SÕJASTUUDIO ⟩ Merle Maigre: Ukraina jaoks on see ja järgmine nädal otsustava tähtsusega

Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga peetakse üha tõenäolisemaks. Millal see võiks juhtuda ja kui keeruline on kogu protseduur, sellest räägime Postimehe Sõjastuudios julgeolekuekspert Merle Maigrega. Samuti kommenteerime viimaseid sõjauudiseid.

Saatejuht on Ulla Länts.

Venemaa otsustas lõpetada Azovstali ründamise ning tehase sisse piirata, mida see venelastele annab?

Vestluses Putini ja Šoigu vahel tundub see olevat väike punktivõit Šoigule, sest Mariupoli ja Azovstali piiramine hoidis siiani väga suure osa Vene vägesid kinni ja Venemaa kaitseminister üritas mõista anda, et Mariupolit ei ole võimalik niimoodi vallutada, mistõttu nüüd on teatud osa nendest vägedest vabastatud. Ei proovita enam Azovstali vallutada vaid lihtsalt jätkatakse kaugtule ja õhurünnakutega tehaseala piiramist. See omakorda annab justkui lootust, et Ukraina poolel on mingisugunegi võimalus oma võitlejad sealt lähemal ajal välja päästa.

On tore kui see lootus tekib, praegu ükski fakt seda ei kinnita.

Hetkel ükski fakt seda ei kinnita, see on puhas lootus, aga jõudude ebavõrdsus on niivõrd ilmne, et kui oleks jätkunud selline massiivne rünne, siis oleks tõenäoliselt oleks see tulemus olnud immanentselt negatiivne, aga praeguses seisus kui piiramine jätkub, siis on lootust, et Ukraina võitlejatel on veel võimalus vastu seista.

Kas venelaste soov on praegu igal juhul nihutada rindejoont Donbassi paikkonnas?

Nii on, kui rindejoont vaadata, siis võib eilsete uudiste pinnalt öelda, et suur vastaseis on viimastel päevadel alanud, aga Vene väed ei ole läbimurret saavutanud. Seda on püütud teha igal pool, aga ühtegi selget läbimurret ei ole. Nii et vastasseis jätkub kogu rindejoone ulatuses, jätkub pommitamine Harkivis ja siin on Vene vägedel väga oluline püüda takistada Ukraina lisavarustuse saabumist. Selles osas on väga oluline paik Dnipro raudteesõlm, mille kaudu tuleb täiendav sõjavarustus. Just raudtee kaudu tarnitakse varustust rindepiirkonda ja seetõttu on Vene poolelt hoogustunud ründed raudteesõlmedele.

Mis tähendab, et ukrainlased peavad raudteed iga hinna eest kaitsma.

Ukrainlased peavad tõesti iga hinna eest oma infrastruktuuri kaitsma ja selles suhtes on Ukraina tugevuseks on nende paindlikkus ning liikuvus. Ukraina on öelnud, et nad vajavad juurde suurtükke ning tegelikult oleks neil vaja ka droone, mis võimaldaksid Vene vägedele väga tõhusaid vastulööke anda. Aga loomulikult on kogu relvaabi puhul küsimus, kes kui palju saab anda, kui kiiresti relvad kohale jõuavad, kui hästi õpivad Ukraina väed lääne relvi käsitsema ja kui palju lõpuks osasid relvi ka ladudes jätkub.

Viimastest sõjauudistest selgub, et leitakse üha uusi massihaudu ning kuuldavasti Mariupolis on massihaud kus võib olla 3 000 kuni 9 000 inimest.

Ma kardan, et need halvad uudised Vene vägede poolt okupeeritud aladest ja seal toime pandud kuritegudest jõuavad meedia vahendusel meieni alles järk järgult, sest väga palju on tegelikult alasid, millest meediapilti ei ole, kas või Hersoni oblastist. Ma kardan, et selles suhtes ei ole midagi, mis annaks põhjust arvata, et Vene väed on muudes piirkondades paremini käitunud kui seni Butšas ja Kiievi ümber. Kardan, et need halvad uudised alles jõuavad meedia tähelepanu alla, kui meedia pildi ja infomaterjali kogumiseks sinna lähedale saab.

Ukraina sõja kontekstis on NATO laienemine ääretult oluline, kas täna võib juba öelda, et Soome ja Rootsi alliansiga liitumine on peaaegu kindel?

Mulle tundub, et Soome ja Rootsi on suhteliselt kindlalt NATO-ga liitumise rajale astunud. Eelmisel nädalal ju Soome valitsus esitas lisad julgeolekuraportile, mis pärineb kahe aasta tagant ja mis juba 2020. aastal oli üsna kriitiline Venemaa osas ja jättis võimaluse NATO jaoks lahti, aga tookord jõudis raport siiski järeldusele, et heanaaberlikud suhted Venemaaga on Soome jaoks väga olulised. Tänane reaalsus on pilti kardinaalselt muutnud ja seega hetkel arutab küsimust Soome parlament ning kui otsustatakse NATO-ga liituda, teeb Soome president valitsuse toetusel liitumisavalduse NATO-le ja siis läheb see protsess lahti. Arvatakse, et Soome võib sellele teele asuda juba maikuus ja Rootsi tõenäoliselt NATO tippkohtumiseks, mis on planeeritud juunis.

Palju räägitakse 9. maist ja sellest, et Venemaa tahab sel päeval mingist olulisest saavutusest Ukraina sõjas raporteerida, mis see olla võiks?

Kui ma kuulen uudiseid sellest, et Hersoni oblastis valmistatakse ette pseudoreferendumit, siis tundub, et võib-olla on mingisugune stsenaarium, mis järgib justkui Krimmi, kus ka samuti peale okupeerimist korraldati kiire rahvaküsitlus ning seejärel ala liitus rõõmsasti Venemaaga. Võib-olla on Hersoni oblastile justkui Kremli templi peale löömine midagi, mida võib 9. maiks ära vormistada ja võiduna serveerida. Aga sinna on veel üksjagu päevi aega, nii et selles mõttes sõltub palju asjaolust, kuidas rinne kuni mai alguseni liigub. Ukraina poole jaoks on see ja järgmine nädal kindlasti otsustava tähtsusega. Tähtis on suuremahulist Donbassi rindejoont hoida ja ise ka aktiivselt Vene poolele niipalju domineerida, et luua olukord, kus Ukraina võib ennast jõudsamalt ja tugevamini tunda.

Kui kaua võiks sõda veel kesta, mitmed eksperdid on rääkinud, et kuna läbirääkimisi enam ei peeta, siis otsustatakse sõja tulemus rindel?

Läbirääkimised sõltuvad rindejoonest, rinde uudistest. Kõik sõltub sellest, kui palju kaotusi Vene pool sõjas välja kannata ja kas Ukrainal õnnestub Vene väele piisavalt kahju teha, et luua olukord, kus venelased on valmis mingiteks kompromissideks. Ma arvan, et lähema kahe nädala jooksul mingisuguseid suuri rahuläbirääkimisi tõenäoliselt ei alustata, aga võib-olla peale 9. maid on pilt teine.