SÕJASTUUDIO ⟩ Neeme Väli: Venemaa ladudesse on jäänud vaid vananenud sõjatehnika

Venemaa on intensiivistanud sõjategevust Donbassis, kuidas olukorda hinnata ja millised võiksid olla edasised arengud rindel, sellest räägime Postimehe Sõjastuudios kindralmajor Neeme Väliga.

Saatejuht on Timo Tarve.

Mis ikkagi juhtus Izjumis, kui juhtimispunkt pihta sai?

Juhtimispunktis ju juhitakse operatsiooni ning juhtimispunkti eripära ongi see, et seal reeglina on koos juhtkond, mis tähendab, et kui õnnestub juhtimispunkti tabada, siis juhtub täpselt see, mis Izjumi suunal on juhtunud - juhtkond sai pihta, mõneks ajaks on segadus, enne kui leitakse uued juhid ja operatsioon saadakse jälle kontrolli alla. Ukrainlaste poolt, väga tubli töö. Üks oletus, mis ka meediast on läbi käinud on selline, et selles juhtimispunktis viibis ka kindral Gerassimov, samas teise informatsiooni kohaselt jõudis ta vahetult enne ukrainlaste rünnakut sealt lahkuda. On ka selliseid uudiseid, et ta sai seal rünnakus killuga pihta, nii et mis on tõsi, ei oska öelda.

Mida venelased viimastel päevadel oma eesmärkide saavutamiseks valesti on teinud?

Pärast seda kui lahkuti Kiievi ümbrusest ja koonduti Ida-Ukrainasse eesmärgiga võtta ära Luhanski ja Donetski oblastite territooriumid, eeldasin mina, et Vene väed siiski saavad oma logistika korda ja et kogutakse juurde nii inimjõudu kui laskemoona, samuti toitu ja kütust, mida rünnaku korraldamiseks vaja on ning üritatakse läbi murda selliselt, et Ukraina väed saaks kotti võtta. Aga selle asemel alustasid Vene väed rünnakut kogu rindel. Ma arvan, et see oligi põhjus, miks nad ei ole mitte kusagil edu saavutanud. Rünnak on pärast mõne külakese vallutamist toppama jäänud, vaikus Izjumi suunal on tingitudki ilmselt sellest, et juhtkond juhtimiskesuses pihta sai. Kogu see sõjaline liikumine edasi või tagasi, ei ole mitte ainult venelase tegevusest tingitud vaid sõltub ka sellest, kuidas Ukraina oma kaitse on üles ehitanud. Ukraina ikkagi tegutseb selliste väikeste üskustena ja neil on mõttetu olla kusagil paigas ja saada kogu suurtükituli ja raketirahe endale kaela. Pigem panustatakse manöövrile, mis tähendab seda, et kui kuskil on Vene rünnaku teravik, nii et rinnet on seal raske hoida, siis taandutakse natuke, lastakse vene väel edasi tulla ja mõne aja pärast organiseeritakse ennast ümber ja püütakse lõigata venelased ära logistilisest varustusteest ning rünnatakse siis tagant seda nii öelda «pehmet kõhualust». Nii et selline edasi tagasi liikumine on tavapärane ja ukrainlaste taganemine ei ole alati ilmtingimata tingitud sellest, et venelased mingisugust edu saavutavad, vaid see on puhtalt taktikaline liikumine.

Kas Venemaa võib üldmobilisatsiooni välja kuulutada ja kui edukaks võiks see kujuneda?

Sellisid värbamiskampaaniaid on ju Venemaal juba läbi viidud ja mitte väga suure eduga, sest saadakse ju aru, et tegemist pole mitte mingi lillepeoga, kuhu minnakse, vaid inimesed saavad reaalselt surma. Ka lahingutegevusest on näha, et nii palju seda väge siiski ei ole suudetud kokku kraapida, et kusagil otsustavat murrangut tekitada. Kui tõesti soovitakse sõda kiiresti lõpetada, siis on kahuriliha vaja kindlasti rohkem ning seda ei saa teha muud moodi, kui kuulutada välja mobilisatsioon. Aga mobilisatsioon teadupärast tähendab, et enne tuleks välja kuulutada sõda, praegu ju Venemaa ei sõdi, Venemaa viib läbi erioperatsiooni. See tegevus, mis Ukrainas toimub, see tuleks siis kuulutada sõjaks.

Seda on Venemaal nimetatud nüüd juba ka võitluseks lääne vastu, kui sõda välja kuulutatakse, siis kelle vastu?

Tõesti, mida sa siis inimestele ütled. Läänt on agressoriks nimetada siiski väga keeruline, aga kui ollakse vastu seina surutud, siis on iga vahend hea. Millist retoorikat täpselt kasutatakse, ei oska öelda, vaatame.

Kui tegus see mobilisatsiooni tulemusena täienev Vene sõjavägi võiks olla, kas nende väljaõpe on piisav ja kas neile relvastust jätkub?

Motivatsioon on kindlasti madal, keegi ei taha sinna sõtta minna. Relvastusest rääkides tuleb tunnistada, et ka sellega pole suurt kiita, sest tehnika, mis on käigus, on enamasti ukrainlaste poolt läbi hekseldatud. Alguses mindi ju korralike üksustega ja korraliku ning kaasaegse tehnikaga, täna on enamus sellest saanud vanarauaks. Nüüd minnakse siis ladudesse, kus püütakse käima saada ja eluvõimeliseks remontida see sõjatehnika, mis on seal aastakümneid seisnud. Neid liikuma saada on kindlasti tohutu töö, sest ladudes seisev tehnika on ilmselt oluliselt viletsamas seisus kui see, mida sõja esimesel etapil kasutati.