OTSE POSTIMEHEST ⟩ Keit Pentus-Rosimannus: esialgu peame põgenikega seotud kulud ise kandma

Valitsus leppis kokku 730 miljonilises lisaeelarves, mille tegemise tingis eelkõige Ukraina sõda. Kui palju rahastatakse sellest sõja tõttu tekkinud vajadusi ja kui suur on poliitikute soov anda valimiste eel raha muudeks asjadeks, sellest räägime Postimehe otsesaates rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega.

Saatejuht on Ulla Länts.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Kas see rohkem kui 700 miljoni euro suurune eelarve on tehtud põhimõtte järgi, et just nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik?

Mina rahandusministrina pidin tõesti lühikese aja jooksul juba kolmandat eelarvedokumenti kokku pannes jälgima seda, et kaetud saaksid kõik need vajadused, mis tulenevad otseselt sõjast. Lisaeelarve ise on ikkagi erakorraline dokument ja see on alati nii, et kui uusi rahalisi kohustusi planeeritakse, on ideid kõigil väga palju. Arvestades, et meil seisab ees keeruline aeg, siis tuli hoolikalt kaaluda ja jälgida, et iga maksumaksja euro saaks kasutatud kõige otstarbekamal viisil. Me suutsime seda fookust hoida kogu 732 euro suuruse lisaeelarve tegemisel, mille kõik kulud on tõesti seotud vahetult sõjamõjude leevendamisega ja muid muresid selle lisaeelarvega lahendada võimalik ei ole.

Lisaeelarve menetlemine riigikogus seisab alles ees, kui hõlpsasti see seal võiks minna ja millal saab riigikogu seda tööd alustad?

Valitsusliidus suutsime lisaeelarvet tehes tõepoolest kõik muud mõtted, mis valimisaasta lähenedes poliitikutele hulgakaupa tulevad, kõrvale jätta ja keskenduda sellele kõige olulisemale, milleks on Eesti julgeoleku tugevdamine kõige laiemas mõttes. Ma ise olen lisaeelarve kokkupanemise käiguga rahul, sest seekord jäid ära igasugused pisikeste nüansside üle käivad poliitilised vaidlused ja me saime suurt pilti silmas pidades keskenduda kõige olulisemale. Kas see jääb püsima ka parlamendis kõigi erakondade osalusega arutelul, seda on keeruline prognoosida. Arvan, et sellist mängulusti võib seal mõnel poliitilisel jõul olla rohkem, kui praegusele ajale kohane oleks. Kui me sel nädalal valitsuses lisaeelarve eelnõu lõplikult heaks kiidame ja parlamendile üle anname, siis loodetavasti saab parlament juba mai alguses asuda seda arutama. Mina saadan lisaeelarve eelnõu sel nädalal rahanduskomisjonile tutvumiseks, et nad saaks esimesel võimalusel tööd alustada. Loodan väga, et parlament saab oma plaane sättida nii, et mai jooksul saaks lisaeelarve seaduseks, sest näiteks kas või toimetulekutoetus, mis kasvab 200 euroni on üks neist muudatustest, mis lisaeelarve venima jäädes juunikuusse, tähendab väga paljude perede jaoks ühe kuu jagu täiendava toetuse kaotust.

Kui kiire ka seetõttu, et neid kulutusi, mida lisaeelarvest kaetakse, tegelikult juba tehakse? Näiteks sõjapõgenike vastuvõtuga seotud kulud.

Kiire on veel ka seetõttu, et näiteks nii sisejulgeolek kui elanikkonna kaitse, mis esimest korda saab üldse riigipoolse nii suure suure rahastamise, ka seal on vaja hakata hankeid korraldama. See puudutab nii ohuteavitussüsteeme kui päästevõimekuse täiendavat rahastamist. Ka nendes valdkondades on hea, kui saab võimalikult kiiresti plaanide teoks tegemisega alustada. Toon siin näiteks, et kui me aasta alguses, veel enne sõda, kiitsime valitsuses põhimõtteliselt heaks kava, suunata meie sõjalise kaitse tugevdamisse üle 300 miljoni euro, siis kui see oleks jäänud venima, kui me oleksime seda teinud kas või kuu aega hiljem, siis sisuliselt oleksime saanud sama raha eest oluliselt vähem nii relvastust kui varustust. Seega aeg mängib praegu väga olulist rolli. Mõnikord lihtsalt tuleb olla ajast ees ja tuleb jõuda kiiremini kui tavapärastel aegadel.

Kas te olete kindel, et nendest summadest, mis praegu on lisaeelarvesse planeeritud, piisab?

