Tema räägib esmajoones ikka Vene inimesega ja nad on ju Venemaal proovinud projitseerida sellist normaalsust, et kõik läheb enam-vähem plaani järgi. Kremli kanalid näitavad, kuidas erioperatsioon seal kuskil toimub, Vene sõdurid jagavad humanitaarabi ja Ukraina natsid pommitavad iseenda linnu, või umbes nii.

Ilmselt oli viga arvata, et oma 9. mai kõnes teeb Putin mingisuguseid sõjakuulutusi või erilisi avaldusi. Pigem oli see kõne suurt mitte midagi ütlev, pisut kumas sealt ehk läbi mure, et langenuid on paljud. Minu arvates läheb kõik venelaste poolelt umbes samamoodi edasi ja mingisuguseid uusi otsuseid ei ole tehtud.

Putin vaatab, kuidas sõda läheb ja tal on praegu veel piisavalt kannatlikkust, ta mängib ikkagi pikemat mängu ja küllap ootab, et lääne närv ja ukrainlaste närv ütleb enne üles, kui tema oma.

Ägenenud on ka rünnakud Odessale. Mida venelased soovivad sellega saavutada?

Venelased on rohkem hakanud proovima tabada Ukraina ressursse, nagu kütuseladusid ja raudteed, et takistada järelevedu ida suunas. Odessas oli suurema rünnaku ajal Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel, kes pidi pommivarjendisee minema, nii et eks siin oli mõneti ka sõnum, et ärge tulge meie õue peale õiendama.

Samas on nende Vene raketirünnakute puhul toimunud oluline muudatus – kui sõja alguses tabasid nad suhteliselt hästi, siis nüüd tuleb välja, et need kuulsad targad Vene raketid siiski nii targad ei ole. Väidetakse, et sõja esimestel nädalatel tabasid nad umbes 80 protsenti tõenäolistest sihtmärkidest, aga viimastel päevadel tabavad nad umbes 20 protsenti.

Ühelt poolt on siin süüdi Ukraina õhutõrje, aga osa tuleb ka sellest, et need abilised, kes aitasid sihtida ja saatsid koordinaate, on ukrainlaste poolt kätte saadud. Tõenäoliselt on ka raketid ise üha vanemad, sest värskem varu on ära lastud. Venemaa relvastus muutubki järjest vanemaks, samas kui ukrainlaste oma muutub järjest moodsamaks.

Kas Putin võib kasutada tuumarelva?

Putin on ju peaaegu kõiki asju juba teinud, mille puhul öeldi mõne aja eest, et seda ta küll ei tee. See sõda ise on kõigi vaatlejate jaoks ühe olulise psühholoogilise barjääri ületamine, nii et keegi ei saa öelda, et Putin kindlasti ei kasuta taktikalist tuumarelva. Kui ta kasutaks seda lähiajal, siis ma usun, et vähemasti tema nõunikkond tajub rahvusvahelist konteksti ja saab aru, et täna oleks sellel veel vähem mõju, kui oleks olnud võib-olla sõja alguses.

Nüüd on olnud aega nii ukrainlastel kui lääne valitsustel selle mõttega harjuda ja on suudetud läbi mõelda stsenaarium, kuidas reageerida. On öeldud, et kindlasti lääs sellele vastab. Ei ole öeldud, mismoodi, aga see ongi heidutuse puhul ju parem, kui ei räägi kõike välja.

Taktikalise tuumarelva puhul ka otsest mõju lahingu käigule tõenäoliselt ei oleks, sest purustusjõud ei ole tegelikult nii suur. Selle jõud on ilmselt palju suurem ja mõjusam just psühholoogilises mõttes. See võib tekitada paanikat ukrainlaste hulgas – mitte sõjaväelaste, aga inimeste hulgas – ja see kindlasti tekitaks väga valulise reaktsiooni lääne poolt.