Oleme lisaeelarves prognoosi aluseks võtnud, et meil võiks siin olla 50 000 sõjapõgenikku. Silmas tuleb pidada ka seda, et kõik need inimesed ei vaja riigi poolset ülalpidamist, isegi pooled neist ei vaja seda. Neid aitavad nii Eesti inimesed, kodanikuühiskond kui ettevõtted ja nad kõik on olnud suureks toeks. Kui meil on eelmise nädala lõpu seisuga siia tulnud 32 000 inimest, siis riigipoolset majutust vajas neist alla 5 000, mis tähendab, et üle 25 000 leidsid võimaluse, kuidas siin ise peavarju saada. See aga tähendab, et ka lisaeelarvesse kavandatu on tehtud tõenäoliselt suhteliselt suure varuga ja tahaks loota, et see on aasta peale ette vaadates piisav. Me kasvatame lisaeelarvega igaks juhuks, ka kõigi võimalike negatiivsete stsenaariumide peale mõeldes, valitsuse reservi, et vajadusel oleks võimalik teha kiireid otsuseid. Ma arvan, et praegu ei suuda keegi päris täpselt prognoosida, mis olukorras me oleme sügiseks, aga ma loodan, et väga suure osa riskidest saame just selle lisaeelarvega maandatud.

Kas Euroopa Liit aitab meid põgenike vastuvõtmisel mingite rahasummadega?

Euroopa Liidu otsustusmehhanismi ei ole meil olnud aega oodata. Euroopa Liidu poole pealt on näiteks mõeldud täiendav tugi põllumajandussektorile ja see puudutab toidujulgeolekut. Selle ülesanne on läbi mõelda ja olla valmis selleks, et kui peaks tekkima veel täiendav kriis meie piirkonnas, siis kuidas me saaksime end ise ära toita. Selles sektoris küündis Euroopa Liidu tugi Eestile 2,5 miljoni euroni. See ei ole ülemäära suur summa, aga oluline siiski. Ka sinna sektorisse paneme me oma lisaeelarvest täiendavat tuge, mis kokku teeb üle 11 miljoni euro. Mis puudutab sõjapõgenikke, siis Euroopa Liit laiendas väga kiiresti ajutise kaitse mehhanismi, mis võimaldab neil küll siia jääda, aga raha selle katmiseks peavad liikmesriigid leidma ise. Oleme pöördunud Euroopa Komisjoni poole, et tuletada meelde, kuidas kriis alguses lubati, et need riigid, mis on suurema surve all ja kuhu saabub palju sõjapõgenikke, saavad täiendavat tuge ka Euroopa Komisjonilt. Nüüd on see kriis juba mitu kuud kestnud ja siiamaani ei ole otsusteni veel jõutud. Loodame, et need otsused Euroopa Liidu poole pealt õige pea siiski tehakse. Nii et meil ei ole olnud võimalust jääda seda lihtsalt ära ootama, sest me näeme iga päev, kuidas olud muutuvad ja kui kiiresti tuleb reageerida. Toetades kas või meie oma haridussüsteemi, kuhu suuname lisaeelarvega 70 miljonit eurot.

Kuna me ei tea, mis maailmas edasi juhtub ja kui palju halvem saab olema inimeste majanduslik toimetulek aasta teises pooles, siis kas võib tulla veel teinegi lisaeelarve?

Ma usun, et selliseid algatusi näeme me kindlasti, aga kuna lisaeelarve on väga erakorraline meede ning üldine loogika on, et riik peab suutma toime tulla nendes rahalistes raamides, mis aastaks seatud on, siis üritame sellest hoiduda. Kui aeg on väga erakorraline, nagu ta on sel aastal, kui olud muutuvad väga kiiresti ja nõuavad väga kiiret reageerimist, siis on võimalik lisaeelarvet teha. Aga selliseid aastaid, kus lisaeelaveid tuleb aasta jooksu mitu, ma loodan, et me Eestis ei näe. Praeguse lisaeelarvega oleme kriitiliste vajaduste jaoks raha eraldanud ja uute negatiivsete arengute tarvis oleme kasvatamas valitsuse reservi, et siis kiiresti reageerida. Olles aga poliitikas mõnda aega tegutsenud ja näinud, mis juhtub, kui valimised tulevad lähemale, siis võib tõesti juhtuda, et erinevate valimiskampaaniatega seotud algatuste tõttu kasvab kindlasti ka surve maksumaksjatele täiendavate koormiste peale panemiseks. Nii et tuleb säilitada külm pea ja hästi rahulik meel, et mitte niigi väga keerulisel ajal maksumaksjatele liiga teha.

Mis saab suurtest objektidest, mis lähevad oluliselt kallimaks, kui esialgu kavandati?

Mai alguseks tahame saada ülevaadet nii objektidest kui infrastruktuuri rajatistest, mida on plaanitud teha ja mis tõenäoliselt kallinevad. Siis on võimalik kogu vaadet silmas pidades otsuseid tegema hakata, et kas ja kui palju ning milliseid ehitisi on võimalik ajatada, milliste puhul on võimalik Euroopa Liidu raha ümber mängida. Kui mõne objekti puhul on võimalik maksimum mahus kavandatud projekti praegustes oludes koomale tõmmata, siis tuleb ka seda võimalust kasutada